MATTI ILVES: VEELKORD ORIRAHVAST

2011. aastal kirjutasin eestlate kaitseks artikli "Eestlased - orirahvas?", see on SIIN. Nüüd lisaksin veel mõne sõna.

"Orirahvas" polnud sugugi nii allaheitlik, kui nüüd paljud tulised rahvuslased (ka meedia korrutab alalõpmata halvustavalt, et eestlased on nii- ja naasugused) mainivad ja näib, et ennast nad ei pea sugugi eestlaste, selle orirahva järeltulijaiks. Juba on ilminguid, et osa meie inimesi häbenevad eestlaseks olemist.
Toon vaid mõned mulle teadaolevad talurahva, orirahva mässude ja sõdade daatumid:

1. Jüriöö ülestõus 1343...1345, leidis astet peamiselt eestlaste olukorra pideva halvenemise tingimustes saksa ja taani feodaalide võimu all. Olgu mainitud et sellest sõjast võtsid osa ka juhtidena eestlasest väikefeodaalid.
2. Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel.
3. Pühajärve sõda, 1841.
4. Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil (vkj 2. juunil) 1858. aastal Juuru kihelkonnas.
5. Mõisade põletamised, 1905.

Meie vänged eestlased on hakanud sõimama meie rahvast allaheitlikuses Euroopa Liidule ja reeturvalitsustele. Tõsi, eestlased on pikaloomulised, aga kui nad kord välja vihastatakse siis hoidke oma piip ja prillid...
Ju praegu ei ole olukord veel nii hull, et eestlased näitaksid enda tegelikku iseloomu.

Toon nüüd ühe tsitaadi Robert Graves´i raamatust "Mina, Claudius":
"...hüvastijätt Pollioga, kui ta tõmbas mind kõrvale ja pomises: "Väike Claudius, ela hästi! Aga ära ole loll rahva vabaduse küsimuses. Seda ei saa veel tulla. Olukord peab minema palju hullemaks, enne kui saab paremaks muutuda."

Meil on praegu umbes samasugume aeg ja olukord peab minema veel veidi hullemaks, kui eestlased tõusevad üles selle reeturvalitsuse vastu ja raputavad juhtide kaasabil endalt propagandaahelad.

Nii, et varuge veel veidi kannatust, küll see vabaduse ja tõelise demokraatia aeg ka tuleb ja juba õige varsti.