MATTI ILVES: MILLISEID PANKU TULEVIKUS VABAKSAANUD EESTI VAJAB?
Kindel on see, et Eeti saab jälle vabaks ja murtakse selle imperiaalse moodustise Euroopa Liidu ahelad, kui me ise seda ei suuda teha, siis aitavad kaasa teised rahvad.
Kohe kerkib ka probleem, kuidas saada lahti suurpankurite loodud finantskapitalismist, et minna tagasi tõelise kapitalismi juurde.
Tuleks üle minna riigipangale, ühitupankadele ja sellisele pangandussüsteemile nagu on islamimaailmas. Eesti vabanedes saab tagasi põhiseadusliku aluse Eesti Pank ja omab siis jälle raha emissiooni õigust, sellega omandab riik tähtsa majanduspoliitilise instrumendi, millest loobuti.
Sest panganduses on olukord tõesti hull, pangandussektoris võimutsevad välismaised kommertspangad ja need viivad teenitud kasumi maksuvabalt Eestist välja, viimasel ajal on viidud välja ka osaliselt põhikapital. Meil tegutsevad kommertspangad teenisid aasta esimese kolme kuuga 191 miljonit eurot puhaskasumit, teatas Eesti Pank (Euroopa Panga filiaal).
Asutada tuleks kohe riiklik pank, seda toetab EKRE: "Peame vajalikuks asutada riikliku panga, kuhu koondame kõigi riigiasutuste ja omavalitsuste vahendid, mis praegu teenivad tulu võlakriisi tekitanud välismaistele kommertspankadele", ütles kunagi Mart Helme.
Riikliku panga loomine ei lähe aga valutult, sest olen kindel, et tekkivad kohe probleemid Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sest see toetab kommertspaku, aga sellest ei tohiks hoolida.
Luua tuleks ka ühistupangad, sest see on maailmas panganduses enimlevinud vorm ja näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas kokku on ligi 80 miljonit ühistupanganduse klienti. Saksamaal on 150 aastat ühistulise panganduse tegevuse kogemust. Arenenud Lääne-Euroopa riikides kuulub ühispangandusele tublisti üle 20 % pangandusturust.
Tõsi, tegutseb juba kaua Tartu hoiu-laenuühistu ja loodi Tallinna ühistupank.
Eestis tegutsevad kommertspangad on peamiselt välismaised ja tegelevad liigkasu võtmisega, meie võimuerakondadele on nad nii puutumatud, justkui pühad lehmad.
On olemas veel üks liik panku, mis tegutsevad peamiselt islamimaailmas ja teevad maailmas praegu võidukäiku. 2007. aatal kirjutatakse Delfis: "Islamiseadused keelavad pankadel intressi võtta ja ebaeetiliselt tegutseda. ... Intressi võtmise ja maksmise asemel peaks šariaadireegleid järgiv pank sõlmima hoiustajate ning laenajatega kasumi- ja kahjumijagamise lepingu. ... Islami pankurid kiidavad oma süsteemi intressipõhisest pangandusest paremaks, väites, et vajadus hinnata pigem ettevõtte tulevast kasumit kui laenuküsimise hetke krediidivõimet, sunnib vaatama asju pikemas perspektiivis. Seepärast lähevad islamipangad ka harvemini uppi. Mõni aga väidab, et seetõttu saab vähem ettevõtteid laenu – tulevast kasumit on ju raskem hinnata, lugege SIIT." Samuti ei lange ettevõtted ja riigid intressist tulenevasse võlaorjusse.
Kas mitte asutada ka Eestis mõni intressivaba pank?
Graafikult on hästi näha, et suurpangad on juba võlgu Eestile. Samuti usun, et meil tuleks natsionaliseerida mõni välismaine pank, näiteks Swedbank, see on juba ammu saadavast ja väljaviidud kasumist katnud kaugelt ostuhinna mida nad maksid. Samas tegutsevad nad ebaeetiliselt, sekkuvad poliitikasse, tõmbavad kokku pangateenuseid ja vaesed eestlased peavad maksma teenuste eest kaugelt rohkem, kui inimesed Rootsis. Kapitalistlikes riikides ei ole natsionaliseerimine kaugeltki tundmatu.
