MATTI ILVES: KIRI ÕIGUSKANTSLERILE
Tere lp. õiguskantsler Ülle Madise!
Täna kuulasin raadiost teie esinemist, juttu oli e-valimistest. Ma olin tõsiselt hämmingus, et kordagi ei maininud te, et e-valimised on põhimõtteliselt meie põhiseaduse vastased. Kuna need ei taga valimiste saladust!
1. Põhiseaduse § 60: "Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale."
See on praegu kehtiv põhiseadus ja selle konkreetse punkti igasugune tõlgendamine ja laiendamindamine mingiks valimisteperioodiks peaks olema keelatud.
2. E-valimised ei taga valimiste salajasust ja seda, et inimene ise üldse otsuse teeb.
Meil on juba avalik saladus, et vanade- ja hooldekodudes on ID-kaartid astuse juhataja käes ja tema sooriteb valimisprotseduuri patsientide eest, vastavalt enda erakondlikule kuuluvusele või sümpaatiale. Selline "valimine" võib toimuda ka kodudes ja mujal.
3. E-valimised ei taga mingisugust valimiste vaatlejate olemasolu ja ei ole võimalik neid valimisi kontrollida selleks lähetatud erakondade infosüsteemide spetsialistidel. Ei ole ka võimalik kindlaks teha, kas e-valimiste programm ei sisalda pahavara ja spetsiaalselt kirjutatud ning sinna asetatud programmijuppi, mis tagab näiteks ühele erakonnale 30% edu.
E-valimiste infokandjad hävitatakse kahtlaselt kiirustades ja seda ilmselt selleks, et teha isegi tagantjärele kontroll võimatuks.
Lugupidamisega,
VASTUS:
Matti Ilves matti.ilves387@gmail.com
Teie 15.09.2017 nr
Meie 21.09.2017 nr 14-3/171161/1704117
E-hääletamise kooskõla Põhiseadusega
Austatud Matti Ilves
Pöördusite õiguskantsleri poole seoses e-hääletamisega. Teie hinnangul ei tohiks hääletamist korraldada muul ajal kui valimispäeval. Samuti kahtlesite, kas hooldekodudes on võimalik tagada hääletamise salajasus ning kas e-hääletamise infosüsteemis toimuvat saab kontrollida.
Valimispäev on Eesti Vabariigi põhiseaduses (§ 60 lg 3) määratud selleks, et tagada rahvaesinduse perioodiline ümbervalimine. Hääletamise korraldus kehtestatakse valimisseadusega. Eestis ja ka teistes demokraatlikes riikides on tavapärane, et valimistel saab osaleda mitme päeva jooksul ja valida mitme hääletamisviisi seast endale sobiv. Nii soovib riik tagada, et valimistest saaks osa võtta võimalikult palju hääleõiguslikke inimesi.
Riigikohus on leidnud, et: „Valimiste üldisuse põhimõtte järgi peab kõigile hääleõiguslikele isikutele olema tagatud võimalus valimistest osa võtta. Meetmed, mida riik tarvitusele võtab, et tagada võimalikult suurele osale valijaskonnast võimalus valimistest osa võtta, on õigustatud ja soovitatavad.“ (Vt RKPJKo 01.09.2005 3-4-1-13-05 p 25.) Eelhääletusega püütakse kindlustada eelkõige seda, et valida saaksid ka need hääleõiguslikud isikud, kel pole võimalik mingil põhjusel valimispäeval elukohajärgsesse valimisjaoskonda hääletama minna (nt viibivad sel ajal välismaal). Mitmepäevase eelhääletuse eesmärk on tagada ka valimiste vabadus ja salajasus. Samuti võimaldab see inimesel, keda on elektroonilise hääletamise ajal ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga hääletada (vt sama Riigikohtu otsuse p 30).
Viitasite oma kirjas võimalusele, justkui võiks näiteks hooldekodu juhataja elektrooniliselt hääletada hooldekodu elaniku asemel. Valimisseaduse kohaselt peab iga valija ise hääletama. Selleks et takistada häälte ostmist ning ID-kaardi ja selle koodide edasiandmist, loetakse e-häälte ostmine täpselt samamoodi kuriteoks nagu igasugune häälte ostmine. Kui Teil on tekkinud kahtlus hääletamisega manipuleerimises, teatage sellest politseile. Keelatud ja karistatav on nii häälte ostmine kui ka hääletaja valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine. Seesuguse kuriteo eest võib karistusseadustiku § 162 järgi karistada kuni kolmeaastase vangistusega. ID-kaardi ja selle koodide edasiandmine on keelatud. Digitaalset identiteeti peab hoolikalt kaitsma ja hoidma.
