MATTI ILVES: KEDA HOMME VALIDA?

Homme on rahvusmeelsetel- ja Eesti riiki kalliks pidavatel inimestel valik väga lihtne, tuleb valida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaadid, sest paremat valikut meil lihtsalt ei ole.

Praegu Riigikogusse kuuluvate nn. kartellierakondade kandidaate valides ei ole võimalik Eestis mingit suuremat muutust esile kutsuda, sest vastuolud nende vahel on vaid näilised (ka Keskerakonnaga) ja tegelikult teevad nad teineteisga head koostööd ühtse euroimpeeriumi rajamisel ja rahvusriikide väljasuretamisel.

Uutest väikeerakondadest ei ole meil samuti sobivat valikut, sest vana kartellipoliitiku Andres Herkeli juhitav Eesti Vabaerakond erineb vähe võimuerakondadest, sest toetab tegelikuses traditsioonilise peremudeli lammutamist ja massiimmigratsiooni.
Vana võitlusratsu Eesti Iseseivuspartei on aga mänguerakond oma eluagse juhi Vello Leito eestvedamisel ja äratatakse ellu vaid enne valimisi, ning Riigikogusse pääsemiseks ei ole neil mingisuguseid võimalusi, sest nad koguvad traditsiooniliselt ühe protsendi ringi häältest.

Hääletades Riigikogusse kuuluvate erakondade poolt, siis saate:

1) riigi muutumise tõeliseks provintsiks Eroopa Liidu liitriigis
2) massiimmigratsiooni, koostatud plaani järgi 10 000 neegrit ja Lähis-Ida riikidest pärit moslemit aastas, esialgu viie aasta jooksul
3) traditsioonilise perekonna lõpliku lammutamise, "homokultuuri" juurutamise, laste sundseksualiseerimise ja homodeks kasvatamise lasteaedades ja koolides
4) neokolonialistliku kurnamissüsteemi kinnistumise majanduses välismaise suurkapitali huvides
5) sõnavabaduse piiramise vaid kehtivat ideoloogilist peajoont arvestades, pruugib ainult kehtima hakata uus seaduse redaktsioon nn. vihakõnede osas jne.

Need väljatoodud arengupunktid ei ole sugugi naljakad, vaid meid ootav tulevik, mida viiakse ellu suure propagandakära saatel, või siis hoopis rahva eest varjatult.

Juhul, kui me ka nüüd ei suuda teha õiget valikut, on hiljem midagi muuta võib-olla juba hilja ja Eesti riigist ja rahvast võib kaugemas tulevikus püsima jääda vaid nimi.

Read more...

Meie valik Tartus

Suurandamiseks klikkige flaieril

Read more...

Minge kindlasti valima!

See on viimane kiri, mille ma Teile enne valimiste lõppu saadan. Ja selle kirja keskne sõnum on väga lihtne: PALUN MINGE KINDLASTI VALIMA! Asi on tegelikult väga lihtne: mida rohkem osaleb valimistel inimesi, kelle jaoks on oluline, et poliitikas säilitataks austus meie ühiskonna põhiväärtuste vastu, seda valjemalt saab järgmisel neljal aastal kõlama parlamendis meie hääl. Ja ka vastupidi – kui inimesed, kellele on meie ühiskonna alusväärtused olulised, ei lähe valima, siis pääsevad võimutsema need inimesed ja huvigrupid, kes püüavad meie kultuuri alusväärtusi lammutada. Siin on meil kõigil – nii minul kui ka Teil – oluline vastutus! Mina olen koos kaaslastega meie sihtasutsues tõesti kõvasti pingutanud – meie heade toetajate abil –, et informeerida sadu tuhandeid inimesi üle Eesti, millised kandidaadid on pereväärtuste seisukohast usaldusväärsed, millised mitte. Meie eesmärgiks on see, et rahvas ei valiks enam parlamenti neid inimesi, kes tahavad kooseluseaduse jõustamise teel aidata kaasa püüdlusele perekonna tähendust õiguslikult moonutada, kaasates sellesse ka homoseksuaalsed suhted. Praegu paistab, et reformierakondlased ja sotsid juba otsivad võimalust meid selle eest ka karistada, et me püüame kodanikena oma põhimõtete kaitsel seista. Ent seda enam on oluline, et see pingutus, mille oleme teinud, kannaks maksimaalselt vilja.

Seepärast palun Teilt väga järgmist: 1) Kui Te ei ole veel valimistel oma häält andnud, tehke seda kindlasti. 2) Kui olete juba valimas käinud, siis kutsuge ka oma sõpru, tuttavaid ja sugulasi seda tegema. 3) Toetage kindlasti vaid neid kandidaate, keda võib usaldada pereväärtuste kaitsjatena. Olulise info selle kohta leiate meie koostatud internetilehelt www.riigikoguvalimised2015.ee. 4) Ärge mingil juhul toetage Reformierakonna ega Sotsiaaldemokraatide kandidaate, sest vastasel juhul annate päris kindlasti oma panuse meie kultuuri põhiväärtuste lammutamisele kaasaaitamiseks. Ja mis kõige olulisem: lähtuge valiku langetamisel kindlasti oma südametunnistusest, mitte parteide manipulatsioonidest, valedest ja survestamisest. Nagu Te teate, ei toeta meie sihtasutus otseselt ühtegi erakonda, vaid püüab seista selle eest, et parlamenti pääseks võimalikult palju inimesi, kes tahavad, suudavad ja julgevad seista moraalsete põhiväärtuste kaitsel. Küll aga oleme me koostanud ka oma hinnangu selle kohta, mil määral toetavad parlamenti pääsemise lootusega parteide programmid ja väljaütlemised pereväärtusi. Järjestuse, mille tõime välja ka oma masspostituse materjalides, leiate siit:

 (suurendamiseks klikkige toodud tabelil, M.I.)

Pühapäevani ehk valimiste lõpuni on jäänud vaid kaks päeva, mille jooksul saame kõik anda oma panuse valimistulemuste suunamiseks.

Seepärast on väga oluline, et ka Teie teeksite selleks vajalikud ja võimalikud sammud.

Ma tõesti loodan selles osas Teie peale ootuses, et meie ühisel pingutusel saab parlamendi järgmine koosseis olema perekonnasõbralikum kui see, mis surus perekonna ja pereväärtuste lammutamiseks jõuga läbi ühe seaduse teise järel.

Ühtlasi tänan kõiki neid inimesi, kes on juba oma väga väärtusliku panuse andnud ja jään huviga ootama riigikogu valimiste tulemusi.

Teid siiralt tervitades,

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

HENN PÕLLUAAS: Välispoliitika peab lähtuma Eesti huvidest

Henn Põlluaas

EKRE Harju- ja Raplamaa esinumber

Kandidaat nr 172

Saue linnapea 2012 aastast. Kõrgharidusega. Abielus ja kahe lapse isa. Töötanud õpetaja, ettevõtja, firmajuhi, toimetaja ja publitsistina. Saue linnavolikogu liige 2005 aastast. Kirjutanud kaks raamatut, ühe Lennart Meri poliitilisest tegevusest ja teise Eesti-Vene piirilepingu sõlmise telgitagustest ning hulga artikleid, mida on avaldatud nii Eestis kui välismaal. Kaitseliidu liige.

Kuidas sa hindad Eesti välispoliitika hetkeseisu?

Välispoliitika ülesanne on riigi julgeoleku kindlustamine ning Eesti huvide kaitsmine maailmas. Kindlasti tuleb hoida ja tugevdada häid suhteid kõikide meie sõprade ja liitlastega nii Euroopa Liidus, NATOs kui mujal ning seista vastu katsetele kahjustada ja nõrgendada meie omariiklust ja rahvuslikke huve.

