Martin Helme: 2015. aasta peasündmus poliitikas oli võimukartelli lagunemine
2015 jääb ajalukku aastana, mil rahvuskonservatiivid jõudsid suurde poliitikasse ning lagunema hakkas seniste võimuerakondade kartell, ütles Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.
Helme sõnul sai Konservatiivse Rahvaerakonna hääl lõppeval aastal selgelt kuuldavaks nii parlamendis kui ka laiemas avalikkuses.
Helme sõnul sai Konservatiivse Rahvaerakonna hääl lõppeval aastal selgelt kuuldavaks nii parlamendis kui ka laiemas avalikkuses.
„Tänu Konservatiivse Erakonna fraktsioonile Riigikogus on võimalik valitsust ja ministreid kogu aeg surve all hoida, teha arupärimisi, pinnida infot, tõstatada teemasid,“ ütles Helme.
„Võimuerakonnad kardavad meid, sest uue tulijana oleme kehtestamas uusi ja läbipaistvaid mängureegleid. Võimuerakondadel pole enam võimalik teha kartellihuvidest lähtuvaid ning riigi ja rahva huve eiravaid otsuseid.“
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 2015. aastal riigikogu täiskogul 65 infotunni küsimust ning fraktsiooni liikmed tegid kokku üle 700 sõnavõtu. Ministritele ja teistele institutsioonidele esitati 8 kirjalikku küsimust ja 22 arupärimist. Fraktsioon esitas kokku 9 seaduseelnõud ja 8 otsuseeelnõud ning ligi 400 muudatusettepanekut olemasolevatesse või uutesse seadustesse.
Konservatiivide suurimaks töövõiduks peab Martin Helme kooseluseaduse rakendusaktide blokeerimist sel aastal. Selleks esitati eelnõule 260 parandusettepanekut. Lisaks on fraktsioon esitanud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, et lõpetada seadusega tekitatud segadus, mis võib tekitada hulgaliselt kohtulahendeid ning kulusid maksumaksjale. “Kooseluseadus on õiguslik praak, mis tuleks esimesel võimalusel prügikasti saata,“ ütleb Helme.
Konservatiivid võitlesid lõppeval aastal ka Eesti-Vene piirileppe vastu. Fraktsioon esitas ettepaneku lisada lepingu ratifitseerimise seadusele preambul, et võimaliku ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine.
Rahvaerakond esitas tänavu seaduseelnõu, et teha lõpp kuluhüvitistele. Helme sõnul riivavad riigikogu liikmete suured kuluhüvitised rahva õiglustunnet, sest ei täida oma eesmärki ning on pigem käsitletavad lisatasuna põhipalgale, mida kasutatakse autode ostmiseks või kaheldava kasuteguriga kuludeks valijatega suhtlemise nimetuse all. Samuti esitas fraktsioon eelnõu, et vähendada riigieelarvest erakondade rahastamist.
Kevadel võitles konservatiivide fraktsioon valitsuse maksutõusu kobareelnõu vastu, esitades sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 91 parandusettepanekut. Martin Helme sõnul oli eesmärk, et rahva elujärge halvendavad seaduseelnõud, iseäranis kütuseaktsiisi tõus, läbi ei läheks. „Paraku kiitis Riigikogu kobareelnõu heaks, ning nagu me toona ennustasime, hakkas maksutõus tegema kahju meie majanduskasvule. Eesti on kukkunud kõige aeglasema majanduskasvuga riikide hulka,“ ütles Helme.
Ühtlasi esitas fraktsioon lõppeval aastal elatisabi seaduse muutmise seaduse, et eestkoste all olevad lapsed saaksid võimaluse saada elatisabi.
Fraktsiooni esitatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eesmärk oli vähendada ebavõrdsust politseinike ja kaitseväelaste vahel väljateenitud aastate pensioni saamiseks.
Aasta lõpul esitas fraktsioon parandusettepanekud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Paranduste eesmärk on mitte lammutada praegust toimivat eraharidussüsteemi enne haldusreformi läbiviimist ning vältida islamistlike erakoolide tekkimist Eestis. „Ettepanek on esitatud julgeolekuriskide maandamiseks, arvestades võimalikku immigrantide tulekut Eestisse,“ selgitas Helme.
19. novembril korraldas fraktsioon Riigikogu saalis riiklikult olulise tähtsusega teematõstatuse “Eesti Vabariigi suveräänsusest” arutelu, mis juhtis tähelepanu riikliku iseseisvuse ja meie otsustusõigustega seotud probleemidele.
Helme sõnul on Konservatiivne Rahvaerakond ennast kindlustanud Eesti poliitika tipus.
„Ees seisavad uued väljakutsed: eesti inimeste elujärje parandamine, sündivuse tõstmine, presidendivalimistel tagatubade sobingu ära hoidmine, et vältida Ilvese-taolise häbipleki kordumist Kadriorus ning võimaluste loomine, et praegune valitsus juba enne järgmisi Riigikogu valimisi välja vahetada.“
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 2015. aastal riigikogu täiskogul 65 infotunni küsimust ning fraktsiooni liikmed tegid kokku üle 700 sõnavõtu. Ministritele ja teistele institutsioonidele esitati 8 kirjalikku küsimust ja 22 arupärimist. Fraktsioon esitas kokku 9 seaduseelnõud ja 8 otsuseeelnõud ning ligi 400 muudatusettepanekut olemasolevatesse või uutesse seadustesse.
