-
- Published: 13 April 2017
-
- Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK)
otsustas neljapäeval, et venemaa peab maksma 2004. aasta septembri
Beslani koolirünnaku ohvritele kokku 2,955 miljonit eurot.
Kohus ütles otsuses, et kuigi vene võimud olid saanud teavet, et
Põhja-Osseetias kavandatakse terrorirünnakut ühele koolile, siis ei
astutud piisavalt samme kava nurjamiseks ning Beslani koolis julgeolekut
ei tugevdatud.
Oma tegevusega ei täitnud venemaa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artiklit kaks, mis näeb ette õiguse elule, ning rikkus
seadust, kui riigi julgeolekujõud lasid koolis käiku surmava jõu, ütles
kohus.
Tšetšeeni mässulised jooksid 2004. aasta 1. septembril koolile tormi,
millega algas pantvangikriis. Mässulised nõudsid vene sõdurite lahkumist
Tšetšeeniast ning võtsid üle 1100 pantvangi, kaasa arvatud umbes 800
last.
Pärast kolm päeva kestnud tulutuid läbirääkimisi kärgatasid koolis
plahvatused, mille järel sisenesid hoonesse vene julgeolekuüksused.
Vastasseisus hukkus 334 inimest, teiste seas 184 last.
Venemaa argumenteeris, et valis parima tegutsemisviisi, kuid paljud
ellujäänud ja nende sugulased arvavad, et tulevahetuse puhkemises on
süüdi julgeolekujõud.
"Kohus kohustab venemaad maksma hagejatele kokku 2,955 miljonit eurot
valuraha moraalse kahju eest ja 88 000 eurot kohtukulusid," seisis
neljapäevases otsuses.
"Võimude käsutuses oli piisavalt konkreetset teavet piirkonnas
kavandamisel olevast terrorirünnakust, mis on seotud haridusasutusega,"
ütles kohus. "Sellest hoolimata ei tehtud piisavalt terroristide
kohtumiste ja ettevalmistuste tõkestamiseks."
"Astuti ebapiisavaid samme (ründajate) reisimise tõkestamiseks
rünnakupäeval, julgeolekut koolis ei tugevdatud ning kooli ega
avalikkust ei hoiatatud ohust."
"Kohus tuvastas, et vene võimud ei kavandanud konventsiooni artiklit
kaks rikkudes operatsiooni sel viisil, et vähendada ohtu pantvangide
eludele," seisis otsuses. Hagejate üks kesksetest argumentidest oli, et
venemaa rikkus konventsiooni artiklit kaks.
Lisaks rikuti seadust, kui julgeolekujõud kasutasid surmavat jõudu.
"Korralike õiguslike reeglite puudumisel kasutati koolis võimsaid relvi
nagu tankikahurite külge monteeritud granaadi- ja leegiheitjad," mis
panustasid pantvangide hukkumisse, lisas kohus.
"Vormilise juhtimise puutumine tõi kaasa tõsised puudused otsuste
langetamisel ja kaasatud ametkondade tegevuse koordineerimisel. Muu
hulgas kajastus see arstide, päästjate ja tuletõrjujate töö halvas
koordineerimises. Kohus ei saanud vältida järeldust, et koordineerimise
ja vastustuse puudumine mõjutasid teataval määral sündmuste õnnetut
tulemust," märgiti dokumendis.
Lisaks olid "tõsised puudused" ka rünnaku asjaolusid käsitlenud
juurdluses. "Polnud mingit korralikku uurimist sellest, kuidas ohvrid
surma said."
Hagejaid oli 409, nii endised pantvangid ja kannatanud kui ka nende ja tapetute sugulased.
Hagi esitanud väitsid, et võimude peaeesmärk oli tappa ründajad ning
pantvangide surmasaamisele erilist tähelepanu ei pööratud. Nende
advokaadid kritiseerisid ka seda, et gümnaasiumis surnuks põlenud 116
inimest ei lahatud korralikult.
Grupi Beslani Emad esindaja Aneta Gadijeva ütles uudisteagentuurile
TASS, et kohtu määratud kompensatsiooni summa on väike. "Mõned saavad
5000 eurot, mõned saavad 20 000 eurot. Need on väikesed summad moraalse
kahju kompenseerimiseks," lausus Gadijeva, kes kaotas Beslani
koolirünnakus tütre.
Kreml: otsus on "absoluutselt vastuvõetamatu"
Kreml kritiseeris Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust teravalt.
"Meil on selle sõnastusega võimatu nõustuda," lausus Kremli
pressiesindaja Dmitri Peskov. "Taoline sõnastus on riigi jaoks, mis elas
üle rünnaku, absoluutselt vastuvõetamatu."
Vastuseks küsimusele, kas venemaa kavatseb kohtu otsust järgida, ütles
Peskov: "Selle otsusega seoses astutakse kõik vajaminevad juriidilised
sammud."
Justiitsministeerium teatas neljapäeval, et venemaa kavatseb otsuse
järgmise kolme kuu jooksul vaidlustada. Mitmed kohtu järeldused polnud
tõendatud, lisati avalduses.
Pantvangide päästmise operatsiooni kohta tehtud järeldustest nähtub, et
kohus ei uurinud traagilisi sündmusi "piisavalt üksikasjalikult", lisas
ministeerium. Kohus ei mõistnud "täies ulatuses olukorra tõsidust
Beslanis pärast pantvangide võtmist" ega "riske päästeoperatsioonide
läbiviimise protsessis".
Kohtu järeldus vene eriüksuslaste valimatust relvakasutusest ajal, mil
pantvangid olid veel hoones, on "alusetu", ütles ministeerium.
Strasbourg'is asuv Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu
inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste
ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki
riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Liikmesriigid peavad
kohtu otsustest lähtuma, kuid samas puudub kohtul reaalne võimalus riike
otsuseid täitma sundida.
Allikas: RahvusRinghääling
1 kommentaari:
Miks see Inimõiguste Kohus näiteks saksa vÕi UK politseid ei kiusa ? Teavad ju korravalveorganid, kes on terrorist, aga lastakse rahulikult jalutada, kuni pauk käib.
Postita kommentaar