Kahjuks tuleb nentida, et Eesti välispoliitika on olnud peale Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumist olnud arg ja visioonitu. Või nagu ajaloodoktor Jaak Valge nentis: küüniline, pugev ja allaheitlik. Soov sõlmida piirilepingut on selle parimaks tõestuseks. Ukraina ja Gruusia territoriaalse terviklikkuse kaitseks on Eesti korduvalt sõna võtnud, kuid meie enda rahvuslike huvidena presenteeritakse kahepalgeliselt hoopis okupatsiooni ja anneksiooni seadustamist Eestile kahjulikku ja mittevajalikku uue piirilepingu sõlmimise läbi. EKRE ei nõustu sellega.

Kuid see ei ole kogu aeg nii olnud?

Kui pärast taasiseseisvumist seisis Eesti selgelt väärtuspõhise poliitika ja rahvuslike huvide eest ja Venemaa oli rahvusvahelisel areenil Eesti suhtes kaitseseisukorras, siis nüüd ei ürita Eesti end Kremli propagandarünnakute eest isegi kaitsta. President Ilvese sõnul polevat seda vajagi. Eesti on taandunud õiguslikelt positsioonidelt, millel püsides saavutati kunagised võidud. Erinevalt Lätist ja Leedust ei nõuta isegi okupatsioonikahjude heastamist. Ilves on öelnud, et demokraatia ja inimõiguste rikkumistele Venemaal ei tuleks tähelepanu  pöörata – aktsepteerime Venemaad sellisena, nagu ta on. Ma ei ole sellega nõus. Just selline käitumine viiski Gruusia ja Ukraina sõjani.

Milline peaks suveräänse riigi, nagu Eesti, välispoliitika olema?

Iga riigi välispoliitika aluseks on rahvuslikud huvid ja väärtused, mille põhjal pannakse paika eesmärgid, ehitatakse üles välispoliitika taktika ja strateegia. Rahvuslike huvide ja väärtuste defineerimist pole Eesti võimulolijad aga oluliseks pidanud. Määravaks on saanud sobitumine teiste, eeskätt suurriikide, EL ja rahvusvaheliste organisatsioonide huvidega. Teisisõnu, iseseisva välispoliitika elluviimise asemel on Eesti võtnud kaasajooksiku rolli.

Mis sellest siis halba on?

See on viinud Eesti huvid teisejärgulisteks – kardetakse eristuda multikultuuristuvast ja traditsioonilisi väärtusi kaotavast Euroopast, mille eestvedajad on võtnud suuna Euroföderatsiooni loomisele. Eesti huvide kaitsmist, ka EL-s, hakati käsitlema vastandumisena ning algne rahvusriiklusele ja väärtustele suunatud poliitika asendus teiste soovituste kriitikavaba omaksvõtuga. Isegi kui sellega minnakse vastuollu Eesti põhiseadusega (näiteks EL seaduste ülemuslikuks kuulutamine Põhiseaduse ees, liitumine ESM-ga kooseluseaduse vastuvõtmine jne).

Sa rääkisid välispoliitika eesmärkidest ja visioonist. Milline see peaks sinu arvates olema?

Vastus on lihtne. Meie omariikluse eesmärgid ja narratiiv on kirjas põhiseaduse preambulas – Eesti riik on loodud selleks, et tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine ja areng. Kogu riigiaparaat ja ka välispoliitika peab olema rakendatud selle eesmärgi tagamisele. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lähtub oma tegevuses just nimelt sellest. 

Avaldatud ajalehes "Konservatiivide Vaba Sõna" veebruar 2015

Allikas: http://hennpolluaas.blogspot.com/2015/02/valispoliitika-peab-lahtuma-eesti.html

Read more...

EKRE tõrvikurongkäik põhjustas kära Venemaa meedias

Eilne Eesti Konservatiivse Rahva Erakonna poolt korraldatud tõrvikutega rongkäik Tallinna vanalinnas on põhjustanud poliitilist vastukaja Venemaa meedias. Rongkäigus osalejad kandsid loosungeid, mis nõudsid, et Eesti peab kuuluma ainult eestlastele. See on aga vastuolus Euroopa liidu heade tavadega.

Link: http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2015/02/25/ekre-torvikurongkaik-pohjustas-kara-venemaa-meedias/
_______________
 
NB! "...loosungeid, mis nõudsid, et Eesti peab kuuluma ainult eestlastele." Selliseid loosungeid ei olnud, see on puhas vene meedia vale, mida ka 7. udised mõnuga kordavad.
M.I.

Read more...

Varro Vooglaid: Immigrantide "õiglasem ümberjagamine"?

Üllatus? Ja mis retoorika? "Õiglasem ümberjagamine"? Ehk ma saan millestki valesti aru, aga mulle näib õiglasem see, kui iga rahvas ja riik saab ise otsustada, kas ta tahab praeguseks täiesti selgelt läbikukkunud multuikulturalismi mudelit oma ühiskonnas rakendada või mitte.
Link: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/varskes-maalehes-euroopasse-saabuvad-immigrandid-tuleb-oiglasemalt-umber-jagada-ka-eestisse?id=70879769

Allikas: Facebook

Read more...

MATTI ILVES: KANEP - VEEL ÜKS RAHVA ELUJÕU HÄVITAMISE VAHEND

Eestis võtab üha enam hoogu liikumine kanepi legaliseerimise nimel, see on sihitud otseselt meie rahva elujõu hävitamisele ja lühiajalise lõbu- ning naudinguühiskonna ülesehitamisele. Eriti kurb on see, et seal löövad kaasa mitmed tuntud poliitikud, tegelikult rahva reeturid ja neile ei tohiks vastutustundlikud valijad anda Riigikogu valimistel ühtegi häält.
Toon nüüd mittetäieliku nimekirja neist kanepit soosivatest poliitikutest: Imre Sooäär, Jevgeni Krištafovitš, Juku-Kalle Raid, Eerik-Niiles Kross, Siim Tuisk, Kalev Kallemets, Gea Kangilaski, Mihkel Raud, Olga Sõtnik, Silver Meikar, Mark Soosaar, Emil Rutiku, Kerstin-Oudekki Loone jne, edasi vaadake siit - koos erakondliku kuuluvusega: http://kanep.info/  Neid poliitikutest kandidaate valimistel toetab siis MTÜ Eesti Kanepiliit.

Miks siis kanepi legaliseerimine on nõnda ohtlik? Toon vaid mõned narkoloogide ja arstide seisukohad leheküljelt: http://www.akliinik.ee/narko.html

1.Kanepitarvitamine – allakäigutrepi esimene aste.
2.Kanepisuits on tunduvalt ohtlikum kui tavalise sigareti suits – nimelt tekib selle põlemisel, võrreldes tavalise tubakaga, kolm korda rohkem kantserogeenset (vähkitekitavat) tõrva ja viis korda rohkem mürgist süsinikmonooksiidi.
3. Kahjustub organismi immuunsüsteem, mis alandab vastupanu mitmetele haigustele. Naistel on sagedased menstruatsioonihäired ja meestel võib tekkida impotentsus. Kanepitarvitajatel esineb tihti iseeneslikke aborte. Sagedased on loote väärarengud. Nende lapsed on oluliselt väiksema sünnikaalu ja pikkusega.
4.Hiljuti avaldatud teadusuuringud näitavad, et kanepit kasutanud lastel ja noorukitel on hilisemas elueas mitmekordselt suurem risk haigestuda depressiooni ja skisofreeniasse.
5.Suurte annuste sagedasel manustamisel tekib lõpuks motiivituse sündroom, mis seisneb üldises huvipuuduses, apaatias ja passiivsuses, väsimuses, tujutuses, kontsentratsioonihäiretes, lohakuses enda eest hoolitsemisel. Kogu tegevus on suunatud tarvitatava aine hankimisele. Sageli minnakse sel etapil üle stimulaatorite tarvitamisele (amfetamiin, kokaiin, ecstasy) või hakatakse neid kasutama koos kanepiga.

Kanepist valmistatakse põhiliselt kolme uimastit-narkootikumi: marihuaanat, hašišit ja kanepiekstrakti.

