Yoko Alender demonstreerib oma rumalust ...
Avaldatud 28. detsember 2015
Riigikogu istungil 19. november 2015. Kas tõesti ei leidu Reformierakonnas kedagi, kes sellele kuldsuule ütleks: "Hoia kinni oma tobe suumulk!" Read more...
reede, 30. juuni 2017
Avaldatud 28. detsember 2015
Riigikogu istungil 19. november 2015. Kas tõesti ei leidu Reformierakonnas kedagi, kes sellele kuldsuule ütleks: "Hoia kinni oma tobe suumulk!" Read more...
Kõver nagu Kreeka € ehk lugu sellest, kuidas Eesti põletas Kreekas 160 miljonit eurot
Eesti poliitikud armastavad rääkida solidaarsusest ja sellest kui palju on meie riik Euroopa Liidult abi saanud.
Millest väga ei räägita on see, et Eesti andis iga kuu kreeklastele 160 miljonit eurot.
Kokku oleme me andnud neile üle kolme miljardi euro vahendab Õhtuleht.
See on
raha, mida me mitte kunagi kallid lugejad enam ei näe ja mille kõrval
tundub Siim Kallase 10 miljoni dollari kadumise lugu naeruväärsena.
Eesti suurimas pensionifondide hoidjas Swedpangas on eestlaste pensioniraha umbes miljardi euro väärtuses. Te saate ju nüüd aru, missugustest summadest me Kreeka puhul räägime!
Kes on see esimene julge poliitik, kes tunnistab, et me sealt kunagi
mingit raha tagasi ei saa ja 160 miljonit eurot kuus on meie Euroopa
Liidu solidaarsuse hind. Nüüd lisandub veel uus taak - pagulased.
Las oma rahvas saab sandikopikaid ja ägab pangalaenude all.
Peaasi, et meie poliitikud saavad Brüsselis rahva hinge hinnaga
kuulsatel poliitikutel kätt suruda ja rääkida suuremeelselt euro
solidaarsusest.
PS! Tegemist 2015 artikliga, aga see ei muuda mõtet.
____________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.
Martin Helme: meie ühiskonna kõige tähtsam ülesanne on traditsioonilise perekonna tugevdamine
Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul tasub vaadata vaid Euroopa ja Eesti iibetrende mõistmaks, et tähtsamat ülesannet kui traditsioonilise perekonna tugevdamine meie ühiskonnal ei olegi.
Kommenteerides Facebookis Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ettepanekut määratleda põhiseaduses abielu selgelt mehe ja naise vahelise liiduna, kirjutab Martin Helme, et selleks on vaja 21 saadiku toetusallkirja, milleks EKRE fraktsiooni seitsme saadiku toetusest ei piisa.
“Põhiseaduse muudatuse esitamiseks on vaja aga 21 allkirja, mida meil pole paraku kuskilt võtta. Selleks on tarvis toetust mõnelt muult ennast ka konservatiivseks kuulutavalt fraktsioonilt, mida meil seni pole õnnestunud saada,” kirjutab Helme.
“Kui keegi leiab aga, et traditsiooniline perekond ei vaja kaitset, sest ta kas pole enam vajalik või saab niigi ise hakkama, siis tasub vaadata vaid Euroopa ja Eesti iibetrende mõistmaks, et tähtsamat ülesannet kui traditsioonilise perekonna tugevdamine meie ühiskonnal ei olegi.”
“Kõik muud pingutused muutuvad tühiseks, kui me rahvana otsa saame,” nendib Martin Helme ja lisab:
“Ilma traditsioonilise perekonnata, ilma selgete isa- ja emarolliga vanemateta, ilma selleta, et poistest kasvatatakse mehed ja tüdrukutest naised, ei ole võimalik meil iibe surmakeerisest välja tulla. Just kasvatatakse, ise kasvab ainult umbrohi. Ja ilma selge, kompleksse riikliku motivatsioonipaketita ei juhtu see kõik ka.”
“Motivatsioonipaketis peavad olema nii majanduslikud (abikaasade ühisdeklaratsiooni taastamine; lapsi kasvatavate vanemate tulumaksusoodustus; noore pere kodulaenu järk-järguline kustutamine iga lapse sünniga!), väärtuspõhised kui juriidilised. Kui keegi tahab teada, kuidas saada Eestis pensionid normaalseks, siis pikaaegselt toimivaid lahendusi on ainult üks: rohkem eestlasi peab sündima!”
“Põhiseaduse täiendamine on selles komplektis vaid üks, kuid see-eest väga olulise sümboolse väärtusega samm.”
Allikas: http://objektiiv.ee/martin-helme-meie-uhiskonna-koige-tahtsam-ulesanne-traditsioonilise-perekonna-tugevdamine/ Read more...
neljapäev, 29. juuni 2017
Peaminister Ratast ja haridusminister Repsi nõustavad harimatud venelased
Uued Uudised ei hinda keskerakondastest ministrite nõunike suuvärki, vaid uuris, millise haridustasemega inimesed määrab Keskerakonna ladvik peaministri ja haridusministri nõunikuks.
Selgub, et 28aastane Alina Tubli ei ole kuigi kaua keskerakondlikke väärtusi jaganud. Ta liitus Keskerakonnaga alles mullu juulis ja sai hoolimata olematust parteilisest karjäärist juba eelmise aasta sügisel peaminister Jüri Ratase nõunikuks.
Alina on keskharidusega. Riigikantslei koduleheküljelt selgub, et neiu alles õpib Tallinna ülikoolis bakalauruseõppes haldus- ja ärikorraldust.
Haridusminister Mailis Repsi nõunik Aleksandra Pavlova on 27aastane. Temalgi on kõigest keskharidus. Millist nõu, elukogemuseta neiud ministritele annavad, ei ole teada.
UU
Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/peaminister-ratast-ja-haridusminister-repsi-noustavad-harimatud-venelased/ Read more...
Uuskommunistide Uus Utoopia
Avaldatud 16. september 2015
Ajalugu kipub korduma.. Sõbralikkuse ideoloogiat on matsirahvasse taotud juba 800 aastat.. Viimane valgustusaeg algas 1940.. Uus valgustatud messias, Eiki Nestor, on võtnud ette oma valgustussõja matsirahva vastu, et see uute isandate vastu sõbralikum oleks.. Read more...
Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Väikesest saadik olen olnud kasvatusega, et austa oma isamaad ja emakeelt. Kogu aeg olen oluliseks pidanud 24. veebruari, küüditamise mäletuspäevi, ülestõusmispühasid jne. Tähtis on olnud osalemine laulupeol ja kohusetundlikult olen vaadanud Eesti Vabariigi aastapäeval presidenti vastuvõttu ja paraadi. Terve senise elu olen elanud teadmisega, et tahan Eestis elada ja siin surra. Aga nüüd?
