8 küsimust kandidaadile: Henn Põlluaas

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kolmas number Henn Põlluaas leiab, et Euroopa Liidus tuleb praegusele raiskamisele piir panna olemasolevaid ressursse tuleb efektiivsemalt kasutada.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia.
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Õige lahendus oleks erinevate variantide kombinatsioon. Euroopa Liidu loomise algidee oli ühendada riikide majanduslik jõud ja tagada rahu. Märkamatult, kuid see-eest jõuliselt on hakanud aga liikumine ühtse föderatsiooni loomise poole. Oluline teema käesolevatel europarlamendi valimistel ongi küsimus Euroopa Liidu tulevastest arengutest – kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujuneb sellest uus föderaalriik, kus võim kontsentreerub täitevvõimu kätte ja eriti väikeriikide sõnaõigus olematuks taandub. Ehk teisisõnu küsimus on Eesti ja teiste liikmesriikide suveräänsusest. Nii poliitilisest kui majanduslikust. Minu silmis on Euroopa Liit vahend Euroopa riikide ühise kasu ja ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk iseenesest. Loomulikult kõik mis on hea ja õnnestunud, tasub säilitada ja kinnistada. Ebaoluline, ebaefektiivne, mõttetu ja kahjulik tuleb kõrvale heita. Peame olema avatud kõigele positiivsele ning teha tuleb alati rohkem ja paremini, et Euroopa sh meie endi majanduslik olukord paraneks ning säiliks rahu ja demokraatia.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATO-le), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage, miks.
Kindlasti mitte. Meil on olemas NATO, kuhu kuulub enam kui üheksakümmend protsenti EL liikmesriikidest. NATO on, eriti Ukraina sündmuste taustal, näidanud ennast oluliselt tugevama, ühtsema ja otsustusjõulisemana kui EL. Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks EL proovima üle võtta NATO funktsioone ja  hakkama tegelema kaitsevaldkonnaga. Tagajärjeks oleks vaid kattumuse läbi liikmesriikide kaitsejõudude killustumine, paralleelsed juhtimisstruktuurid, operatiivsuse langemine ning NATO osakaalu ja efektiivsuse langemine. On selge, et selline olukord saab kasulik olla vaid ühele riigile - Venemaale. Kuid loomulikult peavad Euroopa Liidu riigid jätkama ja suurendama omavahelist kaitsealast koostööd, mida tehakse ka praegu. Heaks näiteks on ühishangete, õppuste, koolituste jne läbiviimine. Kindlasti peaksid EL riigid, kes ei ole NATO liikmed, sinna astuma ja kõik NATO liikmed suurendama on kaitseeelarved 2%-ni SKT-st. Hetkel täidavad neid kriteeriume vaid kolm riiki, Eesti nende seas.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Kui me soovime luua vaba ja konkurentsivõimelist majandust, siis tuleb jätta alumistele tasanditele võimalikult suured vabadused. Seetõttu ma ei poolda maksude ühtlustamist, sest tegemist on hoobadega, millega igal riigil on võimalik suunata oma majanduse ja ühiskonna arengut. See on oluline komponent iseseisva otsustusõiguse ja Eesti huvide tagamise küsimuses. Pealegi ei ole ühe vitsaga löömine kunagi ennast õigustanud. Euroopa on liiga eripalgeline, majanduslikult ja sotsiaalselt, et unifitseeritud lahendused saaks kasulikud olla. Oleme niigi loovutanud otsustusõigust märksa enamates valdkondades, kui see meie huvides ja meile kasulik oleks. Maksude ühtlustamise asemel näeksin hea meelega hoopis palga- ja pensionitasemete ühtlustumist Euroopa Liidus.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri– näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
Kindlasti vajab ümbermõtestamist eelarve struktuur ja see, kuidas raha kulutada, et tagada olemasolevate ressursside efektiivseim kasutamine. Praegused EL kulutused on suures osas põhjendamatud, lokkab mõttetu bürokraatia, liiga palju on kattuvaid ja tarbetuid agentuure, organisatsioone, volinikke jne. Eriti markantne näide on sadu miljoneid eurosid nõudev edasi-tagasi kolimine Brüsseli ja Strassburgi vahel. Sellisele raiskamisele tuleb piir panna.
