Delfi levitab valeinfot ja teatas pealkirjas (29. juuli 2016): "Soomes suleti kaks portaali, mis edastasid valeinfot ja paremäärmuslikke seisukohti".
See portaal on veel täiesti kättesaadav aadressil, vaadake: http://mvlehti.net/. Soome on ajakirjandusvabaduselt esimene maa maailmas ja vaevalt, et hakkavad seda vabadust piirama. Tõsi, eks ka Soomele avaldab Euroopa Liit survet, et mingi teine maailmavaade ja tõde peale liberaaldemokraatia meedias mõjule ei pääseks.
ELi juhistest ajakirjandusele kirjutasin juba ammu SIIN.
Ühe, Delfi andmetel juba suletud portaali, MV-lehti sulgemiskatse taga on politsei ja muidugi ka sotsid-kommunistid. Toimetus ütleb artiklis SIIN, et kui neil isegi õnnestub nende server sulgeda, siis lehe ilmumine ei lakka.
Samuti teatatakse põhilised MV-lehe eesmärgid: "MV on spetsialiseerunud sellistele uudistele ja nendega seotud andmetele, mida peavoolumeedia keeldub avaldamast. Tsenseeimata andmed puudutavad põhiliselt välismaalasi, nende kuritegusid ja samuti ametnike vigu."
Sulgemise algatuse taga on tegelikult üks kriminaalmenetluse inspektor Harri Saaristola, kes saatis seitse-leheküljelise nõude Helsingi ringkonnakohtule 02.06. 2016. Saaristola ei pidanud olema ka "kõige targem politseinik".
Ringkonnakohus lükkas tegelikult taotluse tagasi nö. täiendamiseks. Selline on olukord praegu ja Soomes vajab igasugune väljaande sulgemine ikka kohtuotsust, mitte ei sõltu see mõne ministri suvalisest tahtest nagu meil.
Read more...
Varro Vooglaid kirjutab vastuseks Delfis avaldatud
alusetutele etteheidetele, et rasedust ei pea haiguseks tema, vaid
nimelt Sotsiaalministeerium, kuna just valitsus on see, kes on aastaid
rahastanud aborti, justkui see oleks tervishoiuteenus.
Teisipäeva hommikul saatsime SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks nimel Sotsiaalministeeriumi juhtidele Jevgeni Ossinovskile ja Margus Tsahknalepöördumise, millega taotlesime paljusid inimesi häiriva ja maksumaksjate raha vastutustundetult tuulde laskva kampaania “Kumm on seks!” peatamist.
Ministeeriumist leidis meie pöördumine väga kiiresti tee
ajakirjanikeni, mis omakorda päädis äraspidise kajastusega portaalis
Delfi. Nimelt avaldas Delfi artikli,
milles eiras meie pöördumise tuumaks olevaid seisukohti ning võttis
selle asemel kinni paarist sõnast, toonitades isegi “uudise” pealkirjas,
nagu oleks minu hinnangul rasedus suguhaigus.
Raske on öelda, kas seesugune tõlgendus tuleneb Delfi toimetuse
pahatahtlikkusest, funktsionaalse kirjaoskuse piiratusest, neist
mõlemast või sootuks millestki muust, aga loomulikult ei pea mina
rasedust haiguseks. Nagu meie pöördumises on selgelt osundatud, näib
kampaania “Kumm on seks!” lähtuvat primitiivsest või koguni loomalikust
inimesepildist ja haiglasest mentaliteedist, mille kohaselt käsitletakse
rasedust justkui suguhaigust, millest saavat kummi kasutamise abil
võrdlemisi edukalt hoiduda.
Seda, et Sotsiaalministeeriumis käsitletakse rasedust haigusena juba
palju aastaid, olen toonitanud varemgi ning aastate eest olen seda
küsimust ka ministeeriumi kõrgete ametnikega arutanud.
Kokkuvõtteks võib
öelda, et kui Delfi otsib kedagi, kes tõsimeeli käsitleb rasedust
haigusena, siis tuleks pilk pöörata Sotsiaalministeeriumi ja Vabariigi
Valitsuse poole.
Esimest korda kirjutasin probleemist ajalehes Postimees
juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Teravamalt tõusetus küsimus 2008.
aastal, kui pöördusime Elukultuuri Instituudi, Noorte Konservatiivide ja
Eesti Lastevanemate Liiduga antud probleemiga seonduvalt õiguskantsleri
poole ning kui avasime portaali Abort.ee.
(Muuseas, portaali avamisele reageeris
Delfi juhtkirja tasandil nõudega, et portaali loomiseks
Hasartmängumaksu Nõukogust saadud raha tuleks tagasi maksta, kuna tegu
olevat äärmusliku, ajupesuga piirneva, radikaalse, usulise fanatismi
tunnustega, demagoogilise, faktimoonutusi kätkeva ja objektiivsusest
kaugel seisva leheküljega. Seejuures ei toodud aga muljetavaldava
sildistamise juures välja mitte ühtegi asjaolu, millest nähtuks nende
hinnangute paikapidavus.)
Sotsiaalministeerium protesteeris mh portaalis esitatud väite vastu,
et ministeerium käsitleb rasedust haigusena. Meie vastuväidetele ei
osatud aga midagi mõttekat vastata ning lõpuks taandus vaidlus sellele,
et ministeeriumi asekantsler lihtsalt palus meil sellise väite
portaalist eemaldada.
Mina ei pidanud aga toona ega pea ka praegu võimalikuks sellisele
palvele vastu tulla, sel lihtsal põhjusel, et meie poolt esitatud väide
vastab tõele. Nimelt on Vabariigi Valitsus rahastanud juba aastaid
olulises osas iga viimast kui aborti ehk raseduse katkestamisest,
sõltumata raseduse katkestamise põhjusest. Seejuures rahastatakse
maksumaksjate rahaga ka valikaborte ehk aborte, milleks puudub igasugune
meditsiiniline näidustus, Vabariigi Valitsuse määruse alusel, mis
kannab pealkirja “Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu”.
Kuivõrd täiesti
normaalse raseduse katkestamist peetakse tervishoiuteenuseks, siis
järelikult käsitletakse rasedust ennast haigusena.
Kokkuvõtlikult tähendab see, et kuivõrd täiesti normaalse raseduse
katkestamist peetakse tervishoiuteenuseks, siis järelikult käsitletakse
rasedust ennast haigusena – olgugi, et valikabort ei ole tegelikult
suunatud kellegi tervise parendamisele, vaid otse vastupidi: see on
suunatud sündimata inimese elu ja tervise hävitamisele ning võib tõsiselt kahjustada ka ema vaimset ja füüsilist tervist.
Kahtlemata on selline mõtlemine, mille kohaselt peetakse täiesti
tervete sündimata laste elu tahtlikku ja vägivaldset hävitamist mitte
kuriteoks, vaid riiklikku rahastust väärivaks tervishoiuteenuseks, mitte
ainult äraspidine, vaid haiglane. Aga ühtlasi on see kõnekaks näiteks,
kui ränga mõistusevarjutuseni võib viia vasakpoolne ideoloogiline
dogmatism, mille kohaselt on indiviidi vaba eneseteostus ülimaks hüveks –
hüveks, mille kehtestamisel võib ohvriks tuua nii loogilise mõtlemise
kui ka kõik teised hüved, kaasa arvatud süütute laste elu.
Kokkuvõtteks võib niisiis öelda, et kui Delfi toimetus otsib kedagi,
kes tõsimeeli käsitleb rasedust haigusena, siis tuleks pilk pöörata
mitte minu, vaid Sotsiaalministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse poole.
Minu roll piirdub selle teemaga seonduvalt üksnes probleemile tähelepanu
juhtimises.
Mis puutub aga Vabariigi Valitsuse aastatepikkusesse rahalisse
toetusse igale viimasele kui abordile, siis minu tungiv ettepanek
seisneb jätkuvalt selles, et maksumaksjatelt karistuse ähvardusel ära
võetud raha tuleks kasutada mitte süütute laste tapmise
finantseerimiseks, vaid laste vastuvõtmise ja üleskasvatamise toetuseks –
just nagu tuleks maksuraha kasutada mitte homoseksuaalsetest suhetest
positiivse kuvandi loomiseks, vaid terve ühiskonna aluseks olevate
perekondlike väärtuste esiletõstmiseks.