Mida kuradit? Ma pole veneajal elanud, aga ajalugu olen õppinud ja see mis toimub praegu siin riigis, on täpselt samasugune, nagu NSVL- ajal. Väliselt näitame kõigile, kui tore siin on ja kõik oleme nii rõõmsad ja toredad ja juuu-huuu! Kuradile! Seest mädaneb riik ja selle valitsus niimoodi, nagu eilset päeva poleks olnud ja homset ei tuleks. Kõik ussitab ja parim söök, millele vaglad peale ilmuda saavad, on rahvas. Eesti riigi kallis valitsus, millega sa mõtled üldse? Mõtled sa üldse? Ma pole veerand sajanditki vana, aga juba tunnen, kuidas juuksed halliks muutuvad, sest iga päev pean aina rohkem mõtlema sellele, kuidas üldse varsti elada saan ja suudan.
Mis kuradi seadusi sa täide tahad viia? Ahh? Ütle mulle, miks sa reklaamid Eesti riiki, kui heaoluühiskonda, kui tegelikult elab iga 2 eestlane kehvemalt kui koer? Et teeme seadusi ja see on nii vahva ja see mida rahvas arvab, ei koti meid üldse, jah? Kurat küll, mida üldse enam tegema peab, et te kasvõi korraks suunaksite oma ummistunud kõrvad rahva poole ja huvituksite nendest? P****e kukkunud olete ja veate meid ainult kaasa!
Ah, et mis mind noort inimest vihastab? Loomulikult need idiootsed seadused. Mille jaoks neid vaja on? Et kui tapeetida tahan- pean projekti tegema? Ahsoo!? Et varsti, kui ma tahan endale aluspesu osta, pean ma ka avalduse täitma ja ära seletama, miks mul seda vaja on? Et siis on teil hea olla? Kas te ise ei suuda kuidagi aru saada, kui kuradi idiootne see asi on? Mitte ühtegi asja ei või enam ilma projektita muutmiseta uuesti luua? Et kui mul läheb köögis kapp logisema, pean helistama sulle, kallis valitsus, ja luba küsima, kas võin seda korda teha? Sõida seenele!
Ah, et sa töötad maal? Ja pead autoga sõitma? Aa, ja 60 kilomeetrit edasi- tagasi tuleb kokku? Ahh, suva- võta kuradi jalgratas. Sest see on ju kõige mugavam ja tervislikum liikumisvahend, isegi talvel. Et tõstame kütusehinnad lakke ja ise jalutame kaks sammu riigikokku koosviibimisele, vajutame nuppu ja raha tuleb? Et mis sul siis viga on? Ei suuda 7 päeva nädalas iseseisvalt tööle jalutada või? Ahh, võta siis elektriauto- oma 355 eurise miinimumpalga eest saad seda endale kindlasti lubada… umbes järgmises või ülejärgmises elus… Aga pürgi millegi poole, sest elus peab ju eesmärk olema!
Sa pole elus vist kaugemale kõndinudki kui seda nõuab valitusetoolist sekretäri laua juurde kõndimine- et lihtsalt öelda, “tühista minu homsed plaanid- ma tahan puhata”. Käi kuradile, oma seadustega!
Aa, et kui sulle ei meeldi kütusehindade tõus, siis tulebki ju sõita jalgrattaga, sest varsti võtame nii ehk naa sinult load ära, sest sa oled paks! Jah, just nimelt- meid ei huvita, kas see, et sul kael on jäme- on juba põlvkondi kaasaskäinud erilisus, või sa lihtsalt oled nii laisa eluviisiga, et istud ainult mäkis ja sööd ennast lolliks?! Ei, meid ei huvita, sest- meil on vaja, et mingisugused asjad oleksid ikkagi kõigile võrdsed. Ja siis juhtub see, kallis Eesti, et rooli taga on ainult kontskingadega blondid, kes suudavad isegi kärbsega kokku sattudes tohutu liiklusõnnetuse organiseerida, aga seda meile just ongi vaja ju, eksole? Meie kallis riik vajabki ju seda, et järjest rohkem saaks hukka meid- et asemele saaks tulla… neid teisi! On nii ju?
Et võtame endale pagulased sisse. Jah, sest see on ju kõige parem variant näidata- et oleme TOHUTULT hea ja salliv ühiskond siin. Ja nemad umbkeelsed- ja umbmeelsed usuvadki kõik meid- nii tore! Ma saan aru, kui aitame emasid ja lapsi- aga need, kes siis põgenevad, on täiskasvanud, sageli hõlpelu elanud parimas tööeas mehed. Ja mis meie omast kultuurist saab? Varsti on araabia keel teine riigikeel ja iga kolmas töökoht nõuab selle keeleoskust. Mida kuradit, ütle mulle?
Sõitke koos seenele Eesti riik, valitsus, riigikogu! Mida te teete? Mõistate te ka üldse? Mitte midagi pole muutunud, me taandareneme. Palju õnne, olete rahvale sülitamas! Aitäh, kallis Eesti, et sind 20 aastat armastanud olen- ja et sa nüüd paned mind tundma, nagu see ei olekski minu kodumaa enam. Aitäh sulle!
Kindlalt edasi, sedaviisi! Mis siis ikka, võtame jälle kasutusele NSVL-aegse deviisi ja ütleme üheskoos: “Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”
Allikas: https://hannaliiiiisa.wordpress.com/2015/06/10/koigi-maade-proletaarlased-uhinege/ Read more...
kolmapäev, 28. juuni 2017
Macron põrkas Brüsselis vastu Poola ja Ungari piike
Läinud nädalal läksid Euroopa Liidu tippkohtumise kontekstis raginal kokku Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Poola peaminister Beata Szydło.
Tippkohtumise künnisel süüdistas Macron pagulaskvootidele vastu punnivat Kesk-Euroopat “kahekordses reetmises.”
Sest “nad on otsustanud hüljata Euroopa Liidu põhimõtted, pöörata selja Euroopale ning suhtuda küüniliselt liitu, mis annab neile raha, respekteerimata selle väärtusi.”
Macron rõhutas, et sellised “Euroopa riigid, kes reegleid ei respekteeri, peaksid kandma täielikke poliitilisi tagajärgi.”
Poola välisminister Witold Waszczykowski väljendas selle peale lootust, et Macron “selgitab [Brüsselis] oma sõnu poolakatele, ungarlastele ja teistele Kesk-Euroopa rahvastele.”
Nagu omalt poolt kommenteeris Poola parlamendi liige Henryk Kowalczyk, toimib Poola reeglite kohaselt ning panustab Euroopa Liitu vastavalt eelarvelistele algoritmidele.
“Me teeme, mida blokk ütleb, mida lepped ütlevad. Kui Prantsuse president mõtles pagulastest, siis seda küsimust lepetes mainitud ei ole ning kui me Euroopa Liitu astusime, siis me sellist kohustust ei võtnud,” teatas ta.
Brüsselis pani aga peaminister Szydło Macronile süüks “antipaatiat” Ida- ja Kesk-Euroopa valitsuste vastu.
Ta ütles: “Poola on avatud koostööks Prantsusmaaga, kuid milline see koostöö välja saab nägema, see sõltub Macronist. Sellest, kas ta tahab demonstreerida meedias oma antipaatiat Ida- ja Kesk-Euroopa maade vastu või rääkida faktidest.
Hea on rääkida faktidest ning vältida oletuste tegemist stereotüüpide põhjal.”
Macroni manitses ka Ungari peaminister Viktor Orbán, kes selgitas, et “Prantsuse president on väga noor. Ta tuleb siia esimest korda.
Ta start ei ole olnud eriti lootustandev. Ta arvas, et võib anda Kesk-Euroopa riikidele jalaga. Nii need asjad siin ei käi.”
Macroni kaitseks astus samas välja Saksa kantsler Angela Merkel, kelle sõnutsi on Saksamaa ja Prantsusmaa Kesk-Euroopa küsimustes “täiesti ühel meelel.”
Allikas: http://objektiiv.ee/macron-porkas-brusselis-vastu-poola-ja-ungari-piike/ Read more...
Leidsidki lõpuks tulnuka üles!
Alllikas: mvlehti.net
Matti Ilvese blogile koostas Jaan Hatto Read more...
teisipäev, 27. juuni 2017
MATTI ILVES: EESTIL PUUDUB ISESEISEV MAJANDUSPOLIITIKA
Kuid eriti kurb on see, et Eesti taasiseseisvumisest peale, isegi vaba olles, pole meil migit iseseivust majanduspoliitikas olnud. Hästi on sellest kirjutanud Vello Leito oma raamatus, "Eesti & geopoliitika II osa". Toon nüüd sealt ühe pikema tsitaadi:
"Üllataval kombel puudusid taasiseseisvumisel täiesti probleemis ses suhtes, milline strateegia valida majanduse ülesehitamiseks. Polnud ju sugugi nii, et labasuseni lihtsustatud uusliberalism oli ainuke võiläänemalik tee. Oli ja on veel teinegi tee, protektsionism, mida mööda püüavad halastamatu järjekindlusega minna kõik edukad Lääne tööstusriigid ja edukad Kagu-Aasia riigid.
Mõtlemiseks aega ei antud, juba taasiseseisvuse väljakuulutamist olid kohal need "erapooletud" väliseksperdid (keda igal pool mujal maailmas küll majandusspioonideks ja välisagentideks nimetatakse!), Rahvusvhelise Valuutafondi (IMF) "nõunikud" (nagu Ardo Hansson), ning asuti juurutama IMF-i majanduspoliitikat.
Viimane mahtus siis ja mahug tänapäevalgi vaid nelja lausesse, IMF-i nelja käsu sisse: kõik privatiseerida, kõik liberaliseerida, hoida eelarve tasakaalus, riigi roll viia aga miinimumi. Mõnele eriliselt alt üles vaatavale riigile on õnnestunud isegi valuutakomitee rahandusprintsiip (rahvusvaluuta jäik sidumine dollariga või mõne muu Lääne tugeva valuutaga, näiteke saksa margaga, nagu Eestis) külge kinnitda. Põhimõttel, et parimaks varustuseks ujujale on ikka tuukrisaapad.
Seepärast olgu meelde tuletatud, et Eestil ei ole tänase päevani oma majanduspoliitikat, on vaid käsu korras Isamaaliidu ja Mart Laari valitsuse eestvõttel 1992-95 juurutatud IMF-i uuskolonialistlik nelja-käsu-majandus. Kõikides endast nõrgemates riikides on Lääne tööstusriigid IMFi vahendusel seda peale surunud ning on saavutanud suurt edu iesenda jaoks: uuskoloniseeritud on laias laastus kõik Aafrika ja Ladina-Ameerila riigid ning mõned Kagu-Aasia riigid.
Isegi üks EL-i liikmesriikidest - Eesti."
Meil tuleks kindlalt lahti ütelda ja astuda välja Rahvusvhelisest Valuutafondist (IMF). Eestile ei sobi see globalistlik ja selle uuskolonialistlik poliitika.
Kurb lugu on ka maa müügiga välismaalastele. Kuna 1. maist 2011 kadusid ka kõik piirangud maa ja kinnisvara omandamiseks välisriikide kodanikele, see tähendab aga seda, et rikkad välismaised spekulandid, ettevõtjad ja nö. investorid võivad nüüd ilma igasuguste piiranguteta omandada Eestis maad ning kinnisvara. Selline meie sedusandlus, mille on kaheldamatult kehtestanud Riigikogu, on lausa katastroofiline.
Reformierakonna omaaegne lubadus jõuda 5. rikkama riigi hulka, oli vaid valimislubadus, et püüda narride hääli. Ja ikka jätkub meil valijaid, kes hääletavad jätkuvalt võimule kartellierakonnad! Tõesti paistab paika pidavat ütlus, et rahvas väärib enda valitsejaid. Read more...
Euroopa järgmine finantskriis on käes ja õhus on paanika hõngu
Kas teadsite, et Hispaania suuruselt kuues pank kukkus just äsja kolinal kokku? Paljud võrdlevad Banco Populari ootamatut krahhi investeerimispanga Lehman Brothersi järsu kokkuvarisemisega 2008. aastal ning totaalse finantspaanika vältimiseks korraldasid Euroopa Liidu seadusandjad äpardunud panga äkkmüügi Santanderile.
Kahjuks pole suuremal osal ameeriklastest aimugi, et kogu Euroopat on tabamas uus finantskriis, sest neid huvitab ainult Ameerikas toimuv. Aga sellele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, kuna EL on suuruselt teine majandus maailmas ning euro kasutatavuselt planeedil teine. USA finantssüsteem on juba katastroofi äärel ja see uus Euroopa finantskriis võib osutuda piisavalt tugevaks, et meid üle kuristiku veere lükata.
Kui ELi seadusandjad ei oleks korraldanud Banco Populari sundkorras müümist Santanderile, oleks me ilmselt juba praegu tunnistajaks paanikale, millist pole Euroopas nähtud alates aastast 2008. aastast. Järgmine väljavõte pärineb ajalehest The Telegraph:
Hispaania pangandushiid Santander on
tulnud appi rivaalile Banco Popularile ning võtnud raskustes laenuandja 1
euro eest üle – tehinguga, mida juhtisid ja organiseerisid ELi
seadusandjad, vältimaks kokkuvarisemise kahjulikku mõju.
Santander üritab koguda Banco
Populari aktsionäridelt eelisostuemissiooniga 7 miljardit eurot, et
Hispaania suuruselt kuuendat laenuandjat püsti hoida – erasektorist
ammutatud dramaatiline abi.
See tekitab võlakirjaomanikele ja
aktsionäridele küll umbes 3,3 miljardit eurot kahju, kuid
maksumaksjatelt abiraha ammutamist on otsustatud iga hinna eest vältida.