Lisan veel, et meil tegutseb ainult üks eestlastele kuuluv pank, LHV. Aga neil on plaan minna börsile ja olen kindel, et varsti ei kuulu see enam Eesti omanikele.
Kohe kerkib ka probleem, kuidas saada lahti suurpankurite loodud finantskapitalismist, et minna tagasi tõelise kapitalismi juurde.
Tuleks üle minna riigipangale, ühitupankadele ja sellisele pangandussüsteemile nagu on islamimaailmas. Eesti vabanedes saab tagasi põhiseadusliku aluse Eesti Pank ja omab siis jälle raha emissiooni õigust, sellega omandab riik tähtsa majanduspoliitilise instrumendi, millest loobuti.
Sest panganduses on olukord tõesti hull, pangandussektoris võimutsevad välismaised kommertspangad ja need viivad teenitud kasumi maksuvabalt Eestist välja, viimasel ajal on viidud välja ka osaliselt põhikapital. Meil tegutsevad kommertspangad teenisid aasta esimese kolme kuuga 191 miljonit eurot puhaskasumit, teatas Eesti Pank (Euroopa Panga filiaal).
Asutada tuleks kohe riiklik pank, seda toetab EKRE: "Peame vajalikuks asutada riikliku panga, kuhu koondame kõigi riigiasutuste ja omavalitsuste vahendid, mis praegu teenivad tulu võlakriisi tekitanud välismaistele kommertspankadele", ütles kunagi Mart Helme.
Riikliku panga loomine ei lähe aga valutult, sest olen kindel, et tekkivad kohe probleemid Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) sest see toetab kommertspaku, aga sellest ei tohiks hoolida.
Luua tuleks ka ühistupangad, sest see on maailmas panganduses enimlevinud vorm ja näiteks Ameerika Ühendriikides ja Kanadas kokku on ligi 80 miljonit ühistupanganduse klienti. Saksamaal on 150 aastat ühistulise panganduse tegevuse kogemust. Arenenud Lääne-Euroopa riikides kuulub ühispangandusele tublisti üle 20 % pangandusturust.
Tõsi, tegutseb juba kaua Tartu hoiu-laenuühistu ja loodi Tallinna ühistupank.
Eestis tegutsevad kommertspangad on peamiselt välismaised ja tegelevad liigkasu võtmisega, meie võimuerakondadele on nad nii puutumatud, justkui pühad lehmad.
On olemas veel üks liik panku, mis tegutsevad peamiselt islamimaailmas ja teevad maailmas praegu võidukäiku. 2007. aatal kirjutatakse Delfis: "Islamiseadused keelavad pankadel intressi võtta ja ebaeetiliselt tegutseda. ... Intressi võtmise ja maksmise asemel peaks šariaadireegleid järgiv pank sõlmima hoiustajate ning laenajatega kasumi- ja kahjumijagamise lepingu. ... Islami pankurid kiidavad oma süsteemi intressipõhisest pangandusest paremaks, väites, et vajadus hinnata pigem ettevõtte tulevast kasumit kui laenuküsimise hetke krediidivõimet, sunnib vaatama asju pikemas perspektiivis. Seepärast lähevad islamipangad ka harvemini uppi. Mõni aga väidab, et seetõttu saab vähem ettevõtteid laenu – tulevast kasumit on ju raskem hinnata, lugege SIIT." Samuti ei lange ettevõtted ja riigid intressist tulenevasse võlaorjusse.
Kas mitte asutada ka Eestis mõni intressivaba pank?
Graafikult on hästi näha, et suurpangad on juba võlgu Eestile. Samuti usun, et meil tuleks natsionaliseerida mõni välismaine pank, näiteks Swedbank, see on juba ammu saadavast ja väljaviidud kasumist katnud kaugelt ostuhinna mida nad maksid. Samas tegutsevad nad ebaeetiliselt, sekkuvad poliitikasse, tõmbavad kokku pangateenuseid ja vaesed eestlased peavad maksma teenuste eest kaugelt rohkem, kui inimesed Rootsis. Kapitalistlikes riikides ei ole natsionaliseerimine kaugeltki tundmatu.
Lisan veel, et meil tegutseb ainult üks eestlastele kuuluv pank, LHV. Aga neil on plaan minna börsile ja olen kindel, et varsti ei kuulu see enam Eesti omanikele.
0 kommentaari:
Postita kommentaar