Nõnda toimiks väljasureva rahvaga riigi valitsus, mis tegutseks mitte
lähtudes kramplikult etteantud ideoloogilistest konstruktsioonidest,
vaid püüaks ausameelselt töötada põhiseaduse vaimus ja luua eeldusi
selleks, et meie riik oleks pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus ning tagatiseks eesti
rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Seonduval teemal olen varem korduvalt kirjutanud. Paar temaatilist artiklit on leitavad siit ja siit. Kindlasti oleks vastava soovi korral temaatilised artiklid üles leidnud ka Delfi toimetus.
Kristuse kuju Karli sillal, taustal Praha kindlus. Foto: Odd Andersen, AFP/Scanpix Maria Kaljuste (EKRE) rõhutab liikumise Fortress
Europe konverentsil Prahas peetud kõnes, et Euroopat tuleb kaitsta nii
islamiinvasiooni kui tema kultuuri aluseid ründavate jõudude eest.
Euroopa vallutamiseks ei ole vaja õhkida pomme. Euroopa võetakse üle, kasutades demokraatlike vahendeid.
Hiljuti sai Londoni linnapeaks pakistanlane Sadiq Khan. Homme võib
peaminister Cameroni asendada keegi aafriklane, ülehomme võib Merkeli
asemele asuda mõni türklane ning peagi võib meie kodusest Euroopast
saada Euraabia kalifaat.
Inimese nahavärvis ei ole ju iseenesest mitte mingisugust probleemi.
Probleem ei ole ka see, et oleme erinevatest rahvustest. Ometigi –
Euroopat peavad juhtima eurooplased, nii nagu araabiamaid juhivad
araablased, Türgit türklased ning Jaapanit jaapanlased.
Piiride kontrolli alla võtmine peab teoks saama kohe. Sellega on
viivitatud ja nii on sellest kõhklusest saanud kuritegu oma rahva vastu.
Peame võitlema idiotismiga meie valitsustes, mis valetavad meile
islamiinvasiooni olemuse kohta. Nad ütlevad, et terroristid on vaid
väike grupp illegaalide hulgas, ent see on üüratu vale. Ja meie
valitsused on kaotamas sõda oma maade eest.
Maria Kaljuste ettekannet pidamas
Ükski asi ei juhtu siin elus niisama. Täna me oleme kultuurilises
hübriidsõjas. Oleme ümbritsetud propagandaga, mis hävitab rahvuste
elujõudu – meie võimet elus püsida. Peame leidma mehhanismid sellega
võitlemiseks.
Esmalt me peame õppima seda ära tundma. Enne kui see meid alla neelab, nõrgestab, sunnib uskuma, et kõik on hästi.
Me oleme võitlusvõimelised ainult siis, kui suudame tuvastada, mis on
meile oluline ja mis mitte. Peame teadvustama oma minevikku,
väärtustama haridust ning mis kõige olulisem – hoidma oma mälu! Peame üles ehitama strateegia kuidas äratama inimesed, et nad ei kuulaks enam zombistunult ilusaid sõnu, vaid hakkaksid taas mõtlema.
Üheks olulisemaks võtteks poliitiliste liidrite vaenlaste puhul on
nende sildistamine natsismi ja vihakõnelejate häbimärgiga. Massimeedia,
mida nimetatakse ka Lügenpress’iks (valede meediaks), teeb head
tööd. Selle tulemusena ei kuule inimesed enam oma mõtteid, vaid elavad
kujutletavas alternatiivmaailmas.
Meie lapsed ei tea meie ajalugu, ei tunne meie sangareid – mille eest
nad võitlesid ja kui vaja, surid. Muidugi võivad meie lapsed infot
leida guugeldades, ja nad on selles head. Ometigi – need faktid ei
puuduta nende südameid. Muusika, mida nad kuulavad, ei puuduta nende
südameid. Nad on võimetud tundma hirmu tuleviku ees, sest nad ei ole
pidanud kunagi oma elu eest võitlema. Raha tuleb seina seest – või
vanemate taskust – ja toit poest. Neil puudub tööharjumus ja austus
vanemate inimeste ees.
Elukogemust ei leia internetist. Ja see olukord on meie, vanemate ja
praeguste sugupõlvede süü. Meie perekonnad ei kohtu enam isegi mitte
ühise söögilaua taga… Põlvkondade järjepidevus kaob.
Nagu enne ütlesin, on inimesed olnud kaitstud pea kõige eest, nendest
on saanud hellitatud põngerjad. Meie lapsed ei tea, mida on tähendanud
luua see maailm, milles elame, mida nad praegu kasutavad. Mida on vaja
olnud selle maailma püsimiseks.
Peame olema tugevad, peame jätkama tõe rääkimist. Miks peaksime tõe
pärast vabandama?! Keegi peab olema see poiss, kes ütleb, et kuningas on
alasti – ja meie teeme seda. Me kavatseme koguda enda ümber üha enam
inimesi, kuni rahvused on taas piisavalt tugevad, et öelda taas “jah”
ning “ei”. Ning valivad selle, mis on hea rahvuste tuleviku jaoks.
Konservatiivne, alalhoidlik elunägemus ei ole jäänud minevikku. See
ei ole 19. sajandi jäänuk. See on hoidnud meid elus ja toonud meid
sellesse päeva milles elame täna. Selles kontekstis on pessimism sõna,
mida kasutavad nõrgad.
Rääkides meie Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, siis selle
populaarsus on tõusnud seitsmelt mõnede uuringute kohaselt koguni
üheksateistkümnele protsendile. See on saanud tõeks tänu ennekuulmatule,
sensatsioonilisele, senini avastamata moodusele – me räägime inimestele
tõde! See on ju ennekuulmatu! Ja tundub mitte eriti mõistlik, kuna
valetades on sul palju enam võimalusi võrreldes sellega, kui oled
“aheldatud” tõega.
Ent see töötab – inimesed on valedest nii väsinud, et parim viis kellegi hämmingusse ajamiseks on kõnelda tõtt.
Kui psühholoog ja sotsiaalteaduste magister võin ma öelda, et kuna
inimesed saavad tänapäeval aina vähem võimalusi kogeda võimsaid
meelelisi tundmusi loomulikul moel, otsivad nad üha enam elamusi
narkootikumidest, õudusfilmidest ja väärastunud seksist.
Meie vaenlased aga, kelle ainsaks eesmärgiks on teha inimesed
haavatavateks ja kontrollitavateks, jätkavad meie desorienteerimist ja
segadusse ajamist.
On veel üks asi, mille kaudu nad meid nõrgestavad –
perekonnainstitutsiooni hävitamise kaudu. Kui nad hävitavad perekonna
tähenduse meie südametes ja meeltes, siis oleme kadunud.
Homoseksuaalid on katkised inimesed – valides endale oma ihade järgi
partnereid, ei suuda nad jätkata elu. See ei ole midagi sellist, mida
meie peaksime õigustama, toetama ja reklaamima. Ja me suhtume neisse
igati paremini kui muslimid, kes neid katustelt alla heidavad.
Uueks trendiks on Euroopas saanud noorte, kenade valgete naiste
ründamine. Kuidas seda pidada millekski muuks kui rassismiks? Kuidas on
võimalik, et mustade meeste poolt valgete naiste vastu sooritatud
rünnakuid ei peeta seksistlikeks, rassistlikeks ega kuritegelikeks? Kui
kedagi rünnatakse tema nahavärvi pärast, siis kuidas seda nimetada?
Hiljuti soovitati ühel heledapäisel neiul värvida oma pea tumedaks, et
vältida edasisi rünnakuid. Kas ta peaks ka vahetama oma sugu ja määrima
oma näo mudaga kokku?
Mis ajast ei peeta valget naist enam inimeseks? Millal kaotasid
naised oma inimõigused? Millal kaotas kehtivuse Euroopa inimõiguste
konventsiooni artikkel 14, mis keelab diskrimineerimise? Sellest
konventsioonist lähtuvad õigused ja vabadused peavad olema tagatud
olenemata inimeste soost, rassist, nahavärvist, keeles, religioonist,
poliitilisest meelsusest või arvamusest, rahvuslikust või sotsiaalsest
päritolust, seotusest rahvusvähemusega, varanduslikust seisusest,
sünnikohast või mõne muu staatuse järgi.
Meie naisi pekstakse ja vägistatakse. Ja Euroopa riikide õigusorganid kratsivad vaid seda kohta, kus neil varem oli meheau.
Islam on tänapäeva fašistlik ideoloogia ning eneseõigustus, mida
kasutatakse vabandusena vägistamise, endale hüvede kauplemise ja teiste
kulul elamise õigustamiseks. Küsimus ei ole enam inimestes, heas ja
halvas usus vaid lugupidamatuses ja milleski, mida me taluma ei peaks.
Ja me ühendame jõud selle vastu Fortress Europe’i näol.
Õigused, kohustused, vastutus. Kas needsamad inimesed, kes teevad
praegu meie laste tulevikku puudutavaid otsuseid, võtavad kanda ka
vastutuse? Ei!
Kas meie oleme valmis seda tegema? Jah!
Elustiil, mida liberaalid nimetavad progressiivseks, on tegelikult
enesekeskne ja vastutustundetu õiguste taga nõudmine ilma kohustusteta
või siis võimalikult vähese omapoolse vastutusega. Headeks vahenditeks
selles sõjas on ka toetusmehhanismid – projektid, mille abil inimestel
on võimalus teha võimalikult vähe. Vaid nõuda.
Meie maa, meie Euroopa on meie kohustus! Ja ärge saage minust valesti
aru – ma arvan, et ei Venemaa ega Ameerika Ühendriigid ei peaks Euroopa
eest hoolitsema.
Teate, on lihtsalt nii hea öelda teile kõigile – muudame oma Euroopa uuesti võimsaks! Jumal, kaitse Euroopat!
Tänan.
EKRE juhatuse liikme Maria Kaljuste kõne Prahas liikumise Fortress Europe konverentsil 13. mail 2016
Mida saab "pagulane" Soome ühiskonnalt tasuta (seda kohalikud ei saa, olgu kui vaesed tahes):
Autokool (koos tõlgiga), juhiload, auto (kasutatud), auto hooldused-remondid-kindlustused-kütused, rehvid-rehvivahetused, tõlgi; järgmised arved tasutakse: vee-, elektri-, üüri, telefoni-, internetiarved, kodukindlustus; uus tahvelteler, nutitelefonid tervele perele, mängukonsoolid ps4 või xbox one, sülearvutid, tolmuimeja, pliit, külmkapp, sügavkülmuti, mikrolaineahi, pesumasin, nõudepesumasin - kõik uued; uued riided, voodid, diivanid, madratsid, kardinad, vaibad, toolid, muu mööbli, linad, kõik uued harrastusvahendid jne. - Mullu saabus selliseid ühiskonna sponsoreeritavaid parasiite Soome üle kolmekümne tuhande. https://suomimedia.wordpress.com/2014/12/06/yhteiskunta-maksaa-mamujen-ajokortin-ja-autokoulun/
Kus on valge inimese mõistus?
Allikas:Facebook
_______________
Ega ka Eesti ei tohi siis soomlastest "pagulaste" poputamisel palju maha jääda!
M.I.
Noored tähistavad Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Foto: Artur Sadovski, Postimees/Scanpix Noorus on idealistlik. Selle asemel, et harjutada
noori maast-madalast meelelise kultuuri lodevate naudingutega, mille
tühisust täiskasvanutena ise tunnetame, peaksime “müüma” neile ülevat,
väärtuslikku ja nõudlikku, leiab Maria Vooglaid.
Noorus on idealistlik. Noor usub, et “kogu maailm on tema auster”, et
kõik on ees, kõik on võimalik, ja ta on kõigeks võimeline. Äsja
täiskasvanuikka jõudnud inimesele pole palju uskuda, et ta võib saada,
kelleks tahab – kasvõi USA presidendiks.
Juba natuke elu ja oma lõputute isiklike puudujääkidega tutvunud
täiskasvanud on ettevaatlikumad. Profispordi karjääri rong näib ikkagi
möödunud olevat. Eriala ja kutse valikut vist ikka enam ei muuda. Ja
üllad väärtused – on need päriselus üldse saavutatavad?
Süvenemine kaasaegsesse kultuuri näib viimasele küsimusele vastavat
eitavalt. Ilminguid võimetusest elada mingitegi moraalinormide järgi
näib leiduvat lõpmatult (vt siit). Samas tajuvad vabameelseimadki täiskasvanutest, et “reeglitest” loobumine pole õnnelikuks teinud kedagi (vt siit).
Mis puudutab inimsuhteid, eriti seksuaalsuhteid, siis meie kultuur
propageerib valesid. Täiskasvanud teavad seda juba, või vähemasti
aimavad, et kujutatav pole puhas kuld. Aga noortele ei julge me seda
öelda, sest kardame neid “alla suruda” ning ise fossiilidena näida.
Vanasti “müüdi” noortele kõige üllamaid (ja nõudlikumaid!) aateid. Ja
nad “ostsid” pakutava ära! Mälestame igal aastal koolinoori, kes
klassideviisi Vabadussõtta läksid, võideldes oma ideaalide eest isegi
kuni surmani.
Oma “elukogenud” blaseerumuses, väsimuses ja tüdimuses mõtleme
väsinuks, nõrgaks ja tüdinuks ka noored. Tegelikkuses aga on nad enam
kui valmis uskuma kõikidesse kõrgeimaisse väärtustesse: perekonda,
truusse armastusse, puhtusse, ohvrimeelsusse. Kes ei tahaks uskuda, et
see on kõik tõene! Erakordne on, et noored ka suudaks ja jaksaks seda
uskuda! Ent täiskasvanute usk nendesse hüvedesse on pisuke,
täiskasvanute usk noortesse aga pea olematu.
Selle asemel, et harjutada noori maast-madalast meelelise kultuuri
lodevate naudingutega, mille tühisust täiskasvanutena ise tunnetame,
peaksime “müüma” neile ülevat, väärtuslikku, nõudlikku! Nemad on loomu
poolest väljakutseks valmis ning võivad inspireerida meidki rohkem
pingutama. Kas jääme tõesti liiga araks, et väljakutsetki esitada?
Miks küll arvatakse ikka veel, et islamistid niisama omale kinniseid kvartaleid on loonud. Euroopa jõuüksused ei tea midagi, mida nendes kinnistes kvartalites tegelikult hoitakse, milleks seal tegelikkuses valmistutakse ja millal saabub see saatuslik päev, kui esmalt kõikjal Lääne-Euroopas samaaegselt kõik politseijaoskonnad maha võetakse ning siis rahva kallal jõhkrat vägivalda tarvitama hakatakse.
Sellised ettevalmistused ei käi mitte lihtsalt mitmeid aastaid, vaid tosinaid aastaid ja ei käi mitte niisama. Nende taga on suured kavatsused ja valmissepitsetud ründekavad, mis lihtsalt ootavad veel oma aega, kuid kui kauaks?
Mõistlikuim tegu mida hetkel teha saab, on Lääne-Euroopast jäädavalt lahkuda...
Mõni aasta tagasi räägiti avalikult, et Euroopa vajab 21. sajandi keskpaigaks ca 56 miljonit uut inimest. A.Merkel ütles alles hiljuti, et see kõik, mis on juba toimunud, on alles algus - et aastaks 2020 tuleb Euroopal vastu võtta 10 miljonit põgenikku. See on ka meie ajakirjandusest läbi jooksnud info.
NB! - jutt on vaid saabujatest. Kuid juba Euroopas olevad migrantide hulk suureneb ka loomuliku iibe teel, mis on kordi suurem kui eurooplastel. Migrantide loomulikust iibest tuleneva rahvastiku juurdekasvu peaks pildi korrektsuse huvides eeltoodud arvudele juurde liitma.
Need ametlikud avaldused ütlevad, et massimigratsioon Euroopasse pole iseeneslik protsess, vaid on väga täpselt planeeritud EL poliitika. Ning ütleb sedagi, et pole kahtlust, et meile surutakse mingi migrantide kvoot peale. Me ei saa loota, et me käime ise kedagi välja valimas. Või ütleme ise, palju me tahame või kui paljudega nõus oleme. Ilmselt hakatakse põgenikke nende tahtest hoolimata saatma sinna, kuhu Brüssel neid tahab saata, sest põgenike endi tahtega ei saa arvestada ja nad on vaja üle Euroopa hajutada. EL tuumikriigid sellist migrantide massi ise välja ei vea ja nende laiali jagamine on paratamatu.
2. Matemaatika:
Kui Eesti peaks saama endale põgenikke proportsionaalselt meie rahvastiku osakaalule Euroopa rahvastikust - aga see on ca 0,27% - siis peaks ühtlase põgenike jaotuse korral aastaks 2050 meile Eestisse saabuma va 151 000 migranti. Toodud numbrid on loomulikult ligikaudsed ja see skeem on teoreetiline, kuid on selge, et me ei saa rääkida sadadest või ka mõnest tuhandest migrandist. Neid tuleb siia väga palju enam - suurusjärk on väga palju suurem.
Seda olukorda ja elu siin Eestis aastal 2050 on isegi raske endale ette kujutada... Juba 10 000 saabujat oleks meile sotsiaalne katastroof. Mis aga siis, kui avalikult ajakirjanduses esitatud faktid ja matemaatika ei valeta? Kui neid tuleb rohkem? Kui nad mitte vaid ei tule, aga ka paljunevad neile omasel määral?
Üks on selge - see on Eesti, nagu me seda täna tunneme, paratamatu lõpp. Ja seda lõppu näevad oma silmaga need, kes täna on praegu veel noored. Kuid selles peavad paratamatult oma elu ära elama meie lapsed ja meie lapselapsed. Seda lõppu valmistatakse ette siin ja täna, lausa praegu. Seda lõppu ei valmistata ette Aafrikas, seda tehakse Brüsselis ja Toompeal, seda teevad omad.
Mul jääb mulje, et koalistsioon ja valitsus tegelevad järjekindlalt Eesti rahvusriigi hävitamisega, kui see on nii (põhiseaduse järgi on meil kehtestatud rahvusriik), siis palun sellest ka rahvale selgelt teada anda.
Arengute jälgimisel Euroopa Liidus ja meil olen sellisele järeldusele jõudnud. Toon ka mõned näited:
1. Eesti esisotsialist Jevgeni Ossinovski ütles 18. mail 2016. oma kõnes sotside üldkogul, et etniline rahvusriik on ohtlik ja ebainimlik düstoopia.
2. Samuti kirjutas igati riigitruu tippajakirjanik Krister Paris ühes kommentaaris selliselt: "Minu meelest igati mõistlik jutt, et rahvusriik on igand ja kuulub lammutamisele."
3. Samuti näeb ette ka Coudenhove-Kalergi plaan, et tulevikus on Euroopa rahvad segaverelised ja kuuluvad euraasia-negroidsesse rassi ja on oma välimuselt sarnased muistsetele egiptlastele. Sellest seisukohast saab lähemalt lugeda siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Richard_von_Coudenhove-Kalergi
Euroopa Liidus võetakse seda täie tõsidusega, sest ega muidu ei oleks asutatud Coudenhove-Kalergi Euroopa auhinda, mis antakse iga kahe aasta tagant eurooplasele kes on silma paistnud, et edendada seda plaani.
4. Juba üleeelmine Riigikogu tehtis muuta põhiseadust selliselt, et see kaitseks lisaks eesti rahva kultuurile ka kõiki teiste meil elavate rahvaste kultuure (742 SE). Siis ei läinud see õnneks veel läbi, kuid usun, et selle juurde pöördutakse tagasi.
Lugupidamisega ja alandlikult vastust ootama jäädes,
Matti Ilves
Meeldetuletus, 28 juuni 2016:
Tervist lugupeetavad!
Olen oodanud kirjale asjatult vastust juba üle kuu aja. Miks te ei täida oma kohustusi vastata kirjalikele pöördumistele 1 kuu jooksul?
Tervitades,
Matti Ilves
________________
Siiani olen ma saanud kõigile riigiametnikele saadetud kirjadele vastused ja vaid üks kord tuli neile saata meeldetuletus. Paar aastat tagasi suhtlesin ma nendega üpris sagali (osa kirju leiate ka siit blogist), aga nähes, et poliitilistele küsimustele tulevad vaid ümmargused mittemidagiütlevad vastused, siis loobusin neile kirjutamast. Asjalikke vastuseid sain vaid siis, kui küsisin mõningaid statistilisi või majanduslikke andmeid.
Kui arvate, et selles kirjas sisalduvad küsimused on Taavi Rõivasele liiga ebamugavad vastamiseks, siis ega ma neile ei saadagi mugavaid arupärimisi, näiteks SIIN ja SIIN.
Tihedam kirjavahetus oligi mul Andrus Antsipi valitsemise ajal, aga nüüd paistavad meil noore peaministri Taavi Rõivase ajal olevat hoopis uued kombed.
Hästi, ma saan veel kuidagi aru, et minule, kui eraisikule jäätakse vastamata. Aga vastuseta on jäänud paljud organisatsioonid ja ametisisikud, nendest küllalt sagedastest juhtumitest olen ma kuulnud meediast.
Üldse paistab, et ajad on muutunud üha karmimaks nii meil kui Euroopa Liidus ja rahva arvamusega, ning meid vaevavate küsimustega enam ei arvestata.
Prantsuse siseluure juht Patrick Calvar leiab, et vältimatu vastuseis «paremäärmusluse» ja moslemite vahel kujutab endast suuremat ohtu, kui terrorism. Ta rõhutab, et «Euroopa on suures ohus, [parempoolne] ekstremism kasvab igal pool.»
Elik, mida pakub välja sm. Calvar?
Tuleb jätta terroristid rahule ja alustada võitlust "paremäärmuslaste" vastu.
Võimalik, et Viies Vabariik ja Daesh ühinevad võitluses "ühise vaenlase" vastu.
Allikas: Facebook
NB! "Postimees" on selle uudise kustutanud.
Read more...
Vasaksoperdised mõtlesid nüüd uue asja välja: islami terroristid on hoopis natsid :D Nüüd siis hakatakse islami terrorismi paremäärmuslaste ja natsidega siduma. Infoks veel ka see, et ega see uus asi ei olnud, et moslem moslemeid tapab, omal kodumaal teevad nad seda koguaeg - kas need seal ka on kõik natsid? Samamoodi lasevad moslemid ennast õhku ka oma koduriikide mošeedes - kas need on ka natsid? Moslem on moslem, mitte nats, issand jumal küll. Huvitav mida järgmiseks? Järgmine moslemist veretöö autor on äkki punakhmeer, siis maoist, siis stalinist, siis pandeeralane? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/uurimine-paljastab-muncheni-tulistaja-oli-pesueht-nats?id=75183079
Riigikogu Eesti
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme Henn Põlluaasa
sõnul on valitsuskoalitsiooni senise kursi jätkudes vaid aja küsimus,
millal Eestisse vägivaldsed võõrgrupeeringud tekivad.
Kuigi KAPO asedirektori Eerik Heldna
hinnangul on Eestis terrorismitase jätkuvalt madal, sest vägivaldseid
gruppe ei ole, on Põlluaasa hinnangul vaid aja küsimus, millal need
tekivad. “EL-i immigratsiooni- ehk kõigile
lahtiste uste poliitika jätkudes, mida toetab ka meie valitsev
koalitsioon, on see vaid aja küsimus,” kirjutas Põlluaas
sotsiaalmeedias. “Iga tervemõistuslik inimene teeb sellest järelduse:
meie kvoot on null.”
Nullkvoodi alternatiiv
tähendab Põlluaasa sõnul seda, et tänavatele ilmuvad relvastatud
patrullid, iga veoautojuhti tuleb enesetaputerroristina karta ja randa
minnes peavad bikiinikandjad arvestama võimaliku pussitamisohuga.
“Ma ei usu, et ükski inimene sooviks
sellist elu,” märkis Põlluaas. “Sellise stsenaariumi vältimiseks tuleb
astuda viivitamatult otsustavaid samme. Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond kogus 40 000 allkirja massiimmigratsiooni peatamiseks. On
aeg korraldada selles küsimuses siduv referendum. Ungaris toimub vastav
referendum juba oktoobri alguses.”
"Kohalikud omavalitsused üle terve Saksamaa soovivad pärast esmaspäevast terroriakti Wurzburgi rongis õpetada koolides õpilastele islamit", kirjutab The Local.de. "Isami kui õppeaine ainekavasse lisamine riigikoolides on paslik," ütles Gerd Landsberg, kohalike volikogude liidu esimees, Rheinische Postile kolmapäeval. Jälle sammuke lähemale Euroopa islamiseerimisele, päris kergelt edeneb see invasioon, saksa mentaalselt degradeerunud poliitikuid võib käsitleda kui desertööre. http://www.ohtuleht.ee/749368/saksamaa-pakub-riigikoolides-noortele-muslimitele-usutunde-islamistRead more...
„Rahvusliku Teataja“ 41. numbris läinud aasta detsembrist, artiklis „Pagulased kui terroristide inimkilp“ kirjutasime, kuidas „Le Mond“-i araablasest fotograaf Al Alam ootas Bataclani teatri juures terroristide saabumist, nagu ükskõik millise teise sündmuse algust.
Tema ei ole ainus õnnesärgis sündinud imereporter, kes satub aegsasti vapustavate sündmuste toimumiskohta. Siintoodud esimesel videol on näha, kuidas veoauto saabub Nizza promenaadile ja kiirendab rahvasumma sekka. Terroriteo alguse on saanud objektiivi kõrgelennulise ajakirjaniku karjääri teinud Richard Gutjahr. Tekib küsimus, miks ta seda veoautot üldse filmis, sest siis ei olnud selge, miks see veoauto sinna saabus? Samuti mainib saksakeelse teadustaja hääl Richard Gutjahri nime, kes olevat „juhuslikult“ kohapeale sattunud, ja et „auto kiirendab nüüd rahva sekka“. Loodetavasti maailma suurimad telekanalid ei jätnud teda nende kaadrite eest tühjade kätega, jääb vaid üle õnneseent õnnitleda.
Tema „õnnesärk“ aga osutub tõeliselt eriliseks. Varsti edastavad samad telekanalid pildi mehest, kes tormas välja McDonaldsi söögikoha uksest ja hakkas huupi enda ümber tulistama. See oli terrorist Ali Sonboly, kes tappis Münchenis 9 ja haavas 16 (teistel andmetel koguni 27) juhuslikku inimest. Tema tegelik nimi olevat olnud Ali Daud Sonboly ja ta ei olnud saksa-iraani topeltkodanik vaid hoopis pagulane Süüriast.
Niimoodi muudeti uudis toimunust poliitkorrektseks. Puänt saabub aga siis, kui selgub, et kaadrid võttis üles sama Richard Gutjahr, kes oli taaskord „juhuslikult“ sattunud terrorirünnaku toimumiskohta enne selle algust ja sai selle alguse filmilindile. Loomulikult tegi ta seda ohutust kaugusest – sõidutee teisest servast, nagu veoautot filmis majarõdult. Jällegi küsimus, miks ta seda meest üldse filmis, kas see oli ainus uksest välja tormav mees maailmas, kus ta teadis, et see mees hakkas tulistama?
Nii et on põhjust küllaga „imereporteri“ vastu enamat huvi tunda. Siis hakkab alles selguma. Nimelt Richard Gutjahr on abielus juuditari Einat Wilftiga, kes on olnud nii Knesset-i liige kui ka Mossad-i luureohvitser üksuses 8200, aastal 2007 Ülemaailmse Juudikongressi president ja Shimon Perese nõuandja. Allikas on seisukohal, et mõlema näol on tegu Mossad-i agentidega. „Rahvusliku Teataja“ juulinumbris (nr. 48) tõime ära saksa-türgi poliitiku Ismail Tipi avalduse, mille järgi nii põgenikevoo Euroopasse kui ka terrorirünnakud on korraldanud „läänemaailma vastu vaenulikud salateenistused“.
(:)kuskil on tehtud mingi viga, euroopa rahuliit valmistub salaja sõjaks rahureligiooni vastu, mul on häbi olla riviteenistuseks kõlbmatu: "Norra sõjaväe ülemjuhataja: peame valmistuma sõjaks Islami vastu. Mitmed väejuhatused Euroopa riikides on erinevate allikate järgi samal seisukohal ja erinevaid turvameetmeid on ka rakendatud."Ma arvan, et me peame olema valmis võitlema ja vajaduse korral relvi kasutama , et säilitada ühiseid väärtusi ühisel mandril" " Euroopa ei saa enam oodata, et elada rahus ja turvaliselt, enda väärtustele kindlaks jäädes." http://mvlehti.net/2016/03/27/norjan-armeijan-ylipaallikko-meidan-on-valmistauduttava-sotimaan-islamia-vastaan/
Üleeile asus esimest korda USA pesidendivalimiste küsitluses juhtima Donald J. Trump Hillary Clintoni ees, loodame, et edumaa kasvab!
Meie poliitikud ning ajakirjandus on nüüd murtud ja ikka veel kiidavad seda Obama hambutut välispoliitikat juhtinud Clintonit. M.I
Read more...
USA Vabariikliku Partei presidendikandidaat Donald Trump ütles täna oma vastuolulisi märkusi NATO
viienda artikli osas kommenteerides, et suhtub teisiti näiteks
Eestisse, kuna riik täidab nõuet, mille kohaselt tuleb NATO
liikmesriigil kulutada oma sõjalisele kaitsele vähemalt 2% sisemajanduse
kogutoodangust (SKT),
Telekanali NBC poliitikasaate Meet the Press saatejuht Chuck Todd
küsis usutluses Trumpilt, et kas ta sekkuks, kui Venemaa peaks ründama
Eestit, riiki, mis on suutnud kahe protsendi nõuet täita.
Eesti on jätkuvalt ainus Balti riik, mis suudab nõuet täita.
Trump vastas, et suhtub Eestisse "hoopis teisiti", kui neisse
riikidesse, mis seda 2% nõuet ei täida. "Ma tunnen [end Eesti suhtes]
hoopis teisiti," kordas ta.
Samal ajal kritiseeris
presidendikandidaat aga liikmesriike, mis nõuet ei täida, öeldes, et
kuigi NATO leping ütleb, et rünnak ühe riigi vastu tähendab rünnakut
kõigi vastu, ütleb see ka seda, et liikmesriigil tuleb panustada 2%
SKT-st oma kaitse-eelarvesse.
"Nad peavad maksma. Nad peavad
maksma," rõhutas ta. "Nad kasutavad meid ära. Ma usun, et nad maksavad,
ja sel juhul olen ma ka NATO usku, aga kui ei siis, me ei saa lasta end
enam ära kasutada."
Trump seadis sel nädalal kahtluse alla, kas ta
jätaks automaatselt kehtima julgeolekugarantiid, mis annavad NATO 28
liikmesriigile kindluse, et Ühendriikide sõjavägi on rünnaku korral
nende selja taga.
Trump ütles kolmapäeval intervjuus ajalehele New York Times, et kui
ta presidendiks valitakse, ei kaitse ta NATO liitlasi rünnaku korral
automaatselt, vaid vaatab kõigepealt, milline on nende panus allianssi.
Trump
määratles USA ülemaailmseid huve pea täielikult majanduslikult. USA
rolli rahuvalvaja, tuumaheidutuse tagaja, inimõiguste kaitsja ja
liitlaste piiride garanteerijana seab Trumpi jaoks kahtluse alla
majanduslik kasu.
„Me hoolitseme kõigepealt selle riigi eest, enne
kui muretseme kellegi teise pärast maailmas,“ seletas Trump lahti oma
hüüdlause „Ameerika kõigepealt“, kirjutas New York Times sel nädalal.
Fotol on Järva-Madise kirikaias seisev Vabadussõja ausamms nüüd. Mäletan veel, kui käisin koos isaga (töötas seal proviisorina) seda sammast vaatamas. See oli veel wabariigi ajal püstitatud ja püsis Järva-Madisel haruldaselt kaua. Kuni lõpuks tulid Tapalt sõdurid ja lõhkusid selle, ning vedasid tanki või tanketiga kirikumõisa tiiki. Täpset lõhkumise aastat ei mäleta, aga see võis olla kusagil 40. aastate lõpus või 50-ndate alguses.
See oli püsti nõnda kaua arvatavasti seepärast, et võib-olla kohalikud punased pelgasid seda lõhkuda, sest kartsid metsavendade kättemaksu, seal lähedal Albu metsades-soodes varjas neid palju. Mäletan isegi, kuidas Tapalt tulnud sõdurid korraldasid neile haaranguid.
Fotol seisan ma nende ausamba küllalt suurte tükkide kõrval auvalves, pildistand sõber ajas mind aga veidi kahjuks muigama sellel pidulikul hetkel, sinna kuivanud tiigi juurde sõitsime jalgratastega "Turist". Olime keskkooli ajal Amblas (mina lõpetasin 1965) juba küllalt eestimeelsed poisid ja lugenud "Eesti Vabadussõda 1918-1920" I ja II osa, samuti 1944 aastal ilmunud koguteost "Eesti rahva kannatuste aasta" I ja II osa, veel lisaks ka wabariigi aegseid ajalehti ja ajakirju.