Valijal on võimalik kontrollida, kas e-hääletamise süsteem töötab korrektselt. Iga valija saab nutiseadmesse laetava kontrollrakenduse abil välja selgitada, kas tema e-hääl on jõudnud korrektselt valimiste keskserverisse. Kui see nii ei ole, peaks valija kohe võtma ühendust
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: ÕKS § 23 lg 8, AvTS § 35 lg 1 p 12,19 Märge tehtud: 21.09.2017 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 21.09.2092
2
valimiste korraldajaga. E-hääle kohalejõudmist saab kontrollida pärast e-hääletamist kolmekümne minuti jooksul kuni kolm korda.
E-hääletamise süsteemi tööd jälgivad sõltumatud audiitorid. Andmeauditi käigus on võimalik matemaatiliselt kontrollida kogutud häälte, lugemisele minevate häälte ja kokkuloetud häälte ühtelangevust ning sel viisil kindlaks teha, kas süsteem toimib veatult.
E-hääletamist võib iga huviline ka vaadelda. Jälgida saab e-hääletamise korraldajate kõiki vaadeldavaid toiminguid. Selleks et neist toimingutest paremini aru saada, tasub tutvuda veebis avaldatud e-hääletamise süsteemi dokumentidega. Enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus vaatlejatele koolituse. Seekord algas e-hääletamise vaatlejate koolitamine 11. septembril.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
______________
Jaa, vastus on selline nagu oodata oligi.
Mis puudutab valimiste salajasust siis mulle vastati: "Valimisseaduse kohaselt peab iga valija ise hääletama." Seda ma muidugi tean, aga olen kindel, et ainuüksi punkt seaduses ei taga valimiste salajasust ja isegi seda, et inimene üldse ise valib. Sellele viitamine on ülimalt lihtsameelne, aga ega muud teha tal ei olegi. Nüüd on välja imbunud, et Reformierakonna poolt annava e-hääle põhiliselt inimesed vanuses umbes 80.
Politseisse ma muidugi pöörduda ei saa, häältega manipuleerimise tõttu, sest minul puuduvad konkreetsed faktid, kuid seda teeb võib-olla keegi teine.
Olen täiesti kindel, et e-hääletus tuleks keelata.
E-hääletusest lugege lisaks veel siit:
http://www.pealinn.ee/tagid/koik/it-eksperdid-ulistatud-e-haaletusest-valijate-haali-saab-voltsida-n191310
1 kommentaari:
Teist nii rumalat naisterahvast, nagu see Ülle Madise ma ei tea, võib-olla saaksin teada, aga neil teistel ei lasta kogu aeg igal poolt möliseda, nagu Madisel: Pange tähele, kuidas ta mõtleb: Põhiseaduses on küll niimoodi kirjas, kuid selle määrab ikkagi valimisseadus. Püha müristus: Valimisseadus ei saaks ju põhiseadusega karjuvas vastuolus olla, nagu ta praegult on. Kui valimisseadus keelaks põhiseaduses lubatud valimised, siis see oleks Madise meelest vist alles demokraatia algus. "Mitmepäevase eelhääletuse eesmärk on tagada ka valimiste vabadus ja salajasus." Kuidas mitmepäevased valimised on rohkem salajased ja vabad kui ühepäevased. See on 5-e aastase lapse jutt või vaimselt alaarenenud inimese jutt. "Kes ei ela oma elukohas saaks ka valimas käia!" Vene ajal oli sama jama ja polnud mingit e-ajuloputust vaja. Läksid sinna valimisjaoskonda, kus parasjagu olid, kirjutati eraldi vihikusse, mitu korda ei võinud hääletada, pärast kontrolliti, välismaal hääletatakse saatkonnas nagu vannid Eestis. E- ja eelhääletus on valimiste võltsimiseks, et lollid kaabakad saaksid edasi pukkis olla ja teiste rahade eest rikkaks minna midagi oskamata ja tegemata ja oma maast LOLLIDEMAA teha.
Postita kommentaar