Konservatiivide suurimaks töövõiduks peab Martin Helme kooseluseaduse rakendusaktide blokeerimist sel aastal. Selleks esitati eelnõule 260 parandusettepanekut. Lisaks on fraktsioon esitanud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse, et lõpetada seadusega tekitatud segadus, mis võib tekitada hulgaliselt kohtulahendeid ning kulusid maksumaksjale. “Kooseluseadus on õiguslik praak, mis tuleks esimesel võimalusel prügikasti saata,“ ütleb Helme.
Konservatiivid võitlesid lõppeval aastal ka Eesti-Vene piirileppe vastu. Fraktsioon esitas ettepaneku lisada lepingu ratifitseerimise seadusele preambul, et võimaliku ratifitseerimise puhul ära hoida meie enesemääramisõiguse, riikliku iseseisvuse ja õigusjärgsuse printsiibi jäädav kahjustamine.
Rahvaerakond esitas tänavu seaduseelnõu, et teha lõpp kuluhüvitistele. Helme sõnul riivavad riigikogu liikmete suured kuluhüvitised rahva õiglustunnet, sest ei täida oma eesmärki ning on pigem käsitletavad lisatasuna põhipalgale, mida kasutatakse autode ostmiseks või kaheldava kasuteguriga kuludeks valijatega suhtlemise nimetuse all. Samuti esitas fraktsioon eelnõu, et vähendada riigieelarvest erakondade rahastamist.
Kevadel võitles konservatiivide fraktsioon valitsuse maksutõusu kobareelnõu vastu, esitades sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 91 parandusettepanekut. Martin Helme sõnul oli eesmärk, et rahva elujärge halvendavad seaduseelnõud, iseäranis kütuseaktsiisi tõus, läbi ei läheks. „Paraku kiitis Riigikogu kobareelnõu heaks, ning nagu me toona ennustasime, hakkas maksutõus tegema kahju meie majanduskasvule. Eesti on kukkunud kõige aeglasema majanduskasvuga riikide hulka,“ ütles Helme.
Ühtlasi esitas fraktsioon lõppeval aastal elatisabi seaduse muutmise seaduse, et eestkoste all olevad lapsed saaksid võimaluse saada elatisabi.
Fraktsiooni esitatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eesmärk oli vähendada ebavõrdsust politseinike ja kaitseväelaste vahel väljateenitud aastate pensioni saamiseks.
Aasta lõpul esitas fraktsioon parandusettepanekud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõule. Paranduste eesmärk on mitte lammutada praegust toimivat eraharidussüsteemi enne haldusreformi läbiviimist ning vältida islamistlike erakoolide tekkimist Eestis. „Ettepanek on esitatud julgeolekuriskide maandamiseks, arvestades võimalikku immigrantide tulekut Eestisse,“ selgitas Helme.
19. novembril korraldas fraktsioon Riigikogu saalis riiklikult olulise tähtsusega teematõstatuse “Eesti Vabariigi suveräänsusest” arutelu, mis juhtis tähelepanu riikliku iseseisvuse ja meie otsustusõigustega seotud probleemidele.
Helme sõnul on Konservatiivne Rahvaerakond ennast kindlustanud Eesti poliitika tipus.
„Ees seisavad uued väljakutsed: eesti inimeste elujärje parandamine, sündivuse tõstmine, presidendivalimistel tagatubade sobingu ära hoidmine, et vältida Ilvese-taolise häbipleki kordumist Kadriorus ning võimaluste loomine, et praegune valitsus juba enne järgmisi Riigikogu valimisi välja vahetada.“
4 kommentaari:
Ettevaatlikuks tegev uudis, mis puudutab Eestit.
Uuest aastast totaalkontroll isikute ja nende lotopiletite kokkuviimiseks.
Meil on e-valimised, kas nüüd korraldatakse e-rahastus roimaerakondadele? Kuna Eesti muudab kõikide lotopiletite ostjad ja seega isikute piletite numbrid arvatavasti tuvastatavaks, on karta, et roimaerakonnad võivad käsilaste kaudu *võita* väiksemate summade abil hulganisti valimisrahasid. On lihtne tilgutada näiteks Bingo võite ja saada vajalik lisamiljon, eriti kui võidud hajutada pikemale ajale.
Miks pole Soomes sellist korda ja Eestis peab kioskist lotopileti ostja ulatama isikuttõendava dokumendi? See asi ei ole õige, roimaerakonnad kasutavad hasartmänguprobleemi küsimust kattevarjuks, et saada täielik ülevaade näiteks Bingo loto üle.
Kas tõesti on mindud isegi lotopiletite müügil nii ülbeks?
Kartell pole kaugeltki lagunenud, vaid tegutseb teerullina üle rahva edasi. See on enneaegne kilkamine, sest edu on ootuste skaalal liig väike. OOTAME KÕIK VALITSEVA RAHVAVAENULIKU REZIIMI KOKKUVARISEMIST. Kaua veel?
Olen ka ammu mõelnud Eesti Loto usaldusväärsusest. Näiliselt on asi ilus, aus ja avalik, aga me ei tea iial mis rahad sealt arvetelt tegelikult läbi käivad ja kasumid jaotatakse. Googeldage Heiki Kranichi tausta ja otsustage ise.
Alustatakse rastiabrigaadi poolt Norra kombel laste äravõtmise ettevalmistamisega? On ilmne, et ilusate sõnade taga on hoopis muud huvid. Kes päästaks järjekordse geeniuskoalitsiooni massihävituse eest?
http://naistekas.delfi.ee/kodu/lapsed/seadusemuudatus-perearstide-visiidid-vastsundinute-koju-voivad-muutuda-kohustuslikuks?id=73311719
Postita kommentaar