Kuid nüüd, mil makseraskustesse on sattunud selline “läbikukkumiseks
liigsuur” pank nagu Banco Popular, püüavad investorid kähku välja
selgitada, milline peamisest Hispaania pankadest järgmisena kokku
variseda võib. Wolf Richteri andmetel usuvad paljud, et see võib olla Liberbank…
Pärast kõige tormilisemat nädalat
alates 2012. aasta pangapäästmiste päevadest valitseb Hispaania
pangasüsteemis hirmu, ebakindluse ja usaldamatuse õhkkond. Investorite
rahustamise asemel on Banco Populari saatus
ärevust vaid võimendanud. Esimest korda pärast ülemaailmset
finantskriisi ei päästa maksejõuetu Hispaania panga aktsionäre või
võlakirjainvestoreid maksumaksjad. Aktsionärid riskisid kasumi nimel
ning kannatavad nüüd tagajärgede käes. Nii see peabki olema, kuid
loomulikult selline asi investoreile ei meeldi.
Ja nad pelgavad, et see võib juhtuda
taas. Banco Populari viimased päevad näitasid, et kui usk ja usaldus
panka kaob, on seda vaat et võimatu taastada. Nüüd on hirm nakatanud ka
Hispaania suuruselt kaheksanda laenuandja Liberbanki.
Kahel järjestikusel päeval langesid Liberbanki aktsiad esiteks 20 ja seejärel veel täiendava 19 protsendi jagu.Hispaania võimud reageerisid sellega, et keelasid Liberbanki aktsiate lühikeseks müügi, mis lõi aktsiahinnad korraks üles.
Kuid sellist kaost Euroopa finantsturgudel pole juba tükk aega nähtud.
Samal ajal lööb Nick Giambruno lokku teise ja tunduvalt suurema finantsmulli osas. Hetkel on nimelt negatiivse tootlusega Itaalia valitsuse võlakirjad, mida on aga üle triljoni dollari väärtuses…
Tegelikult on negatiivse tootlusega kõik Itaalia võlakirjad, mida on enam kui triljoni dollari väärtuses.
See on kummaline ja kiivas seis.
Raha laenamisega Itaalia valitsusele
kaasnevad tohutult suured riskid ning seetõttu peaks Itaalia
riigivõlakirjade tootlus olema kõrgtaseme lähedal, mitte kõigi aegade
madalaim.
Vabal turul negatiivne tootlus
eksisteerida ei saaks. See on võimalik ainult praeguses keskpankurite
loodud Alice-imedemaal-majanduses.
Nagu näha, on Euroopa Keskpank (EKP)
trükkinud raha, et osta Itaalia valitsuse võlakirju lausa kamalukaupa.
Hiljutise uuringu kohaselt on EKP ja Itaalia pangad alates aastast 2008
ostnud üle 88% Itaalia valitsuse võlakirjadest.
Kuid kui EKP ei osta enam meeletul hulgal Itaalia võlakirju, on pidu
läbi ja Itaalia finantssüsteem kukub kokku. Itaalia õnnetuseks
survestavad sakslased EKPd lõpetama sellises koguses raha trükkimist
ning tavaliselt saavad sakslased oma tahtmise.Aga kui sakslased ka seekord oma tahtmise saavad, võib absoluutne õudusunenägu koita õige pea. Nick Giambruno jätkab…
Kui EKP – ainus suur ostja – alt ära hüppab, varisevad Itaalia riigivõlakirjad kokku ja nende intressimäärad tõusevad.
Varsti ei suuda Itaalia valitsus ennast enam finantseerida.
Itaalia panku, mis juba on
maksejõuetud, tabab häving. Neis on hinnanguliselt 235 miljardi euro
väärtuses Itaalia riigivõlakirju. Nii et tulevane võlakirjakrahh lööb
nende bilansi uppi.
Terendab tõeline rongiõnnetus.
Ja kõik see toimub olukorras, kus maailmamajandus näib liikuvat suurema languse poole.Ja viimati näitas üleilmne laenuturg nii kiiret langust eelmise finantskriisi ajal…
Loomulikult on üleilmne laenukasv viimasel ajal dramaatiliselt aeglustunud ning keskpangad on enneolematus ulatuses sekkunud.
Kuid seekord on keskpankadel väga napilt laskemoona…
Mis veelgi tähtsam: 2009. aastal
tegid lisaks Hiinale üüratu likviidsusesüsti ka Föderaalreserv ja teised
keskpangad, mille tulemuseks oli ennenägematu varamull. Kuid seekord
kavatseb Föderaalreserv sama aasta jooksul juba kolmandat korda
intressimäärasid kergitada, samal ajal kui EKP ja Jaapani keskpank
peavad peatselt otsi koomale tõmbama, kuna neil lõpevad rahakstegemiseks
kõlbulikud võlakirjad otsa. Taustaks sellele võib USA laenukasv loetud
nädalatega negatiivseks muutuda.
Seega pole selge, mis krediidiimpulsi
järgmise jõnksu tekitab. Küll aga on selge, et kui traditsiooniline 3–6
kuu pikkune lõtk impulsi ja majanduskasvu vahel samaks jää, ootab
globaalmajandust aasta teises pooles dramaatiline kollaps.
Paljud eksperdid on hoiatanud suurte majandusraskuste eest lähitulevikus. Oleks ju tore öelda, et nad eksivad, aga ei saa.Sellist õhustikku pole ma näinud alates aastaist 2008 ja 2009 ning kõik viitab kriisi eskaleerumisele selle aasta teises pooles.
Artikkel ilmus autori blogis 12. juunil 2017.
Allikas. http://objektiiv.ee/euroopa-jargmine-finantskriis-kaes-ja-ohus-paanika-hongu/
_____________
Sarnaseid hääli on ka mujalt juba kuulda, nii et valmistuge suureks kriisiks, nii nagu oskate. Mina loodan, et EL variseb selle tagajärjel kokku.
M.I. Read more...
Põhiõigused või rahvuskultuur
Tänase Euroopa kultuuri ja siinsete riikide jätkusuutlikkust
ohustavad kõige enam ametnikud, kes räägivad inimeste põhiõigustest ja
kinnistavad seeläbi oma õigust valitseda rahvamasse. Mõistatuseks on
jäänud vaid see, kas selline ühiskondlikku jätkusuutlikkust kahjustav
poliitika tuleneb pimedast omakasust või on süsteemne ja teadlik
tegevus, mille eesmärgiks on rahvuskultuuride väljasuretamine ning ühtse
keeleruumi tekitamine.
Põhiõigused
Kodanike põhiõigused varieeruvad riigiti põhiliselt kolmes versioonis:
Positiivse vabaduse kontseptsiooni puhul keskendub ühiskond oma konkurentsivõime parandamisele (haridus) ja jätkusuutlikkuse kindlustamisele (sotsiaalkindlustus). Kuid kui domineerivaks jõuks tõuseb riigibürokraatia ning ühiskond valib sotsiaalriigi mudeli, siis asendub vabadus paternalismiga (isaliku eesthooldusega) ja valitsevaks ideeks tõuseb tarbimisõiguse võrdsustamise kontseptsioon. Rahvamasside haritus ja mentaliteet määravad selle, kas realiseerub hoolekande- või heaoluriigi mudel. Mõlemal juhul hakkab mingi aja pärast domineerima populism, mis Vanas-Roomas ilmnes lauses „Leiba ja tsirkust“. Kasvavate konfliktide allikaks on siiski saanud see, et humanismi ideest vaimustunud ja inimeste põhiõiguste eest võitlev riigiametnike armee on omaks võtnud arusaama, et nemad peavad tagama põhiõigused ka teiste riikide inimestele.
