Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” augustinumber
„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv
parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia
väljaanne. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel.
Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii
päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee
on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida
iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku
Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee,
kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada
HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust
võtta meie levijuhtidega:
Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
Tartus: Meelis Kaldalu, meil: meelis@tartu1000.ee
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.
Foto: telegram.ee
Täitus 50 aastat „mehitatud lennust“ Kuule
Sissejuhatuseks mõned Kuu kui taevakeha tehnilised näitajad: kaugus maast perigees 362 600 km (356 400–370 400 km), apogees 405 400 km (404 000–406 700 km); läbimõõt: 3476 km, mass: 7,35x1022 kg; tiirlemisperiood ümber maa 27,32 ööpäeva; kiirus orbiidil 1,02 km/sek; raskuskiirendus 1,622 m/sek2; paokiirus 2,37 km/sek, orbitaalkiirus 1,58 km/sek.
Inimeselapse esimene kuulend saadeti Maalt teele. Seda ei saa keegi eitada, sest oli piisavalt oma silmaga tunnistajaid. Põrakas rakett lendas taevasse. S.o kanderakett Saturn kaaluga (2,970,000 kg) ja kasuliku lastiga 48,600 kg (allikas: inglisekeelne Vikipeedia). Mis aga edasi sai, sellega on juba lugu keerulisem, sest tele- jm ajakirjanikud teise raketiga järgi ei lennanud. Väidetavalt kiirendas kanderakett 48,6 tonni kiiruseni 10 822 m/s, mis jäi veidi alla Maa paokiiruse. 55 tunni ja 40 minutiga oli 48,6 tonni jõudnud 62 000 kilomeetri kaugusele Kuust (soomekeelne Vikipeedia).
Esimene tõsine jama
Kui jagame Kuu kauguse Maast selle kiirusega (10 822 m/sek) siis pidi kõiksusesõiduk 62 000 km kaugusele Kuust jõudma umbes 9 tunniga. Mida nad vahepeal 46 tundi tegid ei ole teada. Võib-olla hullasid UFO-tüdrukutega. Ikkagi noored mehed.
Nüüd on aga hoopis hull lugu. 48,6 tonni kihutab kiirusega 10,822 km/sek Kuu suunas. Tegelikult on kaks võimalust ja kolmandat enam ei ole. Kas see riistapuu tabab taevakeha Kuud ja puruneb vastu Kuu pinda aatomiteks, vist isegi mitte aatomiteks vaid plasmaks, või lendab kuust mööda saades kõiksuse osaks. See on nagu torni otsast kukkumine, ainult selle vahega, et maast pole võimalik „mööda kukkuda“. Sõiduriista maha kiirendamiseks ehk aeglustamiseks oleks vaja teist kanderaketti Saturn võib-olla küll veidi väiksemat aga siiski. See on lihtsalt füüsika seadus nagu palli ülesviskamine. Sama hooga (kiirusega), millega sai üles visatud – potsatab pähe tagasi. 62 000 kilomeetri kaugusel kuust vist raketti Saturn võtta ei ole ja meie jutt võiks sellega lõppeda.
Ütleme, et UFO-d panid õla alla ja 48,6 tonni jääb Kuu orbiidile tiirlema orbitaalkiirusega 1,58 km/sek. Nüüd peaks sellest eralduma kuumoodul, mis koosneb laskumismoodulist (10 t) ja tõusumoodulist (4,5 t), mille kaal on kokku 14,5 tonni (ENE) või 9, 067 tonni (soomekeelne Vikipeedia) või... Inglisekeelne on niipalju targem, et jätab kaalu mainimata.
Kuu orbiidile jäi tiirlema (soome keeles) komentomoduuli kaaluga 28 817 kg. Müstilisest moodulist ei leidu ainsatki fotot. ENE andmel jääb 17,6 tonni kütust sellesse samasse müstilisse moodulisse. Millise kütusega kuumoduuli Kuule laskub ja sealt tagasi tuleb, selle küsimusega ei maksa telekainimese aju vaevata.
