Katastroof Soomes
Eestis pidavat kõik olema targad ja oskavat keeli, kõigil olevat
arvuti ja internet. Siis on väga kummaline, kuidas ei suudeta lugeda
seda, mis on toimunud siinsamas meie kõrval – Soomes. Piisab, kui sisse
toksida märksõnad „suomen somaalit” või „somaalien tekemät rikokset
(Suomessa)”, kui hüppab näkku pea lõputu aines, mida lugedes peaks
igaühel juuksed peas püsti tõusma ja unerahu kaduma, sõltumata n-ö
haridustasemest.
Soome somaallaste-lugu algas umbes 25 aastat tagasi.
Soomekeelse „Wikipedia” järgi ronis 1991. aastal, just parasjagu
kokkukukkunud Nõukogude Liidust (NL) üle Soome piiri 50-60 somaallast.
Need otsustati sinna tagasi saata, kust nad pärit, kuid siis hakkasid
kostma nais- ja muud hääled, et Soomes ei olevat üldse pagulasi ja Soome
ei võtvat vastu pagulasi, umbes nagu
Kristiina Kallase
viimane karjatus terves Eesti meedias, et Eesti peab vastu võtma
vabatahtlikult vähemalt 50 põgenikku Aafrikast (ilmselt aastas).
Kuid läheme Soome looga edasi. Mis sai sellest 50-60-st üle piiri
roninud somaallasest? Neile otsustati anda AJUTINE ja ERAKORRALINE
elamisluba – üldsuse rahustamiseks. Mis on saanud neist 25 aastat
hiljem? Nüüd elab alaliselt ja korraliselt Soomes 16 000 somaallast. Nii
et 25 aastaga on saanud 60-st 16 000. Soome sisserännuametile olevat
praeguseks saabunud taotlus enam kui 6000 uue somaallase elamaasumiseks
Soome – „perekondade ühinemise alusel”. Andmed on pärit sellestsamast
soomekeelsest „Wikipediast”. Perekonna ja abielu mõiste Aafrika sarve
otsas erineb põhjamaise Soome omast. Mis ühelpool võib olla püha, on
teisal sama, mis poest vorsti ostmine. Niiviisi perekonnad sünnivad ja
lagunevad, lagunevad ja tekivad jälle, nagu Browni liikumine ja järjest
uued mustad poisid tallavad Soomemaa linnade tänavaid. Rekord olevat
tervenisti 32 lähisugulase Soome toimetamine. Sellest, millest vaikivad
ametlikud väljaanded, rõkkavad seda valjemini netikommentaariumid.
„Vaasan maahanmuuttajat ovatkin tunnettuja siitä, että he
liikkuvat suurina aseistettuina ryhminä. He vihaavat suomalaisia ja
haluavat alistaa uuden kotikaupunkinsa väkivallalla...!” (Vaasa
sisserändajad on selle poolest tuntud, et käivad ringi suurte
relvastatud kampadena, vihkavad soomlasi ja tahavad oma uue kodulinna
endale vägivallaga alistada...!
http://www.patriootti.com/sota-vaasan-kaduilla/)
„...
niinkuin erään suomen oleskeluvan saaneen, somalialaisen, joka murhasi opiskelijan moskeijassa!” (...nagu ka ühe elamisloa saanud somaallase, kes tappis mošeesse tulnud üliõpilase!
http://muutos2011.fi/blogit1/suomi-suomalaisille/)
„
Husseinilla on poikkeuksellisen raju rikostausta ja rikokset
ovat kohdistuneet lapsiin ja nuoriin. Suomessa ollessaan Hussein on
murhannut yhden nuoren, raiskannut toisen ja käyttänyt törkeästi
seksuaalisesti hyväkseen 4-vuotiasta lasta” (Hussein on raske
kurjategija, tema kuritegude ohvriteks on langenud lapsed ja noored.
Soomes on Hussein mõrvanud ühe noore, teise vägistanud ja ahistanud
suguliselt räigelt nelja-aastast last,
http://www.mtv.fi/uutiset/rikos/artikkeli/murhaajaraiskaaja-ei-sittenkaan-vapaalle-jalalle-suomessa/5061928)
„SOMALIT TAPPANEET USEITA SUOMALAISIA. Tampereella somali
puukotti kuoliaaksi nuoren tytön, joka vastusteli liikaa. Ennen sitä
somali oli syyllistynyt ainakin kahteen raiskaukseen. Kivenlahdessa sai
ovimies kuolettavasti puukosta ja toinen melkein. 17-vuotias somali sai 3
vuotta suomalaisen taposta (viharikoksesta) ”. (SOMAALLASED ON
TAPNUD PALJU SOOMLASI, Tamperes pussitas somaallane surnuks noore
tüdruku, kes polnud nõus vahekorraga, enne seda oli sama somaallane
toime pannud vähemalt kaks vägistamist. Kivenlahtis sai turvamees
surmavalt pussitada, teine pääses vaevalt eluga. 17-aastasele
somaallasele mõisteti kolm aastat soomlase tapmise (vihakuriteo eest) ).
„Porilaistytön murha ja polttaminen latoon sekä joukkoraiskaus Tapanilassa saivat aikaan suurimmat allekirjoitusryöpyt.”
(Tütarlapse mõrvamine ja küünis põletamine Poris, grupiviisiline
vägistamine Tapanilas kutsusid esile suurimad allkirjade
kogumiskampaaniad. Allikas: sama, mis eelmine).
Loetelu võiks jätkata ja Rootsi sotsiaalmeedia järgi võib kokku panna
sarnase kokkuvõtte. Nagu selgus, aeg-ajalt saavad hoo sisse allkirjade
kogumise kampaaniad mõne sarimõrvarist või -vägistajast somaallase
väljasaatmiseks tagasi Somaaliasse. 2006. aastal õnnestuski välja saata
kaks kurjategijat. Sellest tõusis rahvusvaheline lärm, tagajalgadele
ajasid end mitmesugused „pagulaste kaitse” organisatsioonid, lõpuks
sekkus UNHCR – ÜRO pagulasamet. Väljasaatmine lõpetati. Muidugi
väljasaatmise nõudjad seavad ohtu enda ja oma pered, hoopis neid endid
ähvardab „väljasaatmine” sisserännanute käe läbi – teise ilma.
Alandlikumad hääled paluvad, et somaallased võiksid soomlastelt
vähemalt andestust paluda kõigi kuritegude eest, mida nad soomlaste
kallal on toime pannud. Sellele vastasid somaallased, et nad pole rohkem
kuritegelikud kui soomlased ise, kuigi statistilised erinevused on
kümnekordsed. Peale selle teatasid somaallased, et nende hulgas töötus
polevatki kõrgem kui soomlaste endi hulgas. Seega: peale kõige
eelpoolmainitu valetavad veel näkkugi.
Siiski viimases väites on mingi mõru tõetera. Kui arvestada, et
ametliku arvepidamise järgi on umbes 9000 somaallasele tekkinud Soome
kodakondsus, siis arvestataksegi neid nagu soomlasi ja nende toimepandud
kuriteod ongi „soomlaste” kuriteod. Niimoodi ehk õnnestub vähegi siluda
jubedat statistikat, kuid vaevalt on sellest kergem praegustel ja ka
tulevastel ohvritel. Teisalt tekib küsimus: kuidas saavad isikud, kes
pole Soome riigile sentigi maksu maksnud ega tundigi töötanud ega oskagi
soome keelt, äkitselt Soome kodakondsuse? Veelgi enam: ei saagi seda
teha, sest nad ei oska isegi lugeda ja kirjutada. Ametlikel andmetel on
90 % Soome saabunud somaallastest kirjaoskamatu.
Eesti inimesele tekib pidevalt naljaks küsimus: mida nad Soomes
teevad? Vastus on lihtne: kui pidada tööd ja tegemisi silmas, mida meie
kultuuriga inimesed tegemisteks peavad, siis mitte midagi. Soomes on
saanud nende „tegemistest” omamoodi uuema aja tabuteema, kui mitte
öelda: avalik saladus.
Aga kui nad ei tee midagi, kuidas nad siis elavad? Riik maksab neile
kõik kinni, ka neile ja nende lastele, kes saabusid 20 aastat tagasi.
Kui somaallaste tegemised olid avalik saladus, siis nende kulud Soome
riigile on riiklik saladus. Nagu juba kord nägime. Seda, mida ei tea
ametnikud, teavad seda paremini netikommentaatorid.
„Luin lehdestä, että yksi somali „pakolainen” maksaa valtiolle 57000 euroa vuodessa. Se tekee 4750 euroa/kk.” (Lugesin lehest, et üks somaali „pagulane” maksab riigile 57 000 eurot aastas. See teeb 4750 eurot kuus).
„Selitähän tuo. Miten 130 somalia (pari irakilaista) voi maksaa Lieksan kunnalle 1,5 miljoonaa euroa?” (See seletab, kuidas 130 somaallast (paar iraaklast) võivad maksta Lieksa vallale 1,5 miljonit eurot).
Edasi vaidlevad kommenteerijad, mitu miljardit somaallased Soomele
maksavad, kas üks või kaks või kahe vahel? Soome majandus on raskustes,
selle elavdamiseks oleks vajalik iga euro. Aga need kuluvad hoopis
mustanahaliste söödikute toitmisele.
Norra ei kuulu Euroopa Liitu, seal ollakse avameelsemad. Norra
Statistika Keskbüroo järgi iga mitte-eurooplasest sisserändaja läheb
Norra riigile maksma kogu oma elu jooksul 4,7 miljonit Rootsi krooni
(SEK). Somaallane on kõige kallim, tema maksumus on 10 miljonit (SEK).
Vaevalt, et nad Eestis odavamad oleks. Iga eurooplasest sisserändaja
osas on Norra riik ühe miljoniga kasumis. (Allikas: „Fria tider”, 8.
september 2013). Rootsi teadlase
Jan Tullbergi
arvutuste järgi söövad sisserännanud Rootsi riigieelarvest 250 miljardit
krooni (SEK) aastas. See on riigi suurim kulupost ja rohkem kui kolm
Eesti riigi eelarvet. Mitte tulu, vaid kulu, nagu meediumid väidavad.
(Allikas: http://www.friatider.se/invandringen-kostar-250-miljarder-r ).
Kristiina Kallase karjatus läheks Norra andmete alusel maksma Eesti
riigile ainuüksi ühekordselt 50 miljonit eurot.
Iga somaallasest naine sünnitab Soomes 4,2 last naise kohta (teistel
andmetel koguni üle kuue), samas kui soomlastel on sama näitaja vaid
1,86. Isegi kui lõpetataks „perekondade ühendamine”, saades aru, et tegu
on teiste jaoks vaid labase äritehinguga, ei peata see söödikukarja
kasvu. Somaali naised olevat väga usklikud, selle märgiks on neil
(teadaolevalt 95%-l) suguelundist osa ära lõigatud, pealegi
desinfitseerimata nülgimisnoaga. Isegi Soomes sündinud tüdrukud
saadetakse tagasi Somaaliasse vaid selle eesmärgiga, et „sakraalne
rituaal” ei jääks vahele. Somaallased on usutunnistuselt musulmanid.
„Rootsi riiklik telekanal SVT2 edastas, kuidas 18. jaanuaril 2014
kogunesid Stockholmis Medborgare platsile (tõlkes: Kodaniku plats)
tuhanded naised. Kohati lausa meeleheitlikult nõuti seal, et riik ja
ühiskond võtaks midagi ette, et lõpeksid lõputud vägistamised, mis
rootsi naiste kallal toime pannakse” („Rahvuslik Teataja” nr. 24).
Sama telekanal teatas, et viimasest teada antud 6000 vägistamisjuhtumist
on jõutud läbi vaadata vaid 200. Ilmselt ei jõutagi kõiki menetleda,
tegelikult ei tahetagi.
ERR-i eetri lainetele ega teistesse Eesti meediumitesse naiste
meeleavaldusest midagi ei pääsenud, ei rida ega silpigi. Samas kui
teises, idapoolses naaberriigis avaldab meelt kümmekond pederasti, siis
saab seda igaltpoolt näha ja lugeda. Kes on siis need kurjategijad, kes
Rootsi naisi vägistasid ja saavad seda teha karistamatult edasi? Eks
ikka meie loo kangelased – šokolaadipoisid.
Sellega lugu ei lõpe. Mustade punnpõsksete poiste ootamatu rohkus
avalikes kohtades on üllatanud ka Soomet külastanud eestlasi. Nad oleks
pidanud punnpõskseid poisse tähelepanelikumalt silmitsema – üks põsk
võib olla rohkem punnis kui teine. Seal sees on KHAT. Narkootikum, mis
on levinud Aafrika sarve otsas ja mujalgi sealkandis. Khat oli täiesti
tundmatu Soomes, kuid pärast somaallaste saabumist on saanud kõige
sagedamini politsei abil äravõetavaks narkootikumiks. Ega põhjamaise
paradiisi tänavatel ei saa uidata tühja peaga, õnn peab olema täielik.
Sellest ei piisa, kui oled ise õnnelik, kogu maailma on vaja
„paremaks” muuta. Sellel kevadel vapustasid Soome avalikkust uudised,
kuidas somaallased kogusid omakorda kokku riigi poolt neile antud
sotsiaalabi rahad ja toimetasid need tagasi Aafrika sarvele
AL-SHABAAB-ile – terroriühendusele, kelle arvel on mitmed lausa
teatraalsed terroriteod, nagu näiteks rünnak kaubanduskeskusele Westgate
Nairobis 2013. aasta septembris, kus kõik ettejuhtunud maha lasti – 67
surnut. 2014. aasta novembris peatas Al-Shabaab Nairobisse suunduva
bussi, sõitjad kamandati bussist välja, ja kes ei osanud peast
korralikult meie-isa-palvele vastavat islami eespalvet, mis koosneb
neljast paarisõnalisest reast, lasti lihtsalt maha. 60-st bussireisijast
28.
Nii sai rahumeelsest ja vaiksest põhjamaast Soomest rahvusvahelist
terrorismi toetav riik. Seitse meest võeti terrorismi toetamise eest
vahi alla.
Ametlik Soome ilustab, romantiseerib ja ülistab somaallaste kohalolu
Soomes. Tele- ja raadiosaated, ajalehtede, ajakirjade artiklid, koguni
raamatud pajatavad sellest, kui hästi on somaallased kohanenud, keele
ära õppinud, söövad rukkileiba ja rabavad mujal maailmas uudisega
inimesi, et ka nemad on soomlased. Yusuf ja Ali on koguni insenerid
„Nokias”. Kui somaallaste saabumisega varitseb vägivald kunagi nii
turvalises kodulinnas, siis sellele lisaks on saadud veel võltsühiskond.
Isiklik kogemus
Ma olen ilmselt üks väheseid eestlasi, kellel on isiklik kokkupuude
somaallastega. Olin Rootsis ühes firmas töötanud kaheksa aastat, kui
sinna saabus rassismivastase võitluse ametnik, mustanahaline Somaalia
neeger „käe otsas”. Somaallane hakkas „tööle” meie firmas. Ta
töötegemine seisnes selles, et ta käis mööda firmat ringi, rääkis,
kellega juhtus, lõi kontoris kõigile naistele külge, sõltumata nende
east ja perekonnaseisust. Siis vahepeal laulis, oli kord kontoris, siis
laos ja siis kusagil kadunud.
Miks see kõik nii oli, selgus vähehaaval. Rootslased küsisid talt
männi peale patsutades: mis puu see on? Mustanahaline mõtles kaua, siis
ütles, et palm. Teised küsisid: milliseid Euroopa riike sa tead?
„Rootsi, Saksamaa, Pariis ja London” (linnad), kõlas vastuseks.
Kohalikud tundsid huvi, miks mustanahaline Saksamaale ei soovinud
elama minna, kui peale Rootsi on seegi veel Euroopas olemas. Vastus:
„Saksamaal on Hitler, ja Hitler on väga paha.”