Käesolevas kontekstis on kõige olulisem see, et rahvuskultuur määrab sellle, kuidas inimesed suhtlevad ja suhtuvad üksteisesse ning see omakorda kujundab elukeskkonna. Reisides teiste rahvaste hulgas näeme me vaid elukeskkonda, mis on sündinud nende kooselust, kuid ei adu inimestevahelisi suhteid. Kuid selle olemus ilmneb siiski ühiskonnakorralduses, avaliku ruumi õhustikus ja inimestevahelistes konfliktides ning nende lahendamiseks loodud õiguskorras.
Oluline on käesolevas kontekstis see, et igale inimesele on tema keel ning selle põhinev kultuur ja õiguskord asjad, mis määravad tema toimetuleku ja heaolu. Ning kui see satub ohtu, siis tähendab see, et tema identiteet satub ohtu.
Põhjus, miks Euroopa riikide rahvad on tõusnud riiki valitseva eliidi vastu, on ebaõiglus ja hirm. Ametnike püüded soodustada immigratsiooni konfliktsetest riikidest, et seeläbi parandada tööjõu saadavust, on põrganud immigrantide soovimatusele õppida kohalikku keelt ning tunnustada sellel põhinevat õiguskorda. Kõik katsed multikulturalismi sildi all tunnustada seda, et erinevad inimrühmad järgivad erinevaid õiguskordasid, on vaid õhutanud inimestevahelisi konflikte ja viha sisserändajate vastu. Ja võrdse kohtlemise nõue avalikele ametikohtadele kandideerimisel, kus tööülesanded eeldavad suhtlemist kohalikus keeles, õhutavad seda viha veelgi.
Siit siis ka küsimus: kuidas selgitada EL kõrgetele ametnikele, et suurimaks ohuks euroopa rahvaste ühtsusele on nemad ise?
Paul Tammert
Allikas: http://p2pkoolitus.ee/avaleht/pohioigused-voi-rahvuskultuur/
Read more...
- inimeste põhiõigusi ei tunnustata, sest valitseb arusaam, et „inimene on vahend riiklike (loe: valitseva eliidi) eesmärkide teostamiseks“;
- inimeste põhiõiguste tunnustamisel lähtutakse negatiivse vabaduse kontseptsioonist, mis vastustab valitsejate õigust piirata inimeste eneseteostuse vabadust;
- inimeste põhiõigused on defineeritud positiivse vabaduse kontseptsioonist lähtudes, s.t valitsejate ülesandeks on ühiskonna konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamine.
Positiivse vabaduse kontseptsiooni puhul keskendub ühiskond oma konkurentsivõime parandamisele (haridus) ja jätkusuutlikkuse kindlustamisele (sotsiaalkindlustus). Kuid kui domineerivaks jõuks tõuseb riigibürokraatia ning ühiskond valib sotsiaalriigi mudeli, siis asendub vabadus paternalismiga (isaliku eesthooldusega) ja valitsevaks ideeks tõuseb tarbimisõiguse võrdsustamise kontseptsioon. Rahvamasside haritus ja mentaliteet määravad selle, kas realiseerub hoolekande- või heaoluriigi mudel. Mõlemal juhul hakkab mingi aja pärast domineerima populism, mis Vanas-Roomas ilmnes lauses „Leiba ja tsirkust“. Kasvavate konfliktide allikaks on siiski saanud see, et humanismi ideest vaimustunud ja inimeste põhiõiguste eest võitlev riigiametnike armee on omaks võtnud arusaama, et nemad peavad tagama põhiõigused ka teiste riikide inimestele.
Rahvuskultuur
Inimese identiteedi ja olemuse määrab suuresti rahvuskultuur, milles ta on sündinud ja mille olemuse ta on omaks võtnud. Rahvuskultuur lähtub keelest ning seda kujundab looduslik elukeskkond ja rahva ajaloolised kogemused, mis kinnistuvad arusaamades ning ilmnevad tavades, rituaalide jms inimestevahelist suhtlust ja suhtumist kujundavates meemides. Kuna looduslik elukeskkond ja ajaloolised kogemused varieeruvad suuresti, siis on see loonud tohutu hulga sootsiume, mis eristuvad üksteisest oma eripäraste rahvuskultuuridega.Käesolevas kontekstis on kõige olulisem see, et rahvuskultuur määrab sellle, kuidas inimesed suhtlevad ja suhtuvad üksteisesse ning see omakorda kujundab elukeskkonna. Reisides teiste rahvaste hulgas näeme me vaid elukeskkonda, mis on sündinud nende kooselust, kuid ei adu inimestevahelisi suhteid. Kuid selle olemus ilmneb siiski ühiskonnakorralduses, avaliku ruumi õhustikus ja inimestevahelistes konfliktides ning nende lahendamiseks loodud õiguskorras.
Oluline on käesolevas kontekstis see, et igale inimesele on tema keel ning selle põhinev kultuur ja õiguskord asjad, mis määravad tema toimetuleku ja heaolu. Ning kui see satub ohtu, siis tähendab see, et tema identiteet satub ohtu.
Kumb on olulisem?
Tänase Euroopa riikide konfliktide allikaks on universaalsete põhiõiguste vastandumine relatiivse rahvuskultuuriga. Universaalsete põhiõiguste absoluutsuse ideed kannavad Euroopa sotsiaalriigi kontseptsiooni teostavad ametnikud, kes omakasupüüdlikult defineerivad inimõigust õigusena nõuda riigilt abi. Praktikas tähendab see, et mida rohkem on hädalisi, kes vajavad riigi abi, seda suurem on ametniku võimutäius ja sellest tulenev õigus nõuda kõrgemaid makse tulude ümberjagamiseks. Ja kui kohalikke hädalisi jääb liiga väheks, siis tuleb neid välismaalt juurde importida.Põhjus, miks Euroopa riikide rahvad on tõusnud riiki valitseva eliidi vastu, on ebaõiglus ja hirm. Ametnike püüded soodustada immigratsiooni konfliktsetest riikidest, et seeläbi parandada tööjõu saadavust, on põrganud immigrantide soovimatusele õppida kohalikku keelt ning tunnustada sellel põhinevat õiguskorda. Kõik katsed multikulturalismi sildi all tunnustada seda, et erinevad inimrühmad järgivad erinevaid õiguskordasid, on vaid õhutanud inimestevahelisi konflikte ja viha sisserändajate vastu. Ja võrdse kohtlemise nõue avalikele ametikohtadele kandideerimisel, kus tööülesanded eeldavad suhtlemist kohalikus keeles, õhutavad seda viha veelgi.
