EESTI MEEL: Kumma juubeli järgi president läks Narva
EV-100 või ETK-100?
Presidendi töölähetus Narva on ajendanud liigse optimismikrediidi ja ennatlikke kujutlusi linna tagasivõitmisest eestlusele. Järelm võib olla sootuks vastupidine.
Paar repliiki. Esiteks on Narvat vaevalt keegi unustanud — kui ehk PM-i juhtkirjanik v.a.
Narvat unustada peaks meediasfääris tegutsejale olema raske, sest säält saabub igasugu uudiseid, ikka ja jälle, üht- kui teistpidi rabavaid pidevalt.
Teiseks ei paista värskete sõnumitega kehvalt kursis PM teadvat sedagi, et 2017. aasta territoriaal-administratiivse ehk nn haldusreformi järel on Narvast (olgu ilma Jaanilinnata või Jaanilinnaga) suuruse poolest saanud Eesti seitsmes linn.
Postimehele siin — nota bene!
Eesti suurlinnade ❱25km² värske suurusjärjestus:
Vene süsteemianalüütik Andrei Piontkovski osutas 2014 Kremlist üles seatud Narva dilemmale, mille eelduseks oli NATO oletatav argus reageerida olukorras, kus Moskva liidendaks Narva kohaliku referendumi tulemuste ja tuumašantaaži katte all. Postimees ilmselt ei adu, et Narvas on jõutud pelgaist "autonoomia ja separatismi juttudest" tegudeni ning et Krimmi käekäigu taustal on kindlasti eksitav väita, nagu ei oleks siinsest "liikumisest saanud asja". Kõik on täpselt vastupidi…
Vesi vene veskile! Narvas 16.7.1993 hääletamas käinud umbes poolest elanikkonnast 97% valis autonoomia. Eesti riigikohtu järgnev otsus referendumi tühistamiseks võib olla põhjendatud või mitte, aga ei mõjuta kuidagi küsitlustulemi Kremli huvides rakendamise võimalikku soovi.
Kui EV president peaks olema sama lapsik kui PM-i juhtkirjanik — aga seda ma ei ruttaks tõeks pidama — võib ta ometi veenduda narvakate meelsuses juba oma töölähetuse avapäeva õhtul, mille "lõpetuseks kaeb president Narvat ja Narva-Jõesuud ühendavat rattateed, minnes õhtusele rattatuurile" (EPL/Delfi.EE 27.8.2018 kl 16) …
Vähe sellest, oma tagasihoidliku panusena võiksin jooksuharrastaja riigipea hallolluse ergutuseks abi pakkuda spetsiaalsete, nii hommikuks kui ka õhtuks sobivate 10km pikkuste jooksu-marsruutidege, millised ta ajutise residentsi juurest Kerese ja Linda tänavailt viiks edasi aina nõukavandi—suurisamaaliste pseudoheeroste nimelisi tänavaid pidi Eesti (v)allutamist ülistavate monumentideni või siis säält sama vandinõukalik—võltssangarlikult tagasi Elektra võõrastemajani, mille Narva Suur-Aguli hruščovkade vahelt keegi me riigipeale miskipärast on peatumis- ja puhkekohaks välja valinud.
Seitse versta kommuunaarmarsruute
… tänases XXI sajandi Narvas
Ehkki riigipea ametlikult ei päde kohalikku võimuellu sekkuma, annab erakordne töölähetus ja sellest tulenev vaimne mõju talle ainuüksigi tegija kaalu ka kuluaarides. Rääkimata juba nii presidendi kui ta kantselei töö- ja suhtluskeelest, milleks Narvas igal juhul ja igas olukorras peab kohaldama riigikeelt.
See prioriteet peaks olema siililegi Narva taga selge. Muid nüansse aga tuleb seirata kas või riigipea avalikes sõnavõttudes. President Kaljulaid töötab Narvas kolmes järgus, ühe dekaadi suvel augustis—septembris ning kahel nädalal novembris:
Ning miks see nii ei võinudki algselt mõeldud olla. Siis iga vähegi Kremli-sõbralik vaatleja loeb sellest välja tunnusmärke Eesti järjekordsest nihkest sisulise kapitulatsiooni poole vene imperialismi tingimusil. Või kaugemale ulatuvaid sihte fookusest välja jättes saab presidendi Narva-tuurist kõrvalpanus täitmaks Ratta-valitsuse (sala)plaani — ENSV tagasi tuua!
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2018/08/kumma-juubeli-jargi-president-laks-narva.html
Presidendi töölähetus Narva on ajendanud liigse optimismikrediidi ja ennatlikke kujutlusi linna tagasivõitmisest eestlusele. Järelm võib olla sootuks vastupidine.
Olgugi et lühikeseks ajaks, aga selle… [president Kaljulaiu sammuga tööasjus ajutiselt Narva kolida] … näidatakse, et me ei ole oma suuruselt kolmandat linna unustanud.— märgib Postimehe 28.8.2018 juhtkiri "Narva on Eesti linn"
Paar repliiki. Esiteks on Narvat vaevalt keegi unustanud — kui ehk PM-i juhtkirjanik v.a.
Narvat unustada peaks meediasfääris tegutsejale olema raske, sest säält saabub igasugu uudiseid, ikka ja jälle, üht- kui teistpidi rabavaid pidevalt.
Teiseks ei paista värskete sõnumitega kehvalt kursis PM teadvat sedagi, et 2017. aasta territoriaal-administratiivse ehk nn haldusreformi järel on Narvast (olgu ilma Jaanilinnata või Jaanilinnaga) suuruse poolest saanud Eesti seitsmes linn.
Postimehele siin — nota bene!
Eesti suurlinnade ❱25km² värske suurusjärjestus:
- Pärnu — 858km²
- Paide — 442km²
- Narva-Jõesuu — 405km²
- Haapsalu — 272km²
- Tallinn — 160km²
- Tartu — 154km²
- Narva — 70km² (Jaanilinnaga 135km²)
- Kohtla-Järve — 40km²
Vene süsteemianalüütik Andrei Piontkovski osutas 2014 Kremlist üles seatud Narva dilemmale, mille eelduseks oli NATO oletatav argus reageerida olukorras, kus Moskva liidendaks Narva kohaliku referendumi tulemuste ja tuumašantaaži katte all. Postimees ilmselt ei adu, et Narvas on jõutud pelgaist "autonoomia ja separatismi juttudest" tegudeni ning et Krimmi käekäigu taustal on kindlasti eksitav väita, nagu ei oleks siinsest "liikumisest saanud asja". Kõik on täpselt vastupidi…
Vesi vene veskile! Narvas 16.7.1993 hääletamas käinud umbes poolest elanikkonnast 97% valis autonoomia. Eesti riigikohtu järgnev otsus referendumi tühistamiseks võib olla põhjendatud või mitte, aga ei mõjuta kuidagi küsitlustulemi Kremli huvides rakendamise võimalikku soovi.
Kui EV president peaks olema sama lapsik kui PM-i juhtkirjanik — aga seda ma ei ruttaks tõeks pidama — võib ta ometi veenduda narvakate meelsuses juba oma töölähetuse avapäeva õhtul, mille "lõpetuseks kaeb president Narvat ja Narva-Jõesuud ühendavat rattateed, minnes õhtusele rattatuurile" (EPL/Delfi.EE 27.8.2018 kl 16) …
Tema jalgratta-teekond, mis nõuab kohati krossiratast, kulgeb siin sovetiaja ühe häbituma agressioonimonumendi — otse Tallinnale sihitud tanki — toru alt läbi…
Vähe sellest, oma tagasihoidliku panusena võiksin jooksuharrastaja riigipea hallolluse ergutuseks abi pakkuda spetsiaalsete, nii hommikuks kui ka õhtuks sobivate 10km pikkuste jooksu-marsruutidege, millised ta ajutise residentsi juurest Kerese ja Linda tänavailt viiks edasi aina nõukavandi—suurisamaaliste pseudoheeroste nimelisi tänavaid pidi Eesti (v)allutamist ülistavate monumentideni või siis säält sama vandinõukalik—võltssangarlikult tagasi Elektra võõrastemajani, mille Narva Suur-Aguli hruščovkade vahelt keegi me riigipeale miskipärast on peatumis- ja puhkekohaks välja valinud.
Seitse versta kommuunaarmarsruute
… tänases XXI sajandi Narvas
- 1. mai tänav — 0,3km — tänapäeva Eestis mujal tundmatu kalendri-tähtpäeva-tänav
- 26. juuli tn — 0,7km — teise sovetiokupatsiooni algustähise kuupäev Narvas 1944
- (Arsentij) Bastrakovi — 0,2km
- (Ans/Ants/Ancis) Daumani — 0,7km — õieti 2 mikrorajooni u 40 maja vm rajatisega
- (Vassilij) Gerassimovi — 0,4km
- (Mihail) Gorbači — 0,2km
- (Igor) Grafovi — 0,7km
- (Aleksej) Juhhanovi — 0,5km
- Kangelaste prospekt — 1,5km — st kõigi ülal- ja allnimetet v nimetamata punaste sovetiheeroste auks
- Kosmonaudi tn — 0,2km
- Proletariaadi tn — 0,6km
- (Albert-August) Tiimanni tn — 1,1km — Eestimaa Töörahva Kommuuna komissari nimeline
- Võidu prospekt — 0,8km — teadagi mis võidu — Suure Isamaasõja…
Kersti Kaljulaid: "Я очень люблю Нарву. Отец моего единокровного брата (у Керсти Кальюлайд и старейшины Пыхья-Таллинна Раймонда Кальюлайда общий отец - прим. ред. ERR) вырос в Нарве, и у меня не было более интересных экскурсий по (какому-либо) городу, чем вместе с ним по Нарве..."/ Ma armastan Narvat väga. Minu poolvenna (Raimond Kaljulaiu) isa on üles kasvanud Narvas ja pole mul olnud huvitavamaid linnaekskursioone kui temaga Narvas.../ — ETV+ 30. 12. 2017
Ehkki riigipea ametlikult ei päde kohalikku võimuellu sekkuma, annab erakordne töölähetus ja sellest tulenev vaimne mõju talle ainuüksigi tegija kaalu ka kuluaarides. Rääkimata juba nii presidendi kui ta kantselei töö- ja suhtluskeelest, milleks Narvas igal juhul ja igas olukorras peab kohaldama riigikeelt.
See prioriteet peaks olema siililegi Narva taga selge. Muid nüansse aga tuleb seirata kas või riigipea avalikes sõnavõttudes. President Kaljulaid töötab Narvas kolmes järgus, ühe dekaadi suvel augustis—septembris ning kahel nädalal novembris:
- 28.8… 6.9,
- 12… 16.11 ja
- 26.11… 1.12. 2018.
Ning miks see nii ei võinudki algselt mõeldud olla. Siis iga vähegi Kremli-sõbralik vaatleja loeb sellest välja tunnusmärke Eesti järjekordsest nihkest sisulise kapitulatsiooni poole vene imperialismi tingimusil. Või kaugemale ulatuvaid sihte fookusest välja jättes saab presidendi Narva-tuurist kõrvalpanus täitmaks Ratta-valitsuse (sala)plaani — ENSV tagasi tuua!
Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2018/08/kumma-juubeli-jargi-president-laks-narva.html
0 kommentaari:
Postita kommentaar