Ega Ambla Keskkooli ajalooõpetajatel meiega just kerge polnud ebamugavate küsimuste pärast koolitundides.
Viimasel fotol on Vabadussõjas langenud ja hästi on näha, et kolmnurkne ausammas on taastatud originaali tükkidest.
Jüri Lina laiekraanifilmi “Illusioonide
labürint. Mundris mitmekülgsus” esilinastused Eestis.
See film näitab,
kuidas varjuhoidvad võimurid ajupesu kaudu meelitavad meid vaimsesse
labürinti, et meid tegelikkusest eraldada.
Labürint
tekitab reaalsuse illusioone. Labürint
eksitab sisseastujaid ja takistab väljapääsu.
Film
annab illusioonide läbinägemiseks juhtlõnge. Nende
vihjete abil võib labürindist väljapääsuleida.
See on maailma esimene
kaemuslik tõsielufilm, mis tekitab seoseid kummastatud kujundite
kaudu. Esimest korda on suutnud sürrealistlik kujutlus ja realistlik
argielu teineteisele kunstilises vormis käe ulatada.
Omaette saavutus on Vietnami
sõja stseen, millele uudne, assotsiatiivne (seostatud) lähenemine
avab olulised süvaaspektid. See süveneb veelgi tänu Toivo Kurmeti
dramaatilis-lüürilisele muusikale.
Kui inimesed teaksid neid
fakte, mida filmis näidatakse, käituksid nad teistmoodi.
See mällusööbiv novaatorlik film käsitleb
ajupesu kõige pöörasemaid ilminguid. Saab näha väga haruldasi
arhiivikaadreid Rootsist (sealsete punakaartlaste ettevalmistustest
kultuurirevolutsiooniks 1968), Kreekast (kommunistide märatsemisest
ja hämmastavast Stalini suunamuutusest, Stalini ja Churcilli
salalepingust), Rumeeniast (sealse kommunismi riukalikkusest),
Albaaniast (kommunistlikust võikusest), Vietnamist (kuidas USA
saboteeris sealset kommunismivastast võitlust), Kambodžast
(prints Norodom
Sihanoukireetlikkusest ja
koostööst punakhmeeridega).
Dokumendid massoonide salajastest
sepitsustest, sealhulgas selle kohta, kuidas mitmed Eesti
tähtsamatest poliitikutest range salastatuse varjus said välismaise
vabamüürlaste suurlooži
liikmed.
Esitatakse visuaalseid dokumente suurimatest
pettustest, mida paljud endiselt usuvad.
Filmis tuntakse huvi: miks inimesed lasevad
end lollitada? Psühhiaater Ilmar Soomere üritab filmis leida
sellele vastust.
Enamik keeldub hiljem omaks võtmast, et neid
on hullutatud.
Need, kes on filmi eelnevalt näinud, sealhulgas
helilooja Fredrik Olsson, väidavad, et tegu on Jüri Lina
absoluutselt parima filmiga. See on erakordne dokumentaalfilm ka
globaalses ulatuses.
See mitmekihiline, novaatorlik ja ülimalt
emotsionaalne teos jätab sügava mulje.
Kestus 113 minutit (1 tund ja 53 minutit).
Kohal on režissöör
Jüri Lina ja tema assistent Steve Ahlberg.
Suursündmus, nagu alati.
Ärge loobuge elamusest seda suursugust filmi
näha Suurel Ekraanil! Lisanduvad mitmekülgsed muusikaelamused.
Kolmapäeval, 10. augustil kell 18 Tallinna
kinos “Supernova” Narva
mnt.
27, ruum N406. Saal
on välja müüdud.
On kokku lepitud lisaseansi korraldamine. See algab kell
20.30.
Sissepääs 6 eurot.
Neljapäeval, 11. augustilkell 18 Pärnu kinos “Apollo”
Lai t 5.
Sissepääs 5 eurot.
Reedel, 12. augustil kell 18 esilinastus ka
Tartu kinos “Ekraan” Riia t 14.
Sissepääs 5 eurot.
Pühapäeval, 14. augustil kell 14 Rakvere kinos Kreutzwaldi
2 A.
Piletid 4 eurot.
Esmaspäeval, 15. augustil kell 19 Märjamaa kinos Helk
Märjamaa rahvamaja hoones Sauna 2.
Piletid 4 eurot.
Teisipäeval, 16. augustil kell 18 Kuressaarekinos
Linnateater Tallinna tn 20.
Piletid 4 eurot
Kolmapäeval, 17. augustil kell 18 Haapsalu kinos Haapsalu
kultuurikeskuses Posti t 3
Piletid 4 eurot
Et
vältida kohast ilmajäämist, tasub
koht juba aegsasti broneerida.
Published on Jul 20, 2016
Mart Helme: Islamiterrorism tuleb iga päevaga Eestile lähemale ja kui enesetapjalik immigratsioonipoliitika jätkub, siis ka Eestimaa pinnale. Eesti peab väljuma Euroopat vaevavast kahjuliku poliitika nõiaringist ja asuma oma riigi ja rahva sisulisele kaitsmisele ning lõpetama terrorismi soosiva poliitika.
Read more...
Valitsuserakondade esimehed presidendi juures. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix Eestis võimu juures olevate ringkondade huviks on
mitte tõeliselt demokraatliku riigi ehitamine, vaid võimu maksimaalne
tsentraliseerimine kitsa parteilise kliki ja selle selja taga
seisvate globalistlike võimustruktuuride kätte, sedastab Objektiivi
toimetus.
Vabariigi valitsus teatas,
et ei kavatse tänasel istungil toetada 27 riigikogu saadiku algatatud
põhiseaduse muutmise eelnõud, mille kohaselt antaks rahvale õigus
seaduseelnõude algatamiseks.
Ühelt poolt on keskerakondlaste esitatud eelnõu tõepoolest mitmes olulises punktis
puudulik. Eelnõu kohaselt antaks seaduseelnõude algatamise õigus ka
vähemalt 16-aastastele Eesti elanikele, kes ei pruugi olla Eesti
Vabariigi kodanikud, ning mis veelgi problemaatilisem, eelnõu esitajad
küll sooviks vähemalt 25 000 Eesti elanikule õigust esitada Riigikogule
palvekirju, ent samal ajal jätaks parlamendile kogu voli neid palvekirju
soovi korral mitte arvestada.
Teiselt poolt on aga ilmne, et valitsuse otsus mitte eelnõud toetada
lähtub sootuks muudest kaalutlustest – mitte sellest, nagu oleks antud
eelnõu liialt väike samm otsedemokraatia võimaluste taastamise suunas
või koguni selle sammu aseaine, vaid sellest, et niisugunegi samm
parteide ainuvõimu kõigutamiseks oleks liiast.
Nagu selgitas Justiitsministeerium oma ettepanekus mitte eelnõud
toetada, ei kavanda valitsusliit põhiseaduse muutmist ning oluline
olevat hoopis kodanike osaluse suurendamine ühiskonnaelus, mida olevat
ka juba 2014. aastal tehtud, muutes märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise seadust.
Ei Reformierakonna,
sotside ega IRL-i juhtidest pole keegi näidanud üles soosivat suhtumist
rahvaalgatuse taastamisse Eesti Vabariigis.
Muidugi pole valitsuse seesugune harjumuspäraselt sisutühi jutt
vähimalgi määral veenev. Need seadusemuudatused, millele valitsus
viitab, toimivad ühemõtteliselt tõelise rahvaalgatuse surrogaadina, sest
nendest lähtuv vähemalt tuhande inimese õigus pöörduda seadusemuutmise
palvega Riigikogu poole ei kohusta parlamenti praktiliselt mitte
millekski.
Tõsiasi on see, et ei Reformierakonna, sotside ega IRL-i juhtidest
pole keegi näidanud üles soosivat suhtumist rahvaalgatuse taastamisse
Eesti Vabariigis. Arvata võib, et Brexiti ehk Ühendkuningriigi Euroopa
Liidust väljaastumise otsuseni viinud rahvahääletuse järel on
võimulolijad rahvale suurema otsustusõiguse andmise suhtes varasemast
veelgi allergilisemad. Iseenesest on see ka ootuspärane, kuna rahvale
oma tulevikku puudutavate otsuste langetamise õiguse võimaldamine
tähendaks ühtlasi parteide ainuvõimu vähendamist ja võimu
tsentraliseeimisele, mitte selle hajutamisele suunatud globalistliku
projekti teostamise ohtuseadmist.