Suurem rõhk peaks olema nn uute liikmesriikide majanduskeskkonna arendamisel ja võrdse elatustaseme tagamisel kõikidele liikmesriikidele. See on väga oluline, kui me räägime EL sisesest võrdsusest ja solidaarsusest. Rõhku tuleb panna ELi tõuke-, ühtekuuluvus- ja regionaalarengufondide paremale kasutamisele ning läbimõeldud majanduskasvu ja tööhõive suurendamise strateegiale.
Kindlasti tuleb üle vaadata põllumajandustoetuste küsimus, sest olukorras, kus põllumajandusele läheb ca 40% EL eelarvest, kuid see annab vaid 2% EL SKT-st, ei ole selline jaotus jätkusuutlik. Ebaõiglane on ka see, et eesti põllumehed saavad jätkuvalt 4-5 korda väiksemaid toetusi, kui vanad euromaad ja oluliselt vähem kui isegi Rumeenia.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Kõik, mida saab mõistlikult otsustada madalamal tasandil, tuleb seal ka otsustada. Kõik valdkonnad tuleks üle vaadata ning seal, kus tsentraliseerimisega on liiale mindud, peaks otsustusõigused tagastatama liikmesriikidele. Kuid oluline roll on ühtsel julgeoleku- ja välispoliitikal (eriti Ukraina sündmuste taustal), piirivalve ja tollil, kohtusüsteemil, pangandussüsteemi kontrollil ja reguleerimisel tarbija huvidest lähtuvalt, energiapoliitikal.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suhtes käituma Krimmi kriisi kontekstis?
Kindlasti tuleb igati, nii poliitiliselt kui majanduslikult, toetada Ukrainat nabanööri läbilõikamisel Venemaaga. Olen korduvalt rõhutanud, et EL peab ajama selja sirgu ning üksmeelselt kehtestama reaalsed ja toimivad sanktsioonid, mitte selliseid, mis Kremlis vaid naeru tekitavad. Kuulutama Venemaale, eeskätt selle energiakandjatele kaubandusembargo, peatama South Streami ja muud koostööprojektid, sest lõviosa Kremli eelarvetuludest tuleb just nafta ja gaasi müügist. See ei ole kerge - siin löövad välja eri maade erinevad huvid, kuid EL peab saavutama sõltumatuse Venemaa gaasist ja naftast. See oleks oluline ka EL ühtsuse ja solidaarsuse mõttes. Just see lööks Venemaa imperialistlikke ambitsioone kõige kõvemini. Venemaa kuulab vaid tugevaid ja üksmeelselt esitatud argumente. Järelandlikkus ja silmade kinnipigistamine Venemaa suunal ei ole kunagi head tulemust andnud.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Ei. Keelustamised saavad lähtuda vaid mõistlikest kokkulepetest ja põhimõtetest keskkonna, tarbijakaitse jne vallas. Pahatihti on selliste põhjendamatute keelustamiste ja mõttetute teemade tagant selgelt nähtavad aga mingite lobigruppide ja tootjate  huvid ning aimatav korruptiivne tagamaa. Näiteks seesama hõõglampide asendamine loodust oluliselt reostavamate ja kallimate nn säästupirnidega. EL ei peaks tegelema teemadega, mis ei ole majanduse, üldsuse, loodushoiu ega arengu huvides olulised ega anna selgelt positiivseid tagajärgi. Samasse teemasse kuuluvad ka sellised kurioossed asjad, nagu näiteks kurkide ja banaanide kõveruse reguleerimine jne. Tuleb meeles pidada, mis eesmärgil EL loodi – igatahes mitte selleks, et tegeleda keelamise-käskimise ja ülereguleerimisega.
8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?
Valdkondi, milles tegutsemist eelistaks, mis pakuks huvi ja milles oskaksin ka sõna kaasa öelda on mitu. Näiteks väliskomisjon, kaitse ja julgeolekukomisjon ning põhiseaduskomisjon. Põhiseaduskomisjonil on oluline sõna öelda euroliidu föderaliseerumise teemal. Oluline on, et kõigis komisjonides seisaksid meie eurosaadikud eeskätt Eesti huvide eest. Mina kavatsen seda teha.
Pean oluliseks nii europarlamendi kui komisjonide rolli tõstmist. Lõpliku fraktsiooni ja komisjoni valiku saab teha alles pärast valimisi, kui on selgunud uue parlamendi jõujooned. Komisjonis, kuhu õnnestub saada, annan loomulikult oma parima.

 Toimetaja:
Andres Einmann

Allikas: http://poliitika.postimees.ee/2768902/8-kusimust-kandidaadile-henn-polluaas