Siit siis ka küsimus: kuidas selgitada EL kõrgetele ametnikele, et suurimaks ohuks euroopa rahvaste ühtsusele on nemad ise?
Paul Tammert
Allikas: http://p2pkoolitus.ee/avaleht/pohioigused-voi-rahvuskultuur/
pühapäev, 25. juuni 2017
Martin Helme: EKRE laimamist heaks kiitev kohtuotsus on ebaprofessionaalne ja kallutatud
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei lepi Harju maakohtuniku Moonika Tähtväli poolt tehtud kohtuotsusega, mis sisuliselt kiidab heaks 2015. aastal toimunud laimukampaania erakonna aadressil.
Erakonna aseesimees ja riigikogu fraktsiooni
esimees Martin Helme peab maakohtu 21. juunil langetatud otsust mitte
rahuldada Konservatiivse Rahvaerakonna kaebust Ekspress Meedia vastu
ebaprofessionaalseks ja kallutatuks.
“Ekspress Meedia väljaanded avaldasid 2015.
aastal meie kohta pika aja jooksul korduvalt laimu. Nõudsime laimu ümber
lükkamist, vabandust ja kahju hüvitamist. Esitasime kohtule umbes 40
artiklit, milles esitati kas faktilist valet või ebakohaseid hinnanguid.
Näiteks omistati erakonnale seisukohti, mida me pole kunagi
väljendanud. Kahjuks näeme nüüd pärast kahte aastat kohtuskäimist,
kuidas kohus läks lati alt läbi ja selgitas kohtuotsust vastaspoole
advokaadi seisukohtadega,” ütleb Helme.
Kohus
leidis, et juriidilist isikut ei saa laimata või tema mainet
kahjustada. Veelgi enam, kohtunik leidis, et eriti erakond ei saagi enda
au kaitsta, sest poliitiline organisatsioon peab arvestama kõrgendatud
huvi ja kriitikaga. Meie sellega ei nõustu, sest erakonna jaoks on maine
ja usaldus väga olulised. Igal juhul ei saa me olla nõus vale
levitamisega,” jätkab ta.
Helme
hinnangul andis kohus sisuliselt heakskiidu sellele, et mis tahes
juriidilist isikut, ettevõtet või organisatsiooni võib kuude kaupa
laimata ja pääseda igasugusest vastutusest.
“Siinjuures lahkneb kohtunik Tähtväli Eesti
kohtute varasemast seisukohast, et meediaportaal vastutab ka
kommentaaride sisu eest. Kui sama asi oleks juhtunud eraisikuga, oleks
laimaja kohtus süüdi jäänud," märgib aseesimees.
"Meie leiame, et maakohtu argumentatsioon ei
ole õigusriigile kohane. Ebakohaste hinnangute ja lauslaimu eest peab
selle esitaja vastutama. Selleks annab võimaluse ka Eesti Vabariigi
põhiseadus ning sellist praktikat jaatab mitmetes lahendites ka Euroopa
Inimõiguste Kohus,” lisab poliitik.
laupäev, 24. juuni 2017
Saksamaal algas kohtuprotsess Etioopia grupivägistajate üle.
Aafrika varjupaigataotlejaid süüdistatakse 28-aastase ungarlanna jõhkras vägistamises 2016. aasta augustis.
Pisarates naine ütles kohtus, et kolm neegrit vägistasid teda igaüks kolm korda, kokku üheksa korda vahendab Dailymail.
Teda peksti julmalt, veeti juukseidpidi mööda maad ning temalt varastatud mobiiltelefoni kasutati vägistamise filmimiseks.
Naise sõnul püüdis ta põgeneda, kuid saadi kätte. Ta viidi viadukti alla ning vägistati korduvalt nii vaginaalselt, oraalselt kui ka anaalselt.
Mehed eitavad vägistamist. Kohus jätkub.
EKRE: Ilmunud on ajalehe "Vaba Sõna" 2017. aasta kolmas number
Värskest numbrist leiab uudiseid, intervjuusid, artikleid ja reportaaže erakonna väljapaistvate liikmete tegemistest ja mõtetest, esseid ja analüüse eestlaste püsimajäämisest, poliitilisest vastutusest ja sotside saatanlikest plaanidest ning selgituse, miks peab Konservatiivne Rahvaerakond vajalikuks piirata Eesti metsa- ja põllumaamüüki välismaalastele. Ei puudu ka suviste toitude retseptinurk ja suur ristsõna.
Suurem osa tiraažist ilmus 22. juuni Maalehe vahel. Lehte saab tasuta Eesti Konservatiive Rahvaerakonna peakontorist (Toompuistee 4, Tallinn) ning erakonna harukontoritest üle Eesti.
Elektroonilisel kujul on ajaleht kättesaadav veebiaadressil issuu.com/konservatiividevabasona Read more...
reede, 23. juuni 2017
neljapäev, 22. juuni 2017
2017.06.20 - Otse kümnesse
Eestlane olgu peremees omal maal! Konservatiivne Rahvaerakond esitas seadusemuudatuse metsa- ja põllumaa müügi piiramiseks välismaalastele
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas
Riigikogule seadusemuudatused, et piirata metsa- ja põllumaa müüki
välismaalastele. „Eestlaste maaomandi säilimine on Eesti kui rahvusriigi
eksistentsi vältimatu eeldus,” põhjendab erakonna esimees Mart Helme.
Kui seni on Eesti riik muutnud metsa- ja põllumaa minemist välismaalastest omanike kätte järjest lihtsamaks, siis Konservatiivse Rahvaerakonna hinnangul on probleem, kui üha rohkem maad liigub välisriigi kodanike kontrolli alla.
Helme sõnul on peremehetunne omariikluse edendamisel asendamatu. „Omanikel on suurem vastutus- ja kohusetunne nii kohaliku kogukonna kui kogu riigi käekäigu ees. Kui me tahame olla peremehed omal maal, siis on loomulik, et see maa kuulub meie rahvale,” ütleb Helme.
„Kui kriitiline osa Eesti maast kuulub mitte-eestlastele, siis on selge, et me ei ole siin enam peremehed, vaid lihttööjõud, kes on sunnitud välismaiste omanike poolt dikteeritud tingimustel nende heaks töötama. Muutume taas popsirahvaks omal maal. Välismaalastest füüsiliste ja juriidiliste isikute kontrolli all on praegu ligi 15% põllumajandusmaast, lisaks tuhandeid hektareid metsa.”
Helme sõnul on Eestis valitsenud metsa- ja põllumaa suhtes paraku turufundamentalistlik suhtumine: kõik on ostetav ja müüdav, küsimus on ainult hinnas.