Aga ühtlasi nähtub sellest ka tõsiasi, et võimulolijate ideaaliks on
mitte demokraatia ehk rahva võimust lähtuv riik, vaid partokraatlik
oligarhia ehk riik, kus praktiliselt kogu võim on koondatud parteide
(tagatubade) ja nende üle valitsevate kitsaste võimuringkondade kätte.
Nende rõõmuks on selline poliitiline süsteem meie tänane tegelikkus,
sest otsuseid langetatakse inimestest üha kaugemal ning rahval puudub
praktiliselt igasugune võimalus ise riigielu puudutavaid otsuseid
langetada, kui just parteid ei otsusta oma armust rahvale sellist
võimalust pakkuda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe
Martin Helme sõnul ütles USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald
Trump valimiskampaania käigus välja selle, mida ka teised NATO liitlased
mõtlevad, kuid otse välja ei ütle - et allianss ei pruugi sõja puhul
Balti riikidele appi tulla.
"See, mida Trump ütles, on see, mida kõik NATO-s mõtlevad ja
teavad, aga mida keegi valjult välja ei ütle - et leping on ilus
poliitiline deklaratsioon, mis ei pruugi sugugi tööle hakata, eriti
siis, kui me ise lillegi ei liiguta," ütles Helme BNS-ile.
Trump ütles kolmapäeval ajalehes The New York Times avaldatud
kommentaarides, et ta otsustab presidendiks saades Balti riikide
kaitsmise Venemaa agressiooni vastu lähtudes sellest, kas need riigid
"on täitnud kohustused meie ees". Trumpi sõnul ei pruugi Ühendriigid
tulla kaitsma teatud NATO liikmesriike, kui Venemaa peaks neid ründama.
"Trump ütleb selle välja, sest tal on valimiskampaania pooleli, aga
samamoodi mõeldakse Saksamaal, Prantsusmaa ja Inglismaal. See [Trumpi
jutt] peaks olema tõsine äratuskell nendele inimestele, kes Eestis
matavad end mingi võltslohutuse alla, et meil on vastastikust kaitsmist
sätestav artikkel viis. Aga, nagu näete, kui vahetub poliitiline kurss
kuskil suures riigis, siis see artikkel viis pole väärt seda paberit,
mille peale ta trükitud on. See peaks olema väga tõsine poliitika ja
retoorika muutmise koht Eesti valitsusele," sõnas Helme.
"Olukorras, kus NATO peab mõned sajad õppused aastas ja venelased
peavad neid üle 10 000, arvan ma, et Trumpi jutt on hea signaal
liitlastele, kes nagu arvavad, et ameeriklased peavad kõik nende eest
ära tegema," rääkis EKRE aseesimees. "Teine asi on see, et, mida EKRE on
rääkinud juba ammu, et artikkel viis on tore asi, aga kas sellel ka
poliitiline kate on? Ma tahaksin teada mida [kaitseminister] Hannes
Hanso, [riigikogu väliskomisjoni esimees] Sven Mikser ja [peaminister]
Taavi Rõivas nüüd siis ütlevad. Sest neilt me muud ju ei kuulegi, et
artikkel viis ja artikkel viis. Oleme riigikogus algusest peale küsinud,
et mis siis saab, kui artikkel viiel pole poliitilist katet. Mis edasi
saab, kas siis ongi nii, et lina ümber ja kabeli poole?"
Helme sõnul saab Eesti tee olla vaid vähemalt esialgse tõrjevõimekuse
loomine. "Vähemalt meie erakonnas pole küll mingit kahtlust selles, et
meile tullakse appi alles siis, kui muud midagi üle ei jää. Ja see
olukord saabub siis, kui me oleme pidanud nädalaid ise visa vastupanu,"
sõnas Helme.
Ta viitas, et Trump on ka varem seda juttu rääkinud. "Ta on korduvalt
öelnud, et kui teised riigid ei panusta rahaliselt, siis ei näe ta
mingit põhjust, miks USA peaks teiste riikide riigikaitse enda peale
võtma. Ja mina arvan, et see on täiesti õigustatud küsimus. Just meie
erakond on rääkinud pikalt, et kõige olulisem on enda esmase kaitsevõime
tugevaks muutmine ja riigikaitse saada nii korda, et liitlased on selle
järgmine komponent. Kõikidest NATO riikidest täidavad vaid viis riiki
seda kahe protsendi SKP panustamise nõuet, nende viie hulgas on USA ja
Eesti ning Trumpi jutt on praeguses eriti ohtlikus geopoliitilises
olukorras surve avaldamine teistele NATO riikidele, et nad hakkaksid ka
oma sõjavägesid üles ehita."
Helme hinnangul oleks Trump Eesti jaoks parem presidendikandidaat kui
demokraat Hillary Clinton. "Clinton ei ütle iial välja asju nii otse
nagu Trump, aga see mida Trump ütleb, kehtib Clintoni puhul täpselt
samamoodi. Et ameeriklased ei pruugi appi tulla, kui neile parasjagu
tundub, et nende rahvuslikud huvid või rahvusvaheline positsioon kuidagi
seda ei nõua," sõnas ta.
Euroopa Parlamendi liige Nigel Farage. Foto: Vincent Kessler, Reuters/Scanpix Suurbritannia Iseseisvuspartei juhi ameti maha pannud
Nigel Farage, keda tervitati äsja USA vabariiklaste parteikonvendil kui
kangelast, teatas, et kavatseb hakata mööda Euroopat ringi sõitma, et
innustada kohalikke iseseisvusliikumisi.
“Üks parteijuhina mittejätkamise rõõme on, et vaba aega on rohkem.
Niisiis hakkan ma mööda Euroopat sõitma, et aidata teisi
iseseisvusliikumisi, kuid ma ei ütle neile ette, kuidas hääletada,”
rääkis Farage väljaandele Politico.
“Me peaksime rõõmu tundma iseseisvate rahvusriikide mitmekesisest
Euroopast ja kui mina saan sellele kuidagi kaasa aidata, siis seda ma
teen,” lisas Farage. “Kavatsen septembris minna Ateenasse ja osaleda
suurel sümpoosionil, mis keskendub euro alternatiividele.”
On olnud juttu, et Suurbritannia eeskuju Euroopa Liidust lahkumisel
võivad järgida Taani ja Holland, kuid Farage’i arvates ei saa üldsegi
välistada Iirimaad, kus euroskeptiline mõttelaad on sügavalt juurdunud. Loe lähemalt siit.
(LifeSiteNews)
– Armastuse, alandlikkuse ja ustavuse vaimus paluvad 16
rahvusvaheliste elu ja perekonda kaitsvate liikumiste esindajat paavst
Franciscust võimsas uues videopöördumises ühemõtteliselt rääkida
katoliku usu tõde, lõpetada õpetuslik segadus, taastada selgus ja olema
selline Püha Isa, millist katoliiklased vajavad.
“Me elame väga erilisel sügava usu
kriisi ajal Kirikus,” ütles abipiiskop Athanasius Schneider Maria
Sanctissima diötseesist Kasahstanis, kes avab LifeSiteNewsi toodetud videopöördumise.
“See ei ole saladus. See on väga
ilmne. Väga paljud inimesed, lihtsad usklikud, kannatavad sellise segase
olukorra tõttu,” lisas ta.
See 30 minuti pikkune video pealkirjaga Palve paavstile, tuleb välja selle segaduse kiiluvees, mille on põhjustanud paavsti poolt aprilli lõpus välja antud apostellik üleskutse Amoris Laetitia, milles
paavst tegi mitmeid avaldusi, mis puudutavad abielu, lahutust, pattu,
Püha Altarisakramendi vastuvõtmist ja lastele antavad
seksuaalkasvatust. Üleskutse on tekitanud palju vastandlikke tõlgendusi
erinevate teoloogide, samuti kardinalide ja piiskoppide seas.
Piiskop Schneider nimetas “väga
pakiliseks” hädavajadust, et paavst “võtaks väga ühemõttelisel viisil
selge seisukoha — sellisel viisil, mis ei jäta mingit ruumi
väärtõlgendustele — perekonda ja abielu pühadust puudutavates
küsimustes.”