Nagu meil ikka selliste jõledustega seoses, nii ka nüüd on asutamisel ei tea kust pärit rahadega (oletan, et Euroopa Liidust, läbi mõne meie valitsusasutuse) MTÜ Eesti Kanepiliit - http://kanep.info/mtu-eesti-kanepiliit/
 Nende kodulehelt: "Eesti Kanepiliit on kutsutud ellu ühendamaks Eesti kanepikogukonda. Et oleks koht, kus koos mõelda, koos teha, arutleda ja ühiselt kogukonna huvisid kaitsta. Ühingu eesmärgiks on olla kanepiteemaliseks kompetentsikeskuseks ja koostöökojaks Eestis.
Ühing on hetkel asutamisel.
Asutajaliikmed on: Triin Puskai, Mart Kalvet, Reilika Saks, Madis Masing, Richard-Jüri Suidre, Martti Randma ja Elver Loho."
Kanepi legaliseerimise pooldajad räägivad suitsukatteks ravikanepist, mis leevendab kroonilist valu, aeglustab Alzheimeri tõbe ja aitab ravida veel väidetavalt mitmeid haigusi. Kuid kõikide nende haiguste vastu aitavad ka teised ravimtaimed  ja ravimid ning ei pea kasutama just kanepit. Sagali sillutatakse aga põrgutee  ilusate lubadustega.

Nii kui me teame, on Euroopa Liidul jalus just rahvusriigid ja nende hävitamiseks on homode kasvatamise kõrval (nn. homokultuuri juurutamine lasteasutustes) võetud kasutusele veel narkootikumide legaliseerimine - alustuseks kanep.
Loodame, et Riigikogusse saanud EKRE saadikud vähemalt sellele hullusele vastu seisavad.

Read more...

KOOBAS: Rootsi absurdipoliitika muudab “rassistlikud” linnud sallivateks

Rootsi poliitilise võimu dogmaks on riik, mis on avatud piiridega, kasvava rahvaarvuga ning multikultuurne majandusruum, kus pole ruumi etnilisele omariiklusele. See tähendab, et valitsev võim ei kohtaks endile piisavalt tugevat poliitilist liikumist. Valijaskond oleks nii killustatud, et nn parempoolsete elektoraat kuivaks protsentuaalselt liialt kokku, et kujuneda ohuks. Kasvav rahvaarv tuleks mõistagi mittevalgete immigratsioonist. Miski ei tohi seda suunda kahjustada ning järelandmisi tehakse kõikjal.
Seekord on ettejäänud linnunimed. Näiteks rootsi keeles zigenarfågeln (mustlaslind) on ametnike arvates ääretult rassistlik ja tuleb ära muuta.
Üks tont käib mööda Euroopat…
Loe täpsemalt siit: http://speisa.com/modules/articles/index.php/item.838/sweden-several-birds-found-to-have-racist-names-now-they-are-being-replaced.html

Allikas: http://koobas.net/2015/02/22/rootsi-absurdipoliitika-muudab-rassistlikud-linnud-sallivateks/

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: Hakkab kujunema tavaks, et Aktuaalne Kaamera...

Hakkab kujunema tavaks, et Aktuaalne Kaamera pöörab meie sihtasutusele tähelepanu siis, kui avaneb lootus meid millegi eest karistada. Alles hiljuti tehti eraldi lugu sellest, et keegi oli ühte Tootsi bussipeatusesse riputanud üles ühe meie posteri – kohale kutsuti koguni politsei. Eile õhtuses saates lasti aga eetrisse alltoodud lugu, kus avaldatakse arvamust, et tuletades inimestele meelde, kes olid kooseluseaduse läbisurujad, oleme me teinud erakondadele ja kandidaatidele keelatud annetusi.

Siit paistab taas kord, millisesse poliitilisse olukorda me oleme jõudnud. Esmalt surub parlament meedia kaasakiitmise toel ja jõhkrate manipulatsioonide abil vastu rahva enamuse tahtmist läbi seadusi, mis on raskelt vastuolus meie kultuuri alusväärtustega, ja kui siis kodanikud püüavad seda enne valimisi inimestele meelde tuletada, hakatakse otsima võimalusi selle eest karistada. Need samad parteid, mis aga vastu rahva enamuse tahtmist seadusi läbi surusid, teevad samal ajal rahva raha eest rahvale miljonitesse eurodesse ulatuvate eelarvetega massiivset propagandat, et neid tagasi valitaks.

Kui see ei ole selge märk ideoloogilisest diktatuurist, siis mis see on? Kas elamegi nüüd riigis, kus kodanike poolt info levitamist selle kohta, milliseid kandidaate võib usaldada, milliseid mitte, käsitletakse seaduserikkumisena?
Link: http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/536fbfaf-ba2a-43f1-b255-84026fba016b

Allikas: Facebook

Read more...

Mart Helme tõrvikurongkäigust: me ei pea mööda seinaääri käima!

www.DELFI.ee

24. veebruar 2015 21:20

Foto: Ilmar Saabas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles, et tänane tõrvikurongkäik, mis meelitas kohale vene ajakirjanduse ja natsikütt Efraim Zuroffi, polnud sugugi provokatiivne ja et keegi ei saa takistada Venemaad Eesti vastu propagandasõda pidamast, kui too seda tahab.

Mart Helme ütles, et tema Efraim Zuroffiga ei rääkinud, rääkis Vene telekanaliga, kellele selgitas, et Eestis vana traditsioon, ma käisin ülilõpilasena juba tõrvikurongkäikudel, millest võtsid osa nõukogudeaegsed ülikooli õppejõud ja rektorid. Eestis on tõrvikurongkäigu mõte midagi hoopis muud, kui see, mida nemad üritavad näidata," ütles Helme Delfile.
Ta ei pidanud ettevõtmist provokatiivseks. "Ma saan aru, et te tahate näidata, et me oleme julgeolekuoht, aga me tähistasime vabariigi aastapäeva, tegime seda juba eelmisel aastal ja teeme seda ka järgmisel aastal. Kui keegi tahab sellele mingit silti külge riputada... Me ei saa takistada Venemaal pidada Eesti-vastast propagandasõda, nad teevad seda nagunii," sõnas Helme.
"Vaadake, millist propagandasõda peavad praegu Ukraina vastu! Ukraina valitsus on fašistlik valitsus, Ukraina peab NATO sõda Venemaa vastu, kas me saame sinna midagi teha?" küsis ta.
"Soovitaksin teil mitte otsida tonte sealt, kus neid ei ole. Kui Venemaa tahab meie vastu pidada propagandasõda, ta leiab selleks põhjuseid ja ettekäändeid alati. Kui tahate öelda, et me peame käima mööda seinaääri, siis ma pole teiega nõus."
Helme sõnul kooskõlastati üritus eelnevalt politseiga ja EKRE palus saata välja piisavalt tugevad jõud, et provokatsioone ära hoida. Kolmesaja osalejaga tõrvikurongkäigule on erakond saanud tema sõnul vaid positiivset tagasisidet.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=70870429

Read more...

Kõne Eesti Vabariigi aastapäeval 2015

Henn Põlluaas

Saue linnapea

Lugupeetud sauelased, sõbrad ja külalised!

Tervitan teid enda ja Saue Linnavalitsuse nimel ning soovin õnne Eesti Vabariigi üheksakümne seitsmenda aastapäeva puhul!

Me teame kõik Carl Robert Jakobsoni ja tema 19. sajandi teisel poolel ilmunud kolme isamaalist kõnet. Palju vähem tuntakse aga Jakobsoni mõttekaaslast Andres Tiidot, kes kirjutas teadaolevalt esimese isamaalise luuletuse „Eesti sõjalaul“, kus räägiti iseseisvast Eesti riigist:

Nüüd orjaunest ärkame

ja ühes sõtta tõttame,

sest priius läigib meie ees

ja Eesti Vabariigi peal.

Ometi läks veel ligi pool sajandit, enne kui unistus eestlaste oma riigist täitus. Tänavu möödub 97 aastat Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ja 95 aastat Tartu Rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Rahuleping pani punkti ränkraskele Vabadussõjale, millega eesti rahvas näitas vankumatut tahet kaitsta oma vabadust ja riiklikku iseolemist, mis sai välja kuulutatud 24. veebruaril 1918. aastal.

