Jüri Lina: algab rahvusriikide võitlus elu ja surma peale

Jüri Lina,  Stanislav Moshkov

Vandenõude- ja maailmauurija Jüri Lina sõnul ootab sotsiaaldemokraate halb aasta ning ees on teravad poliitilised vastasseisud.

„Aastal 2019 hakkavad ka keskmisest madalama taibukusega inimesed mõistma, et neid tüssatakse ja et valmistatakse ette salakavala majandusorjuse kehtestamist, mille käigus loodetakse sularaha välja tõrjuda,“ hoiatab legendaarne vandenõude- ja maailmauurija Jüri Lina.

„Inimesed hakkavad aru saama, et sotsiaaldemokraadid on nendega manipuleerinud ülinurjatutel kaalutlustel. Seega jätkub sotsiaaldemokraatlike parteide langustendents.“

Ka liberaalsete erakondade poolehoid Lina ennustusel väheneb. „Rootsis on liberaalid silma paistnud kui teiste vaadete suhtes kõige sallimatum partei, justkui kuuluks neile tõe monopol. Nad ei tagane oma dogmadest isegi juhul, kui riik oleks nende tõttu hukkumas,“ sõnab ta.

Lina ennustab, et sotsiaaldemokraate tabab kevadistel riigikoguvalimistel vastulöök, sest inimesed mõtlevad rahvuslikumalt kui mõni aasta tagasi. „Riik on sundinud hulgaliselt noori peresid majandusliku kitsikuse tõttu riigist lahkuma (nii tehti muuseas ka Rootsis 19. sajandil). Asemele tahetakse tuua muulasi,“ märgib ta. „Seepärast saavutab ka EKRE suuremat edu kui kunagi varem, suuremat kui arvatakse, sest see on Eesti poliitikamaastikul ainus partei, kes suudab rahvuse püsimajäämise eest ka tegelikult seista. Tasahiljukesi hakatakse Eestis illusoorsetelt sotsiaalliberaalsetelt väärtustelt liikuma reaalse konservatiivsuse suunas.“

Lina hoiatab, et sotsiaaldemokraatide eesmärk on rahvusriigi hävitamine. „Nende kuritegevuspartner Eestis, Keskerakond, on samuti marksistlik, seda tõendab asjaolu, et nad kehtestasid marksistliku, astmelise tulumaksusüsteemi Eestis. Sotsialistlik Internatsionaal, mille liige Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond aastast 1990 taas on, taotleb uut demokraatlikku maailmakorda, kus põhimõtete deklaratsiooni kohaselt (§ 97) ei ole rahvusriikidel mingit kohta poliitilise struktuuri kujundamisel, selle asemel minnakse üle universaalsele riikideülesele demokraatlikule maailmakorrale. See taotlus omakorda on võetud massoonluse eesmärkide kogumikust, kus nõutakse rahvusriikide likvideerimist. Kui vaadata prantsuse ordu Grand Orient de France'i ametlikke materjale, siis selgub, et massiline sisseränd on üheks selliseks teguriks, mida vabamüürlus koos oma liitlastega töövahendina kasutab.

See programm osutus jälgiks isegi radikaalsetele Rootsi, Norra ja Taani sotsialistlikele parteidele, mistõttu nad märtsis 2017 otsustasid Sotsialistlikust Internatsionaalist lahkuda.“

Lina rõhutab, et vabamüürlaste käes on endiselt suur osa poliitilistest võtmepostisioonidest. „Prantsusmaa vasakliberaalne president Emanuel Macron on vabamüürlane (Grand Orient de France). Ta üritab ellu viia massoonide ordu Grant Orienti suurt unistust: kolmanda maailma riikidest suunatud massilise sisserändega likvideerida rahvusriigid,“ hoiatab ta. „Seda tahetakse oluliselt suurendada aastal 2019. ÜRO kavatseb miljonid pagulased ja teised muulased paigutada rahvuslikult kindlal alusel seisvatesse riikidesse, et tekitada ebastabiilsust.“

Seetõttu suurenevad tuleval aastal poliitilised vastasseisud. Võimuritevastaseid demonstratsioone näeme Lina sõnul rohkem kui tänavu.

„Sest see, mis toimus Kosovos aastal 1999, oli hoiatus kogu Euroopale,“ räägib ta. „Kommunistliku Jugoslaavia diktaator Tito oli jätnud albaania pagulased slaavlaste iidsele asumispaigale Kosovosse. Neid tuli aga pidevalt juurde. Lõpuks sattusid serblased vähemusse (neid oli lõpuks vaid 10%)  ja Lääneriikide abil viidi läbi etniline puhatus ehk rahvastiku väljavahetamine. Serblased sunniti oma põlistest elukohtadest lahkuma. Kui Belgrad üritas vastupanu osutada, siis läks Euroopa Liit koos NATO-ga talle kallale, pommitades Serbia alasid 24. märtsist kuni 10. juunini 1999, et sundida Serbia juhtkonda sõnakuulelikkusele. Nõnda näeb Euroopa Liidu „rahuprojekt“ välja tegelikkuses.

Kui Ungari Euroopa Liidu kuritegelikule migratsioonipoliitikale vastu hakkas, järgnesid ähvardused, mille peale Ungari juhid küsisid avameelselt: mis nüüd saab? Kas hakkate Budapesti pommitama?“

Seega saab uus aasta olema tormilisem kui eelmine. „Maailma poliitilisel eliidil on millegipärast väga kiireks läinud,“ märgib Lina. „Rootsis on rahvastiku väljavahetamise proportsioonid võtnud kriitilised mõõtmed. Jääb mulje, et vargsi on alustatud sõda põliselanike vastu. Kuritegelikud jõugud märatsevad ja politseilt on võetud organisatsiooniline tugevus. Malmös toimub juba kaks plahvatust päevas. Tulistamised sagenevad. Naiste hirmutunne vägistamiste ees on plahvatuslikult suurenenud.

ÜRO loodab miljonid muulased paigutada Euroopa rahvusriikidesse, mis veelgi suurendab konfliktiohtu. Sest enamikul võõrastel pole seni olnud mingit kalduvust end tsiviliseeritult ülal pidada. Järgmisel aastal algab rahvusriikide võitlus elu ja surma peale.“

Allikas: https://www.ohtuleht.ee/912860/juri-lina-algab-rahvusriikide-voitlus-elu-ja-surma-peale