Video sisaldab muljetavaldavat
rahvusvahelist loetelu elu ja perekonna toetajatest, kes on otsustanud,
et on saabunud aeg teha kuuldavaks oma mured Kiriku, hingede ja rahvaste
hüve asjus.
Järgnevalt on loetletud mõned neist videopöördumises üles astunutest:
John Smeaton – Sündimata Laste Kaitse Ühingu (Society for the Protection of Unborn Children) tegevjuht ja Voice of the Family kaasasutaja
Colleen Bayer – paavstlik daam, Gregoorius Suure Ordu President, Family Life International New Zealand
John-Henry Westen – LifeSiteNewsi tegevtoimetaja ja Voice of the Family kaasasutaja
prof. Thomas Stark – St. Pölteni Ülikooli Benedictus XVI Filosoofia ja Teoloogia Akadeemia
Christine Vollmer – Vatikani Paavstliku Elu Akadeemia asutajaliige ja Latin American Alliance for Life asutaja
Preston Noell – American Society for Tradition, Family, and Property direktor,
Molly Smith – Cleveland Right to Life president
Prof. Roberto de Mattei – Rooma Euroopa Ülikooli asutaja ja professor, Lepanto Sihtasutuse direktor
Dr Thomas Ward – Rahvusliku Katoliiklike Perekondade Ühenduse (National Association of Catholic Families) asutaja ja president, Paavstliku Elu Akadeemia korrespondentliige
TÄISPIKK VIDEO:
Paljud palve esitajatest alustavad oma mure väljendamist armastuse ja truuduse kinnitamisega Jumalast asutatud Peetruse ametile ja selle praegusele valdajale. Nad kinnitavad Pühale Isale oma armastust ja oma palveid.
“Ma armastan Püha Isa. Ma palvetan tema eest iga päev,” ütleb videopöördumises LifeSiteNewsi
tegevtoimetaja John Henry Westen. “Ning ma tõstatan need mured suurest
armastusest Kiriku vastu. Kuid me peame töötama Kristuse ja tema tõe
heaks. Mul on vaja kaitsta oma perekonda ning need avaldused, mis ta on
teinud, on seadnud ohtu minu laste usu.”
Westen ütleb, et paavsti intervjuudes ja dokumentides on olnud liiga palju “sihikindlaid mitmetähenduslikkusi”:
“Neis on olnud palju
mitmetähenduslikkust, sihikindlat mitmetähenduslikkust, asjade lahti
jätmist, nii et valitseb segadus. Ning ma arvan, et see on põhjustanud
suurt kahju. Nüüd on teoks saanud stsenaarium, kus inimesed hakkavad
mõtlema, mis täpselt on see õpetus. See on õudus – et katoliiklased, kes
usuvad ja armastavad usku, on nüüd segaduses usu põhialuste üle nendes
valdkondades, milles õpetus tähendab elu või surma, ja ma ei mõtle
ainult füüsilist elu või surma; see tähendab igavest elu või surma.”
John Smeaton, Sündimata Laste Kaitse Ühenduse (Society for the Protection of Unborn Children)
tegevjuht, alustab oma palvet, väljendades oma “austust” paavsti suhtes
ja lõpetab kinnitusega, et ta palvetab paavst eest “iga päev”:
“Ma ütlen seda
tohutu austusega Püha Isa ja pidades silmas ühist kasu. See, mida ta on
kirjutanud, õigustab abielu rikkuvaid tegusid. Oleme juba kuulnud
paaridest, kes selle alusel, mida Te olete kirjutanud, Püha Isa, on
otsustanud loobuda oma kangelaslikust voorusest, on sattunud
objektiivselt surmapattu ning astunud vastu võtma Jeesuse Kristuse Ihu
ja Verd.”
“Kuidas on võimalik ühitada seda, mida Te olete kirjutanud, Kiriku õpetusega, Kiriku Pärimusega?” küsis ta videopöördumises.
Vastusena paavst Franciscuse veebruarikuisele rasestumisvastaste vahendite vaikivale heakskiidule, millega
ta vastas Zika viirusega seotud muredele, väitis Christine Vollmer —
Vatikani Paavstliku Elu Akadeemia elu asutajaliige ja Latin American’s Alliance for Life asutaja — et Katoliku
Kirik “hävineb”, kui ta aktsepteerib rasestumisvastaseid vahendeid:
“Rasestumisvastased
vahendid on hävitanud juba mitmeid kirikuid. Tänaseks on anglikaani
kirik tühi. Neil on vähe kutsumusi. See on nii seepärast, et eluline
seos mehe ja naise vahelise armastuse ja ning Kiriku ja Jumala vahelise
armastuse — Jumala armastus ja Tema Ettehoolduse usaldamise vahel — sai
anglikaani kirikus purustatud. Ning nüüd tundub, et see on purustatud
ka Katoliku Kirikus, hoolimata Paul VI poolt ahastavalt, kuid
inspiratsiooniliselt kirjutatud ringkirjast Humanae Vitae.”
“Ma lihtsalt anun
[paavsti], et räägiks paljulapselise perekonna tähtsusest ja
rasestumisvastase mentaliteedi ohtudest. Et ta õpetaks oma piiskoppe, et
nad peavad jääma tugevaks ja nad selgitama, et rasestumisvastane
mentaliteet hävitab perekonnad, hävitab riigid ja see hävitab meie
kristliku tsivilisatsiooni.”
Üks palve esitajatest väljendas muret,
et viimastel perekonnateemalistel piiskoppide sinoditel ja neile
järgnenud paavstlikul üleskutsel, selle asemel et aidata “rünnaku all”
asetsevat perekonda, oli pigem selline tulemus, mis on “bensiini
viskamisel tulle”.
“Me näeme, et perekond on rünnaku all. See on kriisiolukord,” ütles Preston Noell American Society for
Tradition, Family, and Property (TFP) direktor.
“Olukord ainult
halveneb, aga kui sellele lisandub ka asjaolu, et perekond on lagunemas,
mõned inimesed — sealhulgas mõned katoliiklased, võibolla isegi suur
hulk katoliiklasi — hakkavad mõtlema või arvama, et abielu saab lahutada
— mis muidugi, ei saa toimuda.” Rääkides Amoris Laetitiast,
ütles ta: “Selle asemel, et saada seda, mida me oleksime lootnud sealt
leida, nimelt püha abielusakramendi ning abielu ja perekonna pühade
institutsioonide toetamist ja tugevdamist, me näeme midagi, mis mõjub
nagu bensiini pealeviskamine tulekahjule.”
“See teeb meile väga
muret. Mida me tõesti loodame näha, on see, et olukord pöörduks. Me
peame palvetama, et Püha Vaim inspireeriks Kirikut, inspireeriks meie
juhte, inspireeriks Püha Isa — nagu mainisin, kelle eest ma palvetan iga
päev —, et aidata ümberringi valitsevas olukorras, et tugevdada
perekonda. Sest kui seda ei toimu, siis ma kardan, et me hukkume,” ütles
ta pöördumises.
Ajaloolane Roberto de Mattei, Rooma Euroopa Ülikooli professor ja Lepanto Sihtasutuse asutaja, nimetas Amoris Laetitiat “katastroofiliste tagajärgedega” dokumendiks:
“Selle dokumendi
kohutav mõju seisneb selles, et paljud hinged leiavad end täna
südametunnistuse sügavas kriisis. On võimalus, et suur hulk hingi kaotab
oma igavese elu. Minu arvates tõeline elu on ennekõike vaimne
elu. Rohkem kui füüsiline elu, on hingede vaimne elu täna suures
ohus. Me peame selle vastu reageerima.”
Piiskop Schneider võttis filmi kokku üleskutsega usklikele palvetada Püha Isa eest:
“Niisiis,
palvetagem meie Püha Isa eest, keda me armastame, et tal oleks julgust
rääkida samasuguse selguse ja samasuguse julgusega, nagu rääkis Kristus,
nagu rääkis Peetrus.”
Voice of the Familyveebilehelt inglise keelest tõlkis isa Ivo Õunpuu
_______________
Kirik on veel see institutsioon, mis seisab traditsiooniliste väärtuste kaitsel. Ühiskonnas laiutavad põhiliselt "euroopalikud väärtused" - need on tegelikult suuremas osas ebaväärtused, ehk traditsiooniliste väärtuste vastandid.
M.I.
Read more...