Kord tulin oma sõidutuurilt tagasi ja meeste tualeti uksepiit oli
puru, uks ise sisse löödud. Kui asja kohta küsisin, keegi ei vastanud
midagi. Pärast selgus, et somaallane oli sinna kinni jäänud ega saanud
ust enam millegipärast seestpoolt lahti – nii tuligi uks sisse lüüa.
Kui mustanahalisel oli vaja näiteks teada, kui palju on 7x8, siis
kirjutas ta paberile kaheksa seitset ja hakkas neid kokku liitma ja tegi
enne vea kui viimase seitsmeni jõudis. Muidugi, sellega „neegrilood” ei
lõpe, vaid pigem algavad. Kõige selle juures pidi tal endal olema
kõrgem haridus oma kodumaalt Somaaliast. Kirjutamas ma teda kunagi ei
näinud, aga lugemas küll. Ta keeleoskus jättis tõsiselt soovida, päris
igakord ei olnud arusaadav, mida ta tahtis ütelda. See-eest olevat ta
mitmendat korda abielus ja trobikonna laste isa ja priimus omade hulgas.
Rootsi oli ta jõudnud üle kümne aasta tagasi ja see oli tema esimene
„töökoht”.
Kas riik maksis firmale kinni tema palga, kas osaliselt või
tervenisti, polnud mulle teada. Kohalikus lehes ilmus isegi pilt, kuidas
ta „töötas” – niimoodi peabki käima petupropaganda. Ilmselt lugejale
pole vaja enam selgitada, miks Mustafa ei töötanud. Ta polnudki selleks
lihtsalt võimeline. Avalik saladus on, et Aafrika mustanahaliste IQ on
tavaliselt napilt üle 70 punkti, sealt allapoole algab õhtumaa
määratluse järgi nõdramõistuslikkus. Somaallastel olevat see keskmiselt
68. Minule kui oma heale sõbrale jõudis ta siiski pihtida, miks
mustanahalised on Rootsis. Nad ei ole seal üldse selleks, et tööd teha –
müüa mingeid totakaid jubinaid, nagu naised kontoris ja neid laos
pakkida ja autoga laiali vedada, nagu mina tegin, vaid hoopis kõrgemal
ja üllamal eesmärgil. Nimelt selleks, et, võidelda RASSISMiga. Sedasama
kuulsin ka teiste mustanahaliste käest. Rootslastest arvas ta, et nende
mehed on lapsikud ja lollakad ning naised litsid.
Kokkuvõtteks
„Milleks selline sürrealism ja absurditeater?” võib küsida, ja
ilmselt õigustatult. Riigieelarvest ära söödud miljardid, vigaseks- ja
surnukspekstud inimesed, tuhanded vägistatud naised. Aafrikast
kohaleveetud olevused, kes pole näinud varem maju, tänavaid, teid,
autosid, kes ei oska lugeda ja kirjutada ega hakka elu sees tööd tegema
ja saadavad sinna teistele samasugustele käskjala kaudu teate, et siin
kogu aeg külm, nii suvel kui talvel, kogu aeg on valge nii öösel kui
päeval ja ei saa aru, kas oled sees või väljas, seest igalpool põlevad
tuled, aga tulge siia, kui saate, sest siin on lollidemaa, kus võib
tasuta elada ja ennekuulmata hästi, ainult igapäev Allahi tänades ja
lapsi juurde tehes ja läheb järjest paremaks.
Eestlase juhtmed jooksevad ilmselt kokku, aga minu arust on siin selge mõte olemas.
Aleksandr Solženitšõn
kirjutab oma raamatus „GULAG-i arhipelaag” , kuidas paadunud
kriminaalkurjategijad (blatnoid) pandi GULAG-is valitsema süütult
vangistatud inimeste üle, keda nad peksid, mõnitasid, sandistasid ja kui
tahtmine tuli, ka tapsid. Milleks nad seda tegid? Selleks, et neid
inimesi orjastada – murda neid vaimselt, murda nende vaimu. See on
täpselt seesama.
Eesti oludesse ülekantuna tähendaks see seda, et vaesuses ja
mahajäetuses elaval eestlasel tuleb veel muude hädadele lisaks sellega
leppida, et ta võib millal tahes ahvide jõugu käest läbi pekstud (või
surnuks pekstud), röövitud või vägistatud saada. Kohus laseb nad paari
kuu pärast uuesti vangist välja, nii et eestlasel on parem kaduda kui
nendega kohtuda. Kusjuures need ahvid on toonud siia Eesti riik ja nad
ei tee päevad läbi mitte midagi (peale omasuguste ahvide) ja saavad
selle eest riigilt kaks-kolm korda rohkem raha kui eestlane töö eest
palka.
Kas nüüd hakkab midagi koitma? Aga mida pihtis mulle Mustafa, või on
see vahepeal ununenud? Ma lähen „Pealtnägija” saatesse, arvab ehk
lugeja. Kurbloolisus ja asja sisu seisnebki selles, et ükski pealt- ega
altnägija ei hakka tema lugu näitama, ükski leht ega leheke ei hakka
sellest kirjutama. Mis toimub Soome ühiskonnas või on see ka vahepeal
ununenud? Meil on omast käest näide võtta. 2013. aastal tungis
Anti Poolametsale
päise päeva ajal linnatänaval neeger kallale ja lõi teda vihmavarjuga
näkku ja pähe. Ohver pidi oma nägu varjama kätega, ei politsei ega
prokuratuur alustanud mingit juurdlust, kuigi siin on tegu kehtiva
Karistusmäärustiku (§ 121) järgi kuriteoga – kehalise väärkohtlemisega.
Lõpetuseks
Miks Eesti riik toob nad siia ja kes püüab eestlasi orjastada? Oleks pidanud käima uurija ja kirjaniku
Jüri Lina
loengutes, siis poleks ühtegi küsimust, kõik olnuks algusest peale
selge! Lina ütles viisteist (!) aastat tagasi, et Lähis-Itta
kavandatakse laiaulatuslikku sõjalist konflikti, tekitamaks suur
põgenikevool Euroopasse ja muutmaks Euroopa ühiskondi vajalikul viisil.
Ta on rääkinud samuti, kuidas eelmisel sajandil lasid Õhtumaade režiimid
Nõukogude Liidu (NL) agentidel varastada otse oma linnatänavatelt oma
alamaid ja viia neid NL-i orjalaagreisse.
Enne Eesti Euroopa Liiduga liitmist väitsin, et Euroopa Liit hakkab
Eestisse suruma neegreid. Siis olin „provokaator, kes rahvast ilmaaegu
hirmutab”. Kuidas on lugu praegu, selle võib igaüks ise vastata.
Mis saab eestlastest, kes pole jõudnud ise pageda? Ka sellest olen kirjutanud:
„Suur
neljakandiline raudraam, milles jooksevad raudvardad, sinna riputatakse
jalgupidi rippuma ja suur neeger suure noaga torkab kõri läbi“
(„Rahvuslik Teataja” nr. 14). Võidakse vastu väita: „Täitsa segane jutt,
ja kust see neeger peaks veel tulema?!” Ma ei tea, kuidas jutuga on,
aga kust neegrid tulevad, ei maksa vist enam küsida...
Kas lugeja juba taipab, mis asi on siis rassism? Kui ei ole taibanud,
siis ma aitan. Lugeja ise ongi rassism, koos oma sooviga jääda selleks,
kes ta on, koos oma keele, kultuuri, ajaloo ja riigiga. Aga nagu
lugesite: rassismiga tuleb astuda võitlusse (see on kõige olulisem) ja
see hävitada.
Eesti raadios, televisioonis ja lehtedes poleks vaja olnud jahuda kuu
aega, kuidas me neid vastu võtame ja kuhu me need ikka paneme, kui
vähe või kui palju see maksab jne. Oleks võinud lihtsalt öelda, et tuleb
tühistada need rahvusvahelised lepingud, mille alusel nad siia tulevad,
sest need on võetud vastu rahva tahte vastaselt, ilma rahvahääletuseta.
Aga kus sa sellega! Rassism tuleb hävitada, nagu lugesite, ja võitlejad
saabuvad.
Jaan Hatto
Allikas:
http://www.rahvuslasteklubi.org/tallinn/