Vabadussõjas sai Eesti hakkama millegi uskumatuga, sellega, millega ei ole ajaloos saanud hakkama ükski suurriik maailmas ega Euroopas, ei Napoleon ega Hitler - meil õnnestus võita sõda meist kümneid kordi suurema Venemaaga ja me saime vabaks. See on asi, mida me ei tohi unustada ja mille tähtsust ei ole võimalik üle hinnata. Meie võitsime! Andres Tiido sõjalaul oli teoks saanud.

Eesti oli esimene, kes sõlmis 1920. aastal rahu Venemaaga. Venemaa kinnitas Tartu rahulepinguga Eesti õigust iseseisvusele ja puutumatusele igaveseks ajaks. Venelased pidasid oma sõna vaid 20 aastat, nii pikk on siis nende igavik. Seejärel Eesti okupeeriti vägivalla ähvardusel ja annekteeriti. Järgnesid  massirepressioonid ja genotsiid.

Kui kommunistlik koloss varises, taastati Eesti riik õigusjärgsuse põhimõttel endistes, Tartu Rahulepinguga määratud piirides. See kirjutati ka meie Põhiseadusesse. Paraku on veel tänagi 5,2% Eesti territooriumist Venemaa poolt okupeeritud. Nagu Krimmi okupeerimist, nii ei tohi ka sellega leppida ega rahvusvahelise õiguse rikkumist uue piirilepingu sõlmimisega heaks kiita.

Täna, Gruusia ja eriti Ukraina sõja taustal, on selge, et Venemaa on jäänud samasuguseks kurjuseriigiks kui ta oli nõukogude režiimi ajal. Juba Peeter I aegadest on Venemaa eesmärgiks olnud maailmahegemoonia, mida Lenin ja Stalin kutsusid maailmarevolutsiooniks, Putin aga vene rahva pühaks missiooniks. Venemaale ei ole nende meelest mitte ainult kõik lubatud, vaid tal olevat ka alati õigus. Täna kasutab ta enda „õigust“ valetada ja petta, rikkuda kõiki rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid ning tungida kallale suveräänsetele riikidele, isegi oma hõimurahvastele, ja anastada nende territooriume.

Eesti on läänemaailma viimane vahipost ida väravatel. Oleme kogenud läbi aegade lugematuid Venemaa agressioone ja rünnakuid. Meie kohustus on teha kõik, et Eesti vallutamine enam iial ei õnnestuks ja et meie iseseisvus ei satuks kunagi enam kahtluse alla. Selleks tuleb tõsiselt panustada meie kaitsejõudude arengusse. Me ei ole enam üksi, oleme NATO liikmed, kuid NATO aitab vaid neid, kes seisavad iseenda eest.

Mõeldes tänases geopoliitilises olukorras aktuaalsete riigikaitseküsimuste peale, tasub meenutada ajakirjas „Sõdur“ eelmise vabariigi ajal kirjutatut, mis sobib suurepäraselt ka tänasesse päeva. Tsiteerin:

„Rahvas annab sõjaväele mitte ainult mehed, varustuse ja relvastuse. Rahvas annab sõjaväele ka oma hinge, oma elumõtte ja aated. Puuduvad aga rahval elutahe, aated ja sihid, puuduvad need ka kaitseväel. Siis puudub meestel ka eesmärk, mille eest võidelda.“

„Julgeim ja elavaimgi rahvas võidakse muuta araks ja ükskõikseks massiks, kui ta immutatakse läbi ekslike hoiakute ja arusaamadega. Kui juhtidel puudub arusaam tegelikest rahvuslikest eesmärkidest. Omamata rahvustunnet ja edasikestmistungi, ei jää ükski rahvas kestma.“

„Väikeriik, kes tahab eksiteerida, peab näitama üles tahet elamiseks, tundma sisemist väärikust ja rahvuslikku uhkust. Meil on, mille üle uhked olla.“

„Kui noortesse suudetakse kasvatada armastust oma kodumaa vastu, siis on see põhjaks, millel kasvab tahtejõud ja kohusetunne. Kaitsejõudude tugevus on võrdeline rahva tugevusega.“

Neile sõnadele pole midagi lisada. Aeg on tõestanud nende õigsust. Tuleb vaid küsida, kas ja kui kindlalt me oleme valmis seisma oma rahvuse ja rahvusriikluse jätkuvuse eest tänases maailmas?

Meie iseseisvusmanifest algas sõnadega: „Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest kord tuleb Eestis aeg, mil kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama ja et kord jõuab Kalev koju oma lastel õnne tooma.“

Nüüd on see aeg käes ja õnne võti on meie endi kätes. Meist ja meie valikutest sõltub, kuivõrd suudame hoida neid pirde lõkendamas. Tänane Eesti on kestnud juba kauem kui esimene vabariik ja varsti saame tähistada oma riigi sajandat aastapäeva. Me oleme kiiresti edasi liikunud ja tänast Eestit pole nõukogudeaegsega võimalik võrrelda. Eesti on kindlasti ilusam ja rikkam kui kunagi varem. Kuid see on toimunud hinnaga, mis ohustab meie edasikestmist nii riigi kui rahvana. Ma räägin maapiirkondade tühjenemisest, väljarändest, vähenenud sündivusest ning majanduse ja demokraatia kriisist. Käimasolevatel riigikogu valimistel on meil võimalus otsustada, kas laseme valitseval stagnatsioonil lämmatada leegi või süütame üheskoos uued pirrud.

Tartu rahuleping allkirjastati südaööl 02. veebruaril 1920 peale pikki ja raskeid läbirääkimisi, mida vene pool püüdis survestada jätkuvate pealetungidega kõigil rinnetel. Esimeseks põhiküsimuseks, milles kokkuleppele jõuti, oli Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine, mis oli Eesti poole nõue, et üldse rahulepingust rääkima hakata. Eestlased jäid vankumatuks ja omale kindlaks nii läbirääkimislaua taga kui lahingutes. Eesti delegatsiooni juht, Jaan Poska ütles peale lepingu allkirjastamist: "Tänane päev on Eestile kõige tähtsam tema ajaloos 700 aasta kestel - esimest korda määrab Eesti ise oma saatuse.”

Mina usun Eesti rahvasse, mina usun meie jätkuvasse tahtesse määrata ise enda saatust. Et saaksime teha oma riigist parema ja jõukama kui see on täna. Et meil oleks, mida oma lastele jätta. On aeg panna pirrud lõkendama!

„Sest priius läigib meie ees

ja Eesti Vabariigi peal.“

Soovin teile head Eesti Vabariigi aastapäeva! Elagu Eesti!

Allikas: http://hennpolluaas.blogspot.com/2015/02/priius-laigib-meie-ees.html

Read more...

Meie vastu esitatud süüdistustest

Tahtsin Teile mõnest olulisest asjast teada anda, et oleksite meie olukorraga kursis. Esiteks, ehk Te juba märkasite eile õhtul Aktuaalse Kaamera eetris olnud uudislugu , kus avaldati arvamust, nagu kujutaks meie sihtasutuse poolt inimestele kooseluseaduse läbisurujate nimede meeldetuletamine ja perekonnasõbralike kandidaatide esiletõstmine endast keelatud annetust. Siit paistab taas kord, millisesse poliitilisse olukorda me oleme jõudnud: esmalt surub parlament meedia kaasakiitmise toel ja jõhkrate manipulatsioonide abil vastu rahva enamuse tahtmist läbi seadusi, mis on raskelt vastuolus meie kultuuri alusväärtustega, ja kui siis kodanikud püüavad seda enne valimisi inimestele meelde tuletada, hakatakse otsima võimalust neid karistada.

Aktuaalse Kaamera klipp: http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/536fbfaf-ba2a-43f1-b255-84026fba016b Sellist olukorda vaadates tekib vägisi küsimus, kas elamegi nüüd riigis, kus valitsusest sõltumatute kodanikeühenduste poolt info levitamist selle kohta, milliseid kandidaate võib pereväärtuste seisukohast usaldada, milliseid mitte, käsitletakse seaduserikkumisena? Kui see tõesti nii peaks olema, siis näeme väga selgelt, mil moel meie ühiskonnas võtavad maad diktatuurilised suundumused, mis on omased riikidele, kus demokraatia ja kodanikuühiskonna ideaalidest ei taheta lugu pidada. Nagu ma Delfile antud selgitustes ütlesin, oleme me teinud oma teavitustööd omal algatusel meile oluliste maailmavaateliste põhimõtete kaitseks, mitte kellegi tellimusel ega ka kellegi juhistest lähtudes. Kellegi nime või pildi kasutamiseks pole me luba, juhiseid ega nõu küsinud, sest vastavasisulise info levitamist peame oma põhiõiguseks, mis on tagatud Eesti põhiseadusega. Seega on täiesti arusaamatu, kuidas saab keegi meie teavituskampaaniat käsitleda keelatud annetusena. Teiseks toon Teile ühe kõneka näite sellest, millisel tigedal moel reageerivad praeguste koalitsiooniparteide poliitikud meie teavituskampaaniale, mille raames oleme üle Eesti saatnud laiali sadu tuhandeid voldikuid. Kagu-Eestis sotside ridades riigikokku kuulunud ja sinna uuesti kandideeriv Inara Luigas, kes ei suuda leppida sellega, et tõstsime perekonnasõbraliku kandidaadina esile Priit Sibulat, kirjutas oma Facebooki lehel täiesti avalikult järgmised sõnad: “Ma pidasin Priidust kuni tänase päevani lugu. Masendav, kui madalale mõni inimene langeb valimiste ajal. Ajame siis IRLi poliitikute eestvedamisel kõik teisitimõtlejad ahju või saadame Siberisse. Väga lame, Priit, väga lame. Kindlasti pole sa PARIM kandidaat Kagu-Eestis. Nagu reklaamid. On sinust paremaid. Palju paremaid. Sa vist tahad võimatut- et Sind pühitsetaks PÜHAKUKS. Jumal hoidku inimesi Sinu eest. Sa oled halb inimene. Lihtsalt halb inimene. Anna andeks, aga see on aus arvamus Sinust.” Hinnakem ise, kes on sallivuse ja kes vihkamise poolel ning kas selliselt mõtlevad inimesed peaksid parlamenti kuuluma või mitte. Kolmandaks panen Teile veel kord südamele, et levitaksite infot selle kohta, kes olid kooseluseaduse läbisurujad ja veenaksite võimalikult paljusid inimesi mitte nende poolt hääletama. Nagu olen Teile korduvalt teada andnud, leiate detailse info kandidaatide suhtumise kohta kooseluseadusesse internetilehelt www.riigikoguvalimised2015.ee .

Ja lõpetuseks juhin Teie tähelepanu ka intervjuule, mille andsin nädalavahetusel portaalile Meie Kirik. Usun, et selles välja toodud arutlused seonduvalt meie riigis valitseva poliitilise olukorraga pakuvad Teile huvi.

INTERVJUU: Varro Vooglaid: Perekond on reaalselt ühiskonna alus​
http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=4526&Itemid=1

Soovin Teile ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva ja tarku valikuid!

Tervitades,

Varro Vooglaid
Juhatuse esimees
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
​

Read more...

Vabariigi aastapäevaks

HEAD EESTI WABARIIGI AASTAPÄEVA!

Read more...

MATTI ILVES: VANA RIIGIKOGU VIIMANE PINGUTUS

Foto: Mati Hiis

Vana riigikogu tegi tõelise pingutuse ja võttis viimasel istungipäeval (19.02.2015) vastu lausa 30 seadust ja kaks otsust.
Minu tähelepanu äratasid neist kaks, üks muutis immigrantidele soodsamaks Eestisse elamaasumise ning meie ID-kaartide jagamise välismaalastele ja teine käsitles kliimapaneeli teadlaste valeandmetele rajanevat Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimist, mis on tegelikult kasulik vaid rahvusvahelisele suurkapitalile.

1."Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (809 SE) lõpphääletusel oli selle poolt 64 ja vastu üks Riigikogu liige. Seadusega lihtsustatakse Eesti ühiskonna arengusse panustavate välismaalaste lühiajalist Eestis viibimist või siia elama asumist. Seadusega luuakse paindlikuma võimalused Eestisse jäämiseks välismaalasele, kes juba Eestis seaduslikult viibib. Selleks nähakse ette 90 päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist. Selle aja jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Lisaks sellele luuakse uus elamisloa andmise alus „tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks“ inimesele, kes on elamisloa alusel vähemalt kolm aastat viie järjestikuse aasta jooksul Eestis elanud ja siin kohanenud. Elamisloa andmiseks peavad olema täidetud ka tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused: elukoht Eestis, legaalne sissetulek ulatuses, et inimene ei vajaks toimetulekutoetust, ja kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tulenevate ravikulude katmise. Seadusesse viiakse muudatused, mis tulenevad EL-i vastavast direktiivist, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded. Seadusega tehakse vajalikud muudatused, et isikut tõendava dokumendi saaks väljastada ka esindaja kaudu või posti teel. Seadusega täiendatakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni, nähes ette õigusliku aluse e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse esitamiseks ja dokumendi väljastamiseks ka välisesindustes ning e-residendi digi-ID taotlemiseks ühe kliendikontaktiga."

See on ettevalmistus, et tuua järgneva viie aasta jooksul Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti!
Pagulastel ja immigrantidel on juba niigi suured õigused, lugege SIIT.

2."Riigikogu kiitis 51 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Kyoto protokolli Doha muudatuse ratifitseerimise seaduse (838 SE). Kyoto protokolli eesmärk on võidelda globaalse soojenemise vastu. Protokollis kehtestatakse riikidele siduvad ja kvantifitseeritud eesmärgid kasvuhoonegaaside piiramiseks ja vähendamiseks. Seadusega ratifitseeritakse Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestati protokolli teine kohustusperiood aastateks 2013–2020. Doha muudatusega nähakse Kyoto protokolli B lisas loetletud riikidele (sh Eestile) ette õiguslikult siduvad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Kyoto protokolliga hõlmatud kasvuhoonegaaside loetellu lisatakse üks gaas: lämmastiktrifluoriid (NF3). Selle mõju ei ole Eestile oluline, sest Eestis ei ole teada ühtegi käitist, kus kasutatakse lämmastiktrifluoriidi."

Lisaks lugege kliimamuutustest siit: http://rahvuslane.blogspot.com/2013/04/matti-ilves-kliima-soojenemise-asemel.html

Kasutatud allikas: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=182240

Read more...

Ma olen tolerantne liberaal

Nõustu minuga, või sa oled rassist, seksist, homofoob ...

Read more...

Andres Arrak: Ehk ei ole veel hilja?

Viimased iseseisvuskümnendid on domineerinud trend: maalt linna (saarelt mandrile), sealt suuremasse linna ja edasi välismaale. Erinevalt loodusseadustest voolab tööjõud ülesmäge ehk siis madalamalt (palgatasemelt) kõrgemale, kirjutab majanduspublitsist Andres Arrak (pildil).

Eestis on keskmine palk täna tuhat eurot, Soomes kolm korda rohkem. Aga laevapilet maksab ju ainult mõned kümned ja aega kulub paar tundi. Nii ongi kerge tekkima otsus jätta oma pere ja sõbrad ja siirduda marjamaale kanu kitkuma või siibrit vahetama.
Üks on selge: nende voogude jätkudes on kahekümne aasta pärast Eestis poolteist linna ja sealt edasi veel kahekümne aasta pärast näidatakse viimaseid mulgikuubedes või murumütsides pärismaalasi Rocca al Mare vabaõhumuuseumis raha eest välisturistidele. Ja SKP elaniku kohta on suur, sest piletiraha on kallis.
Tegelikult ongi asi väga hull
Eesti on tasahilju aga järjekindlalt muutumas lõuna Sahara (Mali) või mõne Venemaa oblasti taoliseks linnriigiks, kus kogu elanikkond on kolinud pealinna ainsa hamburgeriputka või bensiinijaama ümber. Üleskutsed – "tulge Tallinna, siin pudru paksem ja taevas sinisem!" – on igal juhul enesehukatuslikud (mis on ka muidugi arvestatav ja laialdaselt praktiseeritav käitumisvariant). Tegelikult on pudru Soomes ju veel paksem, rääkimata Norrast. Kõik need, kes arvavad, et Eesti võiks toimida kui üks suur pommiauk, mille põhjaservas sädeleb päikese käes üksik kuldmuna, need eksivad. Ükski oaas ega heaolusaar ei saa eksisteerida ilma tagalata.
Teisena tuleb mainida suur- ja väikeettevõtete erinevust. Esimesed loovad küll vähe töökohti, kuid annavad põhiosa (eksport)toodangust. Viimane on kusjuures maailmaturul täiesti konkurentsivõimeline. Väikesed ja keskmised (maa)ettevõtted loovad aga enamuse töökohti ning võivad tegutseda nii teeninduse kui tootmise sfääris. Ent pangad sellistele heal meelel laenu ei anna, rääkigu nad mida tahes. Seega on maaelu kui sellise säilitamine eelkõige väikeettevõtluse küsimus.
Selge on see, et valdav enamus maaettevõtlusest on nn elustiiliettevõtlus (mis ei ole välistatud ka linnas). Eesmärk ei ole (kiiresti) rikkaks saamine vaid pere ära toitmine. Maaelu on täna kahtlemata luksus ja selle eest tuleb peale maksta. Minu kodukülas (Konguta vald, Mõrgi küla, Arraku talu – muuseas, sinna laekuvad ka minu maksud) kadus viimane lüpsilehm viis aastat tagasi. Õnneks naaberkülas mõni veel on, kust oma piima-või-kohupiima ostan. Muuseas: teisest naaberkülast Puhja vallas ostan kõik lihasaadused. Miskipärast on Leedus suur osa mõnelehma majapidamisi alles. Kasvav osa eesti maaperesid ei suuda end aga ära toita ehk elus püsida. Siit siis põgenemine linna parketi peale või Tallinki laevale.
Niisiis, see jõgi ise tagurpidi ei pöördu. Selleks on vaja väga konkreetseid, selgesõnalisi ning jõulisi samme ja signaale valitsejate poolt. Eelkõige on aga vaja probleemi olemust aduda ja tunnetada. Kurb on tõdeda, et lähenevate valimiste eel mingit arutelu sellel suunal ei kostu ühestki parteist Justkui asuksid kõik KOV’d (Tallinna kesk)linnas. Me elame ikka stiilis: äkki läheb mööda või ehk ei saabugi. Enesepettus pidi olema meeldivaim ja laialdasemalt kasutatav käepärase pettuse vorm. Poliitikute puhul saab seda lugeda kuritahtlikuks kanapimeduseks ja süüdimatuks vastutustundetuseks.
Sestap mõned konkreetsed ettepanekud
Arvestades, et varsti tahab maakeral süüa üheksa miljardit inimest, muutub muld piltlikult kallimaks kui kuld. Hiinlased juba ostavad seda üleilma kokku. Hiljaaegu rentisid nad Ukrainalt viiekümneks aastaks Belgia suuruse põllumajandusliku maaala. Paradoksaalsel moel on Eestis (selles kehvas suusailmas) ühed maailma paremad tingimused liha ja piima tootmiseks ja seda nn mahetingimustes – meie veisele jagub karjamaad vabaks jalutamiseks. Eestis on viljakandvat maad, meil on hõreasustus ja üle poole on metsaga kaetud. Eestis on pool hektarit haritavat maad elaniku kohta. Rohkem on seda vaid Austraalias, Ukrainas, Kasahstanis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Viimase puhul on muidugi kasutusefektiivsus küsimuse all.
Toidu (ja energia) julgeolek muutub väga kiiresti oluliseks teguriks. Eestil on selles kontekstis erakordne võimalus osutuda päeva lõpuks üheks elamisväärsemaks paigaks üldse. Kusjuures meil on veel meeles, mispidi labidas pihku käib ja kuidas vikatiga niita. Minu kadunud isa õpetas seda mulle. Kusjuures ka vikatile vart taha panema, mis on juba tõeline meistritrikk. Keskmine sakslane kasutas aga juba põlvkond tagasi mehhaanilist muruniidukit. Lisaks pole viimane põlvkond sakslasi kunagi metsa all jalutanud. Koolilapsed käivad loomaaias lehmi ja looduspargis õunapuid uudistamas. Kirvega puulõhkumine lapse poolt viib südameinfarktini suvalise lapsevanema.
Siit esimene konkreetne ettepanek – maa müük tuleks välismaalastele keelata homme. Ja kui tööpäev ei ole veel lõppenud, siis täna. Euroopa Liidus sees seda teha ei saa, aga muudest riikidest ostjate suhtes kindlasti. Ja see peab olema eranditeta ning absoluutne. Rentida küll, aga mitte müüa. Lihtne tõde on – maad ei müüda. Küll aga okupeeritakse seda vahel juurde. Hollandlased näiteks kuivendavad.
Teiseks – infrastruktuur. Mina Konguta valla maksumaksjana tean, et lõuna Eestis on sadu kilomeetreid kruusateid sealhulgas viis kilomeetrit minu taluni. Mõne mõttetu viadukti ehitamise asemel kuskil kiirteel oleks need kruusateed olnud ammu kõva kattega.
Kolmandaks – maksud. Tegelikult suisa kaks ettepanekut. Esiteks sotsiaalmaks. Et stimuleerida uute töökohtade loomist, miks mitte kaaluda sotsiaalmaksu vabastust mingiks perioodiks. Kui pikaks on võimalik, on juba arvutamise küsimus.
Lisaks – ettevõtte tulumaks. Lihtsalt mõtlemisaineks – mis oleks kui kehtestaks ettevõtetele 10%’lise tulumaksu …. aga seda Tallinnas. Liikudes väiksemate linnade, ja keskuste poole oleks maksumäär väiksem (Tartus näiteks 7%, Põltsamaal 1%). Kallastel ja Mehikoormas ja kõigis tõelistes maapiirkondades (mitte Peetri külas ega Viimsis), ehk siis enamusel Eestimaast oleks maksumäär endiselt 0%.
Neljandaks – haldusreform. Aga kuna olen käesolevaga juba niigi palju vaenlasi juurde kogunud, siis parem jätan selle teema vahele. Siim-Valner Kiislerist on siiski kahju kui üksi ulgumere jäetud merehädalisest.
Viiendaks – valitsemismudel. Lihtviisil esitatuna on ettepanek järgmine. Me niikuinii püüame Eestis matkida rikaste riikide valitsemismudelit. Minu ettepanek on: ühendada põllumajandus- ja keskkonnaministeerium ning nimetada see ümber maaelu-ministeeriumiks. Lisaks – siseauditit vajaksid Politsei ja Piirivalveameti eeskujul kõik riigiasutused ja omavalitsused. Jüri Raidla mantrana esitatud üleskutse ei ole hoolimata IRL tagasihoidlikest taotlustest siiani realiseerimist leidnud. Ehk peale valimisi.

Andres Arrak, majanduspublitsist

Allikas: http://online.le.ee/2015/01/08/andres-arrak-ehk-ei-ole-veel-hilja/

Read more...