Telegrami toimetajal Hando Tõnumaal on tõsised kahtlused kuumooduli osas (telegram.ee, 20.7.2019): „Ning kirss tordil on see logudik siin pildil. Vaata seda ja küsi iseendalt kas sa tõsimeeli usud, et see asi lendas Kuule? Me näeme, et need „paneelid“ pole kindlasti mitte sirged ning siin tundub nagu oleks kasutatud paberit ja pappi. Mis asi see on? Foolium… Luuavarred või mingid tolmuimeja torud… Mingisugused silindrikujulised tassikesed, mida saab osta Säästumarketist… Ja siin on kasutatud lausa „MacGyveri“ teipi… Ja nad väidavad, et aastaid enne seda kui mina sündisin, käis see papist asi Kuu peal. See peaks olema vaakumikindel. See ei ole debatt, et näe vaata kaamera nurgad on valed ja kogu asi on lavastatud stuudios. Ei-ei, vaata seda fotot! Paber, papp, foolium, luuavarred, kleeplint. Sa kas näed seda või mitte! Enamus inimesi ei suuda seda näha fundamentaalsel tasemel. See ei ole nii, et nad ühel hetkel hakkavad aru saama. Nad näevad seda, mida näeb grupp. Grupp näeb, et see vidin lendas Kuule, seega näeb seda ka inimene. Meil on üks ja sama foto, aga me näeme täiesti erinevaid asju. Nad näevad, et see asi lendas Kuule. Aga kas nad ei näe seda pappi, paberit, luuavarsi ja kleeplinti? Ei! Nende mõistus ei ole võimeline seda tõlgendama. Need inimesed on justkui mõistusekontrolli all. Miks mina olen võimeline sellest läbi nägema aga tema ei ole? Ma ei saa sellest aru… /-/ Apollo – astronaudid mängivad Kuu peal golfi, sõidavad bagiga, helistavad presidendile otse eetris aastal 1969? Hei, hr president kuidas läheb? Tere poisid, kuidas teil seal üleval on? Kas on võimalik, et äkki nad julgustavad neid, kes on võimelised mõtlema oma peaga?
Üldse, kui keegi usub, et 1969. aastal käidi Kuul, siis tema usub ka, et 50 aastat tagasi käis inimene 400 000 km kaugusel, aga tänapäeval on lagi, kus inimene saab reisida 400 km (ISS – International Space Station, Rahvusvaheline Kosmosejaam). See on tuhande kordne vahe! 50 aastatagusel must-valgel muinasajal käidi 1000 korda kaugemal kui tänapäeva digiajastul selleks võimelised ollakse. Seal 1000 korda kaugemal käidi arvutite abiga, mis olid nõrgemad kui 10-eurone mobiiltelefon, mille võid osta putkast täna.“
kaks Kirvearvutust
Püüame teha kirvearvutuse, mis ei saa olla täpne, kuid suurusjärgu annaks ikkagi kätte. Orbiidile jõudmiseks moodustavat 96% raketikütus ja raket ise. Kasulikku lasti on vaid 4%. Kuul on raskus jõud 6 korda (9,81/1,622) nõrgem – 4x6= 24%, 14,5/0,24=60,4 tonni. Kirjanduse järgi peaks ülemine ots kaaluga 4,5 tonni Kuu orbiidile tagasi lendama. 4,5/0,24=18,7 tonni, kokku 60,4 + 18,7= 79,1 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 80 tonni raketikütust – kolm suurt tsistern-autotäit. Kuul puudub atmosfäär, mis Maa orbiidilt laskuvat ilmaruumisõidukit pidurdab, nii kulub Kuul samapalju raketikütust orbiidilt laskumisele kui tagasilendamiseks orbiidile.
Proovime veel arvutada. Kanderakett Sojuz: 51,1 meetrit pikk, 310 tonni raske, toimetab 200 km kõrgusele Maa orbiidile lasti kaaluga kuni 6970 kg (andmed prantsusekeelsest Vikipeediast). 310 000/6970=44,5. Iga kilo Maa orbiidile toimetamiseks on vaja 44,5 kg kütust ja raketitehnikat. Kuu peal oleks 44,5/6=7,42, siit 14,5x7,4=107,3 ja 4,5x7,4=33,3, siit 107,3+33,3=140,6 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 140 tonni raketikütust. Just niipalju oli vaja maandumiseks Kuu pinnale ja sealt lahkumiseks orbiidile. Ülemise otsa sisse ei mahu vist eriti midagi.
Maad ümbritsevad Van Alleni kiirgusvööndid, mis kaitsevad orbiidil toimetavaid kosmosereisijaid kosmilise ja päikeselt lähtuva kiirguse eest. Van Alleni vööndis Maa magnetväli kiirendab laetud osakesi, nagu osakeste kiirendi ja nad tabavad Maa atmosfääri poolustel tekitades virmalisi. Kosmiline kiirgus – päikesetuul on puhanguline muutudes kiiresti nii tugevuses kui koostises. Sellest siis virmaliste ilu. Kuid kahjuks teeb see rakenduslikult võimatuks ette määrata kiirguse doosi, mille saavad kõiksuselendurid Van Alleni vööndeid läbides ja neist väljaspool.
Lõpetuseks olgem ausad. Tänapäeva inimeselaste tehnikale on lennud teistele planeetidele sama kättesaamatud kui XIX sajandil, kui Jules Verne kirjutas oma ulmeraamatuid, sest seal puuduvad nii kanderