Huvitavat pühapäevaks - Nähtamatu oht: mis on 5G ja asjade internet?

Pilt: newsroom.intel.com

Tehnoloogiast tulenev elektromagnetkiirgus on tänaseks pea kõikjalolev ning üha võimsamad võrgud, kasvav erinevate nutividinate hulk ja aina suurenev arv kasutajaid tõstab meid ümbritsevat kiirguse taset veelgi. Seda hoolimata sellest, et sõltumatud teadlased on juba üle 40 aasta korduvalt tõestanud, et selline tehiskiirgus on meile ja kogu ülejäänud loodusele kahjulik. Meie kaitseks on küll kehtestatud lubatud elektromagnetkiirguse piirnormid, kuid teaduskatsed näitavad selgelt, et need normid ei suuda kedagi ega midagi kaitsta, sest ka lubatud normidest madalam kiirgus kujutab kogu elule Maal selget ohtu. Hetkel elame me 2G, 3G ja 4G maailmas, kuid juba 2018. aastal aastal plaanib Telia hakata rajama 5G võrku Tallinnasse, hoolimata sellest, et 5G-d ei ole enne rakendamist piisavalt testitud ehk et see, kuidas ta reaalselt toimima hakkab, milliseid bioloogilisi mõjusid sellega kaasneb jne, selgub alles pärast tehnoloogia kasutuselevõttu.

5G ei ole pelgalt 4G uuendus, vaid täiesti uuel põhimõttel toimiv tehnoloogia. Kui varasem mobiilitehnoloogia ühendas inimesi („NOKIA – Connecting People“), siis 5G ühendab asju (The Internet of Things ehk asjade internet ehk värkvõrk) – kõik, mida on võimalik võrku ühendada, ühendatakse võrku – sh kodumasinad, sõidukid, kõiksugu seadmed ja masinad… Ehk lühidalt – 5G on vajalik selleks, et nutimajad, nutiärid, nutiautod ja nutilinnad saaksid toimida ehk et saaksime ühendada internetti võimalikult palju meie omandis olevat suuremat ja väiksemat vara ja seadmeid ning panna need tegema kõike, mida tahame ja nii kiiresti, kui tahame. Ja selleks, et kõik võrku lülitada, peavad need asjad kiirgama. Seepärast toob 5G tehnoloogia kaasa meid ümbritseva kiirgusfooni eksponentsiaalse tõusu, kuna 5G teenuste toimimiseks on oluline, et kõikjal oleks laitmatu kvaliteediga katkematu levi. Selleks on tarvis juurde paigaldada arvukalt uusi saatjaid, näiteks isesõitvate autode jaoks peavad teed olema tihedalt ääristatud tugijaamadega, et keset sõitu ühendus ei katkeks.

Seega seisneb 5G tehnoloogia uudsus selles, et n-ö kiirgustekile, mis on meie maailma kahe aastakümne jooksul enda sisse mähkinud, lisanduvad võimsad kitsad kiired, mis meid sõna otseses mõttes jälitavad – st kiir sinu nutitelefonist, külmkapist või muust 5G seadmest on suunatud otse baasjaamale (mobiilimast) ning kiir baasjaamast on otse suunatud sinu telefonile või muule seadmele. 5G toob kaasa uued kõrgemad sagedused, ent mida kõrgem sagedus, seda väiksem laine ja kehvem tahkete objektide (nt majaseinad) läbivus – seetõttu peavad need kiired olema väga võimsad ja baasjaamad olema väga lähestikku koos – linnades isegi 100-meetrise vahega – ning need peavad oma signaale „välja purskama“, selleks et need jõuaksid hoonete sisse.

Sunniviisilised katsejänesed

Saame juba praegu praegu lugeda ja kuulda uudiseid uue sidetaristu paigaldamise kohta ning kiidulaulu sellest, millised põnevad ja kasulikud uued võimalused meile uue tehnoloogiaga avanevad. Kuid sellest, kuidas 5G meie tervisele ja keskkonnale mõjuma hakkab, ei räägita. Sel põhjusel pöördus 2017. aasta septembris üle 180 teadlase ja arsti Euroopa Komisjoni poole, nõudes 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist (eestikeelne tõlge: http://www.kiirgusinfo.ee/teadlased-ja-arstid-hoiatavad-5g-voimalike-tosiste-tervisemojude-eest/), kuni selle ohutus elusorganismidele ja keskkonnale on tõestatud. Paraku koguneb iga päevaga aina rohkem hoopis vastupidiseid tõendeid, et see tehnoloogia on ohutusest kaugel ja ähvardab saada saatuslikuks kogu elule Maal. Seda enam, et 5G mitte ei asenda kõiki eelmisi G-sid, vaid (vähemalt alguses) lisandub see juba olemasolevale 2G-le, 3G-le ja 4G-le.

Kui juba tänaseks on leidnud tõestust, et mobiilisaatjate lähedal (eriti mõnesaja meetri raadiuses) elamine avaldab inimeste tervisele kahjulikku mõju, siis kujutage ette, et neid saatjaid saab olema palju-palju-palju korda rohkem kui praegu ja meile võrreldamatult lähemal… Me tormame täiskäigul edasi, aga täiesti vales suunas! Kui 5G võrk on valmis, ei ole plaanide kohaselt kiirgusest mitte kellelgi pääsu, ka metsas ega merelgi mitte. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et 2018. aastal viiakse läbi suurem testimine ning ehitatakse välja testvõrgud (Tallinnas 2018). Aastaks 2020 peab 5G toimima iga EL riigi vähemalt ühes linnas ja mujal aastaks 2025.

Kui sa soovid, et Eesti võtaks kuulda rahvusvahelisi mainekaid teadlasi, kes soovitavad hoiduda ehk lausa inimkonna ajaloo saatuslikuima vea tegemisest, siis saad anda oma allkirja 5G paigaldamise peatamiseks Eestis www.rahvaalgatus.ee lehel.

Allikas: http://www.kiirgusinfo.ee/nahtamatu-oht-mis-on-5g-ja-asjade-internet/