„On korrutatud mantrat, et rahal ei ole kodumaad ja maad seljas ära ei vii. Tõsi, maad ei viida küll seljas ära, aga see võidakse tootmisest kõrvaldada või kasutada seda meie majanduse seisukohast ebaotstarbekalt. See, kes käsutab tootmisvahendeid, saab mõjutada kõike, mis on tootmisega seotud. Alates sellest, mida toodetakse ja lõpetades hinnakujunduspoliitikaga. Peame arvestama, et maailma ohustab tulevikus toidupuudus, selleks valmistudes ostavad suured riigid ja suurettevõtted kogu maailmas maad kokku,” märgib Helme.
„Pole välistatud arengud, et siinse maa ostmisega tahetakse lülitada kohalik konkurents mängust välja. Kui kriitiline mass maaomanikke on välismaalased, siis võime ühel hetkel olla olukorras, kus välismaalased ostavad meie tootmisvahendid ära ja panevad seejärel kinni, et turgu mõjutada. Meenutagem, et 1990. aastate suur-erastamise perioodil osteti ära ja pandi kohe kinni Viljandi tuletikuvabrik ja tootmiskoondis Ookean.”
Helme sõnul ei tohi mööda vaadata ka julgeolekuaspektist. „Kujutame ette olukorda, kus näiteks meile vaenuliku riigi kodanikud ja firmad omavad kriitilist osa teatud strateegiliste punktide ümber olevast maast. Ida-Virumaal, saartel, Tallinna ümbruses on sensitiivsed alad, mis peavad olema Eesti kodanike ja riigi poolt kontrollitavad.”
Seetõttu on Helme sõnul oluline seadusesse sisse kirjutada lisameetmed, mis muudaksid ühest küljest maatulundusmaa omamise ja majandamise mõttekaks ja kasulikuks, teisalt pärsiksid omandi lihtsat ja spekulatiivset liikumist isikutele, keda ei seo Eestiga mitte miski.
Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele, küll aga näeb Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu ette maa müügi välistamise kolmandate riikide isikutele ja ettevõtetele.
Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele kehtestataks eelnõu kohaselt keeletsensus. Füüsilisest isikust välismaalasel tuleks maa ostmiseks anda isiklikult üle oma keeleoskustõend riigikeele vähemalt B1 tasandil valdamise kohta või tõendada isiklikult suuliselt riigikeele oskust. Samuti peaks ostja omama metsa- või põllumajandusalast haridust või vastavaid teadmisi ja oskusi põllumajanduse valdkonnas ning olema elanud Eestis alaliselt vähemalt viis aastat.
Juriidilisest isikust ainuomanik või enamusaktsionär peab maa ostmisel olema suuteline riigikeelest aru saama ja tõendama maaüksuse edaspidist kasutamist põllumajandustootmises. Samuti peavad ainuomanikul või enamusaktsionäridel olema vastavad teadmised või oskused põllumajanduse valdkonnas ning ta peab olema tegutsenud ja olnud maksuresident Eestis vähemalt viis aastat.
Helme sõnul on just Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise tingimustes tarvis tagada, et säiliks eestlaste peremehestaatus Eestis nii põllumaa kui metsade omanikuna. „Kui välismaalased tahavad siinmail põllumajandusega tegeleda, siis on nad teretulnud maad rentima,“ ütleb Helme.
UU
Foto: Scanpix
Allikas: http://uueduudised.ee/poliitika/eestlane-olgu-peremees-omal-maal-konservatiivne-rahvaerakond-esitas-seadusemuudatuse-metsa-ja-maamuugi-piiramiseks-valismaalastele/ Read more...
Fookuses: Rail Balticu ratifitseerimine süvendab poliitilise ladviku kuritegelikku vastutustundetust
Avaldatud 20. juuni 2017
Portaali Objektiiv videoproduktsioon
______________
M.I. Read more...
kolmapäev, 21. juuni 2017
MATTI ILVES: PAARIST MAKSUST
19. sajandi lõpuks oli tulumaks juba laialt levinud alaline maks. Algusaegade maksud olid paari protsendi suurused. Tulu deklareerimine leidis maksu kehtestamise algusaastatel tugevat vastuseisu, kuna seda peeti erasfääri autonoomia vastuvõetamatuks rikkumiseks.
Tulumaks võib nüüd olla kas progressiivne, proportsionaalne või regressiivne tulumaks. Eestis Tulumaksu kinnipidamise määr on enam-vähem 20%.
Käibemaks on kaudne maks.
Eestis on käibemaks riiklik maks, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Eestis reguleerib käibemaksuga maksustamist Käibemaksuseadus. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on alates 1. juulist 2009 20% (varem 18%) maksustatavast väärtusest. Käibemaksul on ka tendens ikka tõusta ja ainult tõusta. Meil ainult EKRE lubas alandada toiduainete käibemaksu 50 %.
Iirimaal võeti käibemaks kasutusele alles 1963. aastal, kuigi juba Napoleon armastas maksustamist teostada kaudsete maksude abil. Akad. J.V.Tarle "Napoleon": "Muidugi võeti Bonoparte´i valitsemise algusest peale ka finantsküsimuste korraldamisel samasugune orientatsoon nagu teistelgi aladel: mõlemad, nii sõjaline diktaator kui ka tema tahte täidesaatja Gaudin, otsustasid omistada peatähtsuse mitte otsestele, vaid kaudsetele maksudele. Kaudne maksustamine, mis lõppude lõpuks nõuab ühepalju nii rikkalt kui ka vaeselt tarbijalt, tundus Napoleonile oma autonoomse iseloomu tõttu sobivana...".
Eriti praegune valitsus meil rõhub elanikkonda maksudega eelkõige sotside eestvõttel. Elanikud ootavad igapäevaselt lausa himuga, milline maks valitsuse poolt jälle välja mõeldakse.
Tundub, et Eesti osariik jääb järjest vaesemaks ja maksudega riigieelarve täitmine muutub ikka raskemaks. Eriti kurvaks teeb kokkuhoiu ettekäändel politsei konstaablite koondamine valdadest ja kutselise tuletõrje kokkutõmbamine, ning selle asendamine vabatahtlike päästjatega + veel piirivalve sisuline kaotamine. Bürokraatia vohab aga riigiametnike osas rõõmsalt edasi. Read more...
Reeturid: Kõlvart, Ratas ja Reps kinnistavad Tallinnas jõuga venekeelse hariduse
Tallinna linnavolikogu on kutsutud teisipäeval
erakorralisele istungile, et arutada linnavalitsuse koostatud eelnõu,
millega tahetakse esitada valitsusele taotlus lubada Tallinna kolmes
vene gümnaasiumis algatada eesti keele õpetamisel suuremat paindlikkust
võimaldav pilootprogramm.
Kolm kuud enne valimisi üritab Tallinna linnavõim keskerakondlasest abilinnapeale Mihhail Kõlvartile venekeelsete valijate seas paremat kuvandit luua. Tallinna linnavalitsus andis 14. juunil ootamatult teada, et teisipäeval koguneb veelkord erakorraliselt Tallinna linnavolikogu, et arutada keeleõppe erisuse taotlust. Paindliku keele- ja aineõppe pilootprogrammis soovivad osaleda Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium ja Lasnamäe Gümnaasium. Programmi rakendamiseks ootab linn igale õppeasutusele riigipoolset toetust summas 250 000 eurot aastas.
Samas ütles haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) esindaja juba mai lõpus BNS-ile, et kuna eesti keele õppeks erandit soovinud Tallinna venekeelsete koolide taotlused ei ole seni ministeeriumisse jõudnud, siis see tähendab, et nad ei suuda tõenäoliselt septembriks vajalikke ettevalmistusi lõpule viia ning seetõttu ka erisust rakendada.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, mis tähendab, et riiklikes õppekavades määratud väikseimast lubatud õppe koormusest peab vähemalt 60 protsendi ulatuses toimuma õpe eesti keeles.
Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuse tegevusprogrammis räägitakse pilootprogrammi käivitamisest, “lubades pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel kindlaks määratud mitmekeelsetes gümnaasiumites koos süvendatud eesti keele õppega, et gümnaasiumilõpetajad saavutaksid kuue aasta jooksul eesti keele C1-taseme”.
Peaminister Jüri Ratas ütles detsembris, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib erisust keeleõppes võimaldada, kui kooli hoolekogu vastava ettepaneku omavalitsuse volikogule teeb ja omavalitsuse volikogu seda kaalub ning teeb palve valitsusele. “Aga see erisus ei ole see, et minnakse üle vene keelele. Erisus on see, et kooli juhtkond saab korraldada keeleõpet paindlikumalt,” sõnas peaminister 7. detsembril riigikogus valitsuse infotunnis. Ratas sõnas, et uues koalitsioonis on kokku lepitud, et eesti keele õppe tase peab tõusma.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles veebruaris riigikogus arupärimisele vastates, et võimalik eesti keele õppimise erand mõnedele venekeelsetele koolidele hõlmab vähem kui viit kooli ning protsess hoitakse pideva tähelepanu all.
BNS/UU
Allikas: http://uueduudised.ee/julgeolek/reeturid-kolvart-ratas-ja-reps-kinnistavad-tallinnas-jouga-venekeelse-hariduse/ Read more...
Küsitlus: Euroopa rahvad tahavad ise migratsiooni üle otsustada
Euroopa rahvad on ülekaalukalt vastu Euroopa Liidu lähenemisele sisserändekriisis ning tahavad, et riikide valitsustel oleks lõplik sõna migratsioonipoliitika osas, selgub värskest uuringust.
Nimelt on USA küsitlusfirma Pew Research Centre avastanud, et kolme neljandiku vastanute hinnangul tuleks migratsiooni puudutavad otsused võtta vastu kohalike valitsuste, mitte Euroopa Liidu poolt.
Lisaks selgub, et 66 protsenti Euroopa Liidu elanikest ei kiida heaks Brüsseli poolt liikmesriikidele peale surutud nn pagulaskvoote.
Vastuseis Euroopa Liidu immigratsioonipoliitikale on suurim Kreekas ja Itaalias (vastavalt 91 ja 81 protsenti), mis asuvad kriisi rindejoonel.
Vastukarva on Euroopa Komisjoni migratsioonipoliitika ka liikmesriikides, kes on vastu võtnud suurimal hulgal sisserändajaid – negatiivselt on häälestatud 59 protsenti sakslastest ja 78 protsenti rootslastest.
Read more...
teisipäev, 20. juuni 2017
Rail Balticu ratifitseerimise seaduse hääletus
Nimi Otsus Fraktsioon
Arto Aas Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Jüri Adams Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Raivo Aeg Puudub Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Yoko Alender Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Andres Ammas Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Krista Aru Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Maire Aunaste Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Deniss Boroditš Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Dmitri Dmitrijev Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Enn Eesmaa Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Peeter Ernits Vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
Igor Gräzin Vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
Helmut Hallemaa Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Hannes Hanso Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Monika Haukanõmm Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Martin Helme Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Mart Helme Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Andres Herkel Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Remo Holsmer Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Olga Ivanova Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Jüri Jaanson Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Toomas Jürgenstein Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Tiina Kangro Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Jaanus Karilaid Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Uno Kaskpeit Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Liina Kersna Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Johannes Kert Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Toomas Kivimägi Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Aivar Kokk Vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Mihhail Korb Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Valeri Korb Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Siret Kotka-Repinski Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Igor Kravtšenko Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Eerik-Niiles Kross Ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
Urmas Kruuse Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Tarmo Kruusimäe Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Kalvi Kõva Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Külliki Kübarsepp Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Helmen Kütt Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Ants Laaneots Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Kalle Laanet Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Viktoria Ladõnskaja Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Maris Lauri Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Heimar Lenk Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Jürgen Ligi Ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
Oudekki Loone Ei hääletanud Eesti Keskerakonna fraktsioon
Inara Luigas Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Lauri Luik Ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
Ain Lutsepp Puudub Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Jaak Madison Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Jaanus Marrandi Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Andres Metsoja Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Kristen Michal Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Marko Mihkelson Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Marianne Mikko Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Madis Milling Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Aadu Must Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Meelis Mälberg Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Eiki Nestor Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Andrei Novikov Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Mart Nutt Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Anneli Ott Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Liisa Oviir Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Ivari Padar Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Kalle Palling Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Toomas Paur Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Keit Pentus-Rosimannus Ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
Hanno Pevkur Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Heljo Pikhof Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Barbi Pilvre Ei hääletanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Marko Pomerants Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Heidy Purga Vastu Eesti Reformierakonna fraktsioon
Raivo Põldaru Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Henn Põlluaas Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Laine Randjärv Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Valdo Randpere Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Martin Repinski Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Taavi Rõivas Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Kersti Sarapuu Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Erki Savisaar Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Helir-Valdor Seeder Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Sven Sester Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Priit Sibul Vastu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Arno Sild Vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
Mihhail Stalnuhhin Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Anne Sulling Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Märt Sults Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Aivar Sõerd Poolt Eesti Reformierakonna fraktsioon
Tanel Talve Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Artur Talvik Vastu Eesti Vabaerakonna fraktsioon
Tiit Terik Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Urve Tiidus Ei hääletanud Eesti Reformierakonna fraktsioon
Terje Trei Puudub Eesti Reformierakonna fraktsioon
Margus Tsahkna Poolt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon
Marika Tuus-Laul Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Rainer Vakra Poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Viktor Vassiljev Puudub Eesti Keskerakonna fraktsioon
Vladimir Velman Vastu Eesti Keskerakonna fraktsioon
Toomas Vitsut Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Hardi Volmer Puudub Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Toomas Väinaste Poolt Eesti Keskerakonna fraktsioon
Kokku: Poolt 63 ja vastu 20
Need, kes Rail Balticu poolt hääletasid, teadsid, et see projekt on Eestile ülikahjulik. Kuid ikkagi tegid seda partei juhtkonna käsul. Seepärast tuleb need nimed ning erakonnad meeles pidada ja järgmine kord neid mitte valida.
Lugege ja vaadake lisaks SIIT, SIIT ja SIIT.
M.I. Read more...
Tellimine:
Postitused (Atom)