Island mõistis neli pankurit vangi

Foto: epa

Islandi ülemkohus mõistis eile 2008. aasta finantskriisis kokku varisenud investeerimispanga Kaupthing neli eksjuhti turu manipuleerimise eest pikaks ajaks trellide taha, vahendab uudisteagentuur Reuters.
Panga endisele tegevjuhile Hreidar Mar Sigurdssonile, endisele nõukogu esimehele Sigurdur Einarssonile, Luksemburgi üksuse eksjuhile Magnus Gudmundssonile ja panga tolleaegsele suuruselt teisele osanikule Olafur Olafssonile määrati 4-5,5 aasta pikkused vanglakaristused.
Islandi meedia andmetel on tegemist kõige karmima finantspettuse eest määratud karistusega Islandi ajaloos.
Kaupthing varises suure võlakoormuse all kokku 2008. aasta finantskriisi ajal ja kõik neli süüalust elavad praegu välismaal. Ehkki nad käisid aeg-ajalt Islandil uurijatega koostööd tegemas, polnud ükski neist eile kohtu otsuse teatavaks tegemise ajal kohal.
Prokurör Olafur Hauksson rääkis Reutersile, et juhtum saadab tugeva signaali ja äratab diskussiooni. Tema sõnul näitab see juhtum, et taolised finantskaasused võivad olla rasked, aga need võivad ka edukaks osutuda.
„Miks peaks ühiskonnas olema osa, mille üle puudub järelevalve ja millel pole vastutust?“ küsis ta. „On ohtlik, et keegi on uurimise jaoks liiga suur – see loob mulje, et on olemas pelgupaik.“
Kaupthing oli enne kriisi puhkemist riigi suurim pank ja pärast kollapsit oli riik sunnitud IMFilt 4,6 miljardi dollari suurust abipaketti paluma.

Juhan Lang
juhan.lang@aripaev.ee

Allikas: http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2015/02/13/island-moistis-pahad-pankurid-vangi
_________________
Enneolematu lugu. Euroopa Liidus seda juba ei juhtu (on vangistatud vaid mõned pangaametnikud)! Liidus antakse pigem kõik rahvused kusuahnete pankurite orjusse ja seda tehtigi juba ESMi läbi, meie reeturpoliitikud Riigikogus hääletasid muidugi entusiastlikult selle poolt.
M.I.
Vaadake ka videot, kus kõrgkooli õppejõud selgitatab hästi pankurite orjusse langemist:

Read more...

Kaitskem üheskoos perekonda: See ei olnud kuigi ammu, kui Soomes võeti vastu kooseluseadus

See ei olnud kuigi ammu, kui Soomes võeti vastu kooseluseadusega sarnane homopartnerlusseadus. Siis räägiti nagu praegu meilgi, et abielu see ei puuduta ja et abielu on sootuks muu asi. Aga palun väga – eile kiitis Soome president heaks "homoabielu" seaduse. Kõik varasemad selgitused, põhjendused ja lubadused on osutunud lihtsalt pettuseks. Kes ei näe siin, millises suunas kooseluseadus meie ühiskonda tüürib, peab olema pime. Kas meie parlament hakkab meid jätkuvalt selles suunas tüürima, sõltub valimiste tulemusest. Pingutagem selle nimel, et asi nii ei läheks!
Link: http://uudised.err.ee/v/valismaa/4617648b-7562-499b-9a15-c3db0d23e6f1

Read more...

Mis vahet on kunagisel hõbeda tagatisega dollaril ja tänasel dollaril?

Pealtnäha väike kujunduslik nihe, kuid sisuline muutus seisneb selles, et kui hõbedatagatisega dollarit sai USA valitsus välja anda vaid juhul kui tal oli reaalset hõbedat tagatiseks panna ja hõbedat oli ja on võimalik hankida, kui varastamine või pettus kõrvale jätta, vaid kas kaevandades või tööjõudu/kaupu juba kaevandatud hõbeda vastu vahetades. Seega vahetus oli sellisel juhul võrdne nii dollari tavakasutaja (töötaja, ettevõtja) kui dollari väljaandja (riik, keskpank) seisukohalt. Hõbedollar oli nii tavakasutaja kui väljaandja jaoks ekvivalent ja mitte kaup, mille müümisega ekstratulu teenida.

Täna on olukord aga vastupidine. Tavakasutaja jaoks on Föderaalreservi ringlusse antud dollar ikkagi vaid ekvivalent, mille vastu ta oma tööjõudu või toodangut müüb. Väljaandja ehk keskpanga (mis nüüd on riigivalitsusest sõltumatu!) jaoks on see aga kaup, mille omahind on sisuliselt 0, kuid mida vahetatakse dollari tavakasutajate reaalse tööjõu ning toodangu vastu ning vähe sellest, küsitakse veel ka intressi. Teiste sõnadega – sellise ebaõiglase vahetuse lõpptulemusena kontsentreerub keskpanga (mis, tuletame meelde, on tänapäeval riigist ja seega ka rahvast sõltumatu!) kätte nii ettevõtjate kui töötajate tänane kui tänu intressi võtmisele veel ka hetkel mitteeksisteeriv, tulevikus loodav reaalne lisandväärtus.

Kuidas võiks nimetada naabrimeest (ning kuidas peaks tema suhtes käituma), kes sama skeemi alusel oma kattetute tšekkidega üritab teie kui naabri käest osta teie tööga loodud väärtusi?

Allikas:http://www.yhistupank.ee/files/Uhistuleht_oktoober_2012.pdf

 

Read more...

Laupäevased pildid

Read more...

Iseseisvuspäeval tuleb Tallinnas rahvaalgatusmarss

Iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 2015 toimub Tallinnas rahvaalgatusmarss.
Rahvaalgatusmarsi korraldab Rahvuslaste Tallinna Klubi. Üritus algab kõnekoosolekuga Tammsaare pargis kell 12.00. Kell 13.00 järgneb sealtsamast marss Toompeale.
Läinud aasta oktoobris surus rühm isikuid Riigikogus läbi nn. kooseluseaduse, eirates rahva enamuse arvamust, demokraatia ja parlamentarismi reegleid, rääkimata riigivõimu teostamise heast tavast. Sellega seoses tuleb lugeda parlamentarism Eestis läbikukkunuks ja üle minna (otse)demokraatia teostamisele, pannes kõik seadused rahvahääletusele.
Põhiseaduse §1 järgi ongi meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas“, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ rahvahääletusega“.
Tegelikult aga pole Eestis rahval vähimatki võimalust algatada rahvahääletust, sest puudub sellekohane seadusandlus ehk siis seadustatud rahvaalgatus. Seega pole rahval võimalik teostada riigivõimu rahvahääletuse läbi, nagu seda näeb ette põhiseadus. Kui kõrgema võimu teostaja, s.o. rahvas peab oma kõrgema võimu teostamiseks enne loa saama, siis ei ole see kõrgema võimu teostamine. Siis ei ole kõrgem võim mitte rahval, vaid on sellel, kes selleks annab loa.
Ülaltoodule tuginedes nõuab Rahvuslaste Tallinna Klubi tegeliku olukorra kooskõlla viimist põhiseadusega ja rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Vaata lisaks rahvaalgatusmarsi kodulehekülge: http://rahvaalgatusmarss.blogspot.com
Rahvaalgatusmarss toimub kaheksandat korda.
Rahvuslaste Tallinna Klubi nimel:

Martin Ojap
Tel: 56 203 712

Lisa:
§ 31: „Rahvaalgatamise korras on kahekümnelviiel tuhandel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antakse, muudetaks või tunnistatakse maksvusetuks. Sellekohane nõudmine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigikogu võib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata. Viimasel juhtumisel pannakse eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rahvahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab ta seadusliku jõu.“ (Allikas: Eesti Vabariigi esimene põhiseadus.)

Allikas: http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/

Read more...

(:)kivisildnik | (:) miljoni vaese maa valmistub sõjaks

Foto: Stanislav Moshkov

Vabariigi aastapäev on varsti käes, loodame, et see ei jää viimaseks. Püssirohulõhn on õhus, ilutulestik kindlasti meeldib meelelistele massidele, aga kui raketid, pommid, mürsud ja miinid maja ette kukuvad, siis saab nii mõnelegi meelelahutusest küllalt. Võite öelda küll, et vaeste vabariik ja mis see sõda ikka hullemaks teeb. Laibad. 

Ma arvan, et kui ma sulle nüüd ühe vahva aastapäevakõne pean, mille mõte on selles, et Venemaa on demokraatia teele asunud ja Venemaa on nõrk ja Venemaa on tegelikult sõber ja unustame need Venemaaga olnud pahad asjad ära ja läheme eluga edasi, siis sa vist ei taha väga kaua kuulata. Ma ei oska nimesid öelda, kes neid jutte on rääkinud, aga ikka auväärsed inimesed, arvamusliidrid ja targad, edukad, rikkad, need pärisinimesed. Ilus jutt oli.

Mina olen kirjanik, kes olen mina mõne bürokraadi, ettevõtja või müüdava ajakirjaniku kõrval. Mina olen muda. Te ju ei loe raamatuid, veel vähem minu omi. Ma olen ju muda. Eriti kui meelelahutuslike klounidega võrrelda. Muda. Sellele vaatamata, et ma kunagi telesaateid tegin, mida vaadati vist isegi rohkem kui pingviinide paraadi, sajad tuhanded vaatasid, muda. Kunagi lugesin teles luuletusi, üle saja tuhande inimese vaatas, viimane muda.

Mina olen sinu ellujäämisstrateegia

Kunagi oli Eesti juudivaba, nüüd on kultuurivaba. Mina olengi see kultuur. Mina olen vabariigi põhiseaduse mõte. See vabariik siin on kirja järgi mulle alluv struktuur ja vabariigi kodanikud on minu töötajad, tänapäevases mõttes siis orjad. Vähemalt peaksid olema, kui meil mõni seadus kehtiks, siis jah.

Sest ilma minuta ei ole teil mingit lootust. Kultuur on ellujäämisstrateegia. Mina olen sinu ellujäämisstrateegia. Just nimelt, mina, luuletaja olen sinu ellujäämisstrateegia. Luule on see aju jõusaal, kus sa kunagi ei käi. Aju on nii pekkis, et sa ei mahu jõusaali uksest sisse. Ja sõda tuleb.

Kuidas sa saaksid ellu jääda? Sul pole oma riiki. Sul pole oma tanke ega ka oma riigi tanke. Sul pole oma panka. Sul pole oma parteid. Sul pole oma ideoloogiat ega ideed, pole mõttepoegagi. Sul pole oma telejaama ega päevalehte. Sul pole oma rahvast ega isegi mitte oma jõuku. Sul ei ole relvaluba. Sul pole mitte sittagi. Vabariigi aastapäev on üks kord aastas, niipalju on, et siis saab juua. Sul on ka aju, seda ei saa ära võtta. Aju on.

Teoreetiliselt võiksid aju kasutada ja ellu jääda, aga siin on üks paha asi. Aju ei hakka ise tööle, nii nagu laps ei õpi suurest huvist lugema ja meelelahutusest matemaatilisi valemeid selgeks, nii ei hakka ka sinu aju lolli päevatööd tehes arenema ega telekast lõbusat transvestiidisaadet nautides võimsust kasvatama. Kui isegi su lihased ei kasva ilma pingutuseta, kuidas seda peaks siis tegema aju. Eriti aju, millel pole korralikku tarkvara.

Kultuur on aju tarkvara

Meelelahutus on ajuviirus. Kultuur annaks sulle töökorras aju, aga kultuuri aluste omandamine on meeletu pingutus. Ma ei hakka seletama, sa niikuinii ei pinguta oma aju. Olgu siis ajusurm. See on eelkõige ikkagi sinu surm, sest igas meelelahutuslikus mõttes olen mina, luuletaja juba niikuinii surnud, eriti sinu jaoks. Ma töötan aju heaks, ellujäämise heaks, ühiskonna elukvaliteedi ja üleüldise konkurentsivõime tõstmise nimel. Ma ei ole sulle koer, kes kahel jalal sitsib ja trummi lööb.

Oletame, et sa oled sündinud täiesti töökorras ajuga. Sündisid siia miljoni vaese vabariiki. Mis sai sinu ajust edasi? Algharidus on tänu eelmise okupatsiooni jäänustele enam-vähem, vanad kirjaoskajad õpetajad, müts maha teie ennastsalgavate pingutuste ees.

Paljud on õppinud lihtsat teksti lugema, lehelugusid ja busside sõiduplaani. Edasi ei juhtu enam midagi, meie gümnaasiumid ja ülikoolid ei ole maailma mõttes konkurentsivõimelised. Algkoolidega võrreldes kaugeltki mitte.

Gümnaasiumis ja ülikoolis ei ole enam mingit sundust ja pole ka mingit tulemust, pole inimesi, kes lihtsalt huvist oma võimeid arendaksid. Ei ole, nii ongi üle poole üliõpilasest meil kirjaoskamatud, fakt, funktsionaalsed kirjaoskamatud.

Neil on küll aju, aga see ei tööta, õlle ja porri peal ei lähe aju käima. Lisaks valed ja propaganda. Juhul kui mõni aju veel kuidagigi toimib, siis lastakse solki ajudesse, nii haridusest kui ka meediast. Samas pole mitte keegi kuulnud klassikast, peab sõnaraamatust järele vaatama.

Ajusurm ongi surm

Oleme olukorras, kus Eestis on 1 000 000 vaest (loe üks miljon vaest). Miks see nii on? Oidu pole – sellepärast. Tõsta üles vasak käsi, siis saab paremaga segamatult masturbeerida ja siruta lae poole kõik neli sõrme, pöial suru peopesasse, nagu see teine asi.

Need neli sõrme kujutavad eesti rahvast, nüüd suru ka väike sõrm peopessa ja need kolm suuremat sõrme, mis taeva poole kisendavad, on vaesed. Põhiliselt vaesed, eks ole. 73,3% protsenti vaeseid, 73 vaest on vähe, aga miljon on jälle palju. See on kõrgem matemaatika.

Miljon vaest ei ole juhus ega õnnelik kokkusattumus, see on süsteem. Süsteem on aga selline: lollus ees ja vaesus taga. Lollid ei saa kuidagi rikkaks, lotovõit ka ei aita. Midagi ei aita. Aitaks ehk ajutrenn, enne lihtsamad asjad ja siis luule, aga kõik asjad käivad vaesel üle jõu ja mõistuse. No ei saa ju ennast kuidagi arendada ega mõtlema hakata, peab ikka telekasõna kuulama, muidu on veel halvem. Veel halvemaks läheb niikuinii.

Süsteem on päris keeruline: enne lollus, siis vaesus ja kui vaesus on üleüldine, siis tuleb ka sõda. See on alati nii olnud, miks, ma ei hakka seletama, et mu jutust aru saada, peaks enne olema kõik Tammsaare ja Dostojevski raamatud läbi lugenud. Propagandavalesid on lihtne mõista, lollile jõuavad need hästi kohale. Tõde on aga raske teema, see jõuab lollile kohale ainult läbi valu anuses, läbi silmavee ja mürsukildude.

Jätkame matusekõne lainel

Kõige ilusam matusekõne, mida ma tean, on see, mille pidas äsja üks kirikuõpetaja Donetskis. Issand Jeesus Kristus, meie lunastaja, heida armu. Unustagem need kallid kadunukesed siin ühishauas ja mingem eluga edasi.

Oli mis oli, nüüd on vaja tööd teha, raha teenida ja meelt lahutada. Oh sa Issa ristike. Kogu maailm saab veel demokraatliku Ukraina edulugu kadestama. Orvukesed ongi selleks, et neid pilastada. Aamen.

Ega ma endast targematega ei vaidle, sõda tuleb, selle me muidugi kaotame ja pärast sõda on veelgi halvem. Sa küsid nüüd, kes siis sõja võidavad. Sinu ja minu jaoks pole vahet, kes võidab, meie kaotame ja ongi kõik.

Lollid peavadki kaotama, see on õiglane. Luuletajad kaotavad solidaarsusest. Mina nende lurjustega koos võitma ei ole nõus. Keeldun kategooriliselt.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/663285/-kivisildnik-miljoni-vaese-maa-valmistub-sojaks#.VOdhyP2tYes.facebook

Read more...