Karl Olaf Rääk: plahvatus konnatiigis ehk reaktsioonid EKRE majandusprogrammile
“Kartellierakonni” hirmutas nende tiigikeses toimud plahvatus päris kõvasti.
Hiljuti andsid rahvuskonservatiivid oma oponentidele moraalse löögi, mida nood oodata ei osanud ja millest nad toibuvad siiani. Oma muljeid poliitikamaastikul toimuvast vahendab Karl Olaf Rääk.
“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandustoimkonna aktiivse liikmena oli mul omajagu huvitav jälgida meedia ning konkurentide reaktsioone peale erakonna majandusprogrammi avaldamist.
Programmi mõju saab piltlikult kirjeldada kui plahvatust konnatiigis. Aastaid ja aastaid on kestnud rahulolev vaikelu, kus ühed ja samad jõud vegeteerivad laisalt võimupositsioonil. Siis, nagu välk selgest taevast, esitab “parketikõlbmatu”, tagakiusatud ja narritud erakond selge, konkreetse ja läbi töötatud majandusprogrammi. Näib, et see oli paljudele nn arvamusliidritele suisa juhmistav pauk.
Nagu peale valju põmakat ikka, valitses algul vaikus. Siis hakati siin-seal häält tegema. Kui reaktsioone lähemalt uurida, siis jääb mulje, nagu oleksid oponendid üritanud lugeda hiinakeelset pesumasina kasutusjuhendit, kus vaid mõned ladina tähtedega märksõnad tuttavad tundusid. Ülejäänud tekst ei suutnud ignorantsi müürist läbi murda. Mida mõistus tõrgub vastu võtmast, seda silm ei seleta.
Loomulikult nähti kõige suuremat probleemi maksude, eriti käibemaksu vähendamise plaanis. Ei vaevunud kriitikud läbi lugema järgnevat paari lauset, kus maksulangetuse plussid ja miinused kenasti kokku võetud. Lähtuti stamploosungist, et maksulangetamine võrdub maksuauguga, mis omakorda võrdub maailma lõpuga.
Seejärel jäi silma see, et EKRE plaanib millegi jaoks laenu võtta. Jälle, vaevamata end edasi lugemisega, leiti et laenamine on väga halb, sest laenu peavad tagasi maksma lapselapsed, laenuleib ja laastutuli ning kõik sarnased linnalegendid ja vanarahva tarkused, üks konteksti ebasobivam kui teine.
Ega palju rohkem torkida osatudki. Paljud piirdusid lihtsalt ehmunud sõimu või sisseharjunud loosungiga, et EKRE maakad ei jaga majandusest midagi. Üllatavalt palju loodeti, et EKRE programmi koostajad ei omanud ei arvutusoskust, teadmisi ega aega, et majandusest midagi arvata. Seda jällegi ignoreerides fakti, et EKRE majandusprogrammi välja töötamise protseduur ja osalised olid mitmes kohas põhjalikult lahti seletatud.
Millise kokkuvõtte võime tagasisidest teha?
Esiteks selle, et EKRE majandusprogramm on Eesti poliitikas midagi nii enneolematut, et seda ei suudeta ei hoomata, ei tunnistada. Üritatakse teisi enda järgi mõõta, ehk siis otsitakse lohutust usust, et ka EKRE poliitikud lähtuvad primitiivsest Exceli tabelist koos Patolotski konstandiga[*], teistmoodi pole lihtsalt võimalik.
Paljastus fakt, et meie riiki on aastaid ja aastaid tüüritud ilma huvi või arusaamiseta, kuidas reaalne majandus toimib. Tekib küsimus, kuidas see riik siiamaani hakkama on saanud?
Tõenäoline vastus on, et tänu eesti rahva ja ettevõtete halastamatule ülemaksustamisele. Kui raha on kogutud piisavalt suur kuhi, siis võib isegi suuri prohmakaid teha, ilma et need väga välja paistaks.
Hästi võttis võimude suhtumise kokku peaminister Ratas, kes küsimusele, kust järjekordse lubaduse katteks raha võetakse, teatas rahuloleva iseenesestmõistetavusega, et loomulikult „maksumaksja panusest riigieelarvesse“ ehk eesti keeles öeldes, käsi surutakse küünarnukini kodaniku taskusse. Kõik eelnev annab kindluse, et EKRE ajab majanduse vallas õiget asja.”
[*] Selgituseks neile, kes Patolotski konstandiga kokku puutunud ei ole — tegemist on nõukogude inseneri- ja majandusarvutuste vallas tuntud teguriga, mis leiti lakke vaadates ning millega tuli tegelikke andmeid kas liita, lahutada, korrutada või jagada, et saada etteantud tulemus.
Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/karl-olaf-raak-plahvatus-konnatiigis-ehk-reaktsioonid-ekre-majandusprogrammile/
______________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.
Hiljuti andsid rahvuskonservatiivid oma oponentidele moraalse löögi, mida nood oodata ei osanud ja millest nad toibuvad siiani. Oma muljeid poliitikamaastikul toimuvast vahendab Karl Olaf Rääk.
“Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandustoimkonna aktiivse liikmena oli mul omajagu huvitav jälgida meedia ning konkurentide reaktsioone peale erakonna majandusprogrammi avaldamist.
Programmi mõju saab piltlikult kirjeldada kui plahvatust konnatiigis. Aastaid ja aastaid on kestnud rahulolev vaikelu, kus ühed ja samad jõud vegeteerivad laisalt võimupositsioonil. Siis, nagu välk selgest taevast, esitab “parketikõlbmatu”, tagakiusatud ja narritud erakond selge, konkreetse ja läbi töötatud majandusprogrammi. Näib, et see oli paljudele nn arvamusliidritele suisa juhmistav pauk.
Nagu peale valju põmakat ikka, valitses algul vaikus. Siis hakati siin-seal häält tegema. Kui reaktsioone lähemalt uurida, siis jääb mulje, nagu oleksid oponendid üritanud lugeda hiinakeelset pesumasina kasutusjuhendit, kus vaid mõned ladina tähtedega märksõnad tuttavad tundusid. Ülejäänud tekst ei suutnud ignorantsi müürist läbi murda. Mida mõistus tõrgub vastu võtmast, seda silm ei seleta.
Loomulikult nähti kõige suuremat probleemi maksude, eriti käibemaksu vähendamise plaanis. Ei vaevunud kriitikud läbi lugema järgnevat paari lauset, kus maksulangetuse plussid ja miinused kenasti kokku võetud. Lähtuti stamploosungist, et maksulangetamine võrdub maksuauguga, mis omakorda võrdub maailma lõpuga.
Seejärel jäi silma see, et EKRE plaanib millegi jaoks laenu võtta. Jälle, vaevamata end edasi lugemisega, leiti et laenamine on väga halb, sest laenu peavad tagasi maksma lapselapsed, laenuleib ja laastutuli ning kõik sarnased linnalegendid ja vanarahva tarkused, üks konteksti ebasobivam kui teine.
Ega palju rohkem torkida osatudki. Paljud piirdusid lihtsalt ehmunud sõimu või sisseharjunud loosungiga, et EKRE maakad ei jaga majandusest midagi. Üllatavalt palju loodeti, et EKRE programmi koostajad ei omanud ei arvutusoskust, teadmisi ega aega, et majandusest midagi arvata. Seda jällegi ignoreerides fakti, et EKRE majandusprogrammi välja töötamise protseduur ja osalised olid mitmes kohas põhjalikult lahti seletatud.
Millise kokkuvõtte võime tagasisidest teha?
Esiteks selle, et EKRE majandusprogramm on Eesti poliitikas midagi nii enneolematut, et seda ei suudeta ei hoomata, ei tunnistada. Üritatakse teisi enda järgi mõõta, ehk siis otsitakse lohutust usust, et ka EKRE poliitikud lähtuvad primitiivsest Exceli tabelist koos Patolotski konstandiga[*], teistmoodi pole lihtsalt võimalik.
Paljastus fakt, et meie riiki on aastaid ja aastaid tüüritud ilma huvi või arusaamiseta, kuidas reaalne majandus toimib. Tekib küsimus, kuidas see riik siiamaani hakkama on saanud?
Tõenäoline vastus on, et tänu eesti rahva ja ettevõtete halastamatule ülemaksustamisele. Kui raha on kogutud piisavalt suur kuhi, siis võib isegi suuri prohmakaid teha, ilma et need väga välja paistaks.
Hästi võttis võimude suhtumise kokku peaminister Ratas, kes küsimusele, kust järjekordse lubaduse katteks raha võetakse, teatas rahuloleva iseenesestmõistetavusega, et loomulikult „maksumaksja panusest riigieelarvesse“ ehk eesti keeles öeldes, käsi surutakse küünarnukini kodaniku taskusse. Kõik eelnev annab kindluse, et EKRE ajab majanduse vallas õiget asja.”
[*] Selgituseks neile, kes Patolotski konstandiga kokku puutunud ei ole — tegemist on nõukogude inseneri- ja majandusarvutuste vallas tuntud teguriga, mis leiti lakke vaadates ning millega tuli tegelikke andmeid kas liita, lahutada, korrutada või jagada, et saada etteantud tulemus.
Allikas: https://uueduudised.ee/majandus/karl-olaf-raak-plahvatus-konnatiigis-ehk-reaktsioonid-ekre-majandusprogrammile/
______________
Lugege lisaks SIIT.
M.I.
0 kommentaari:
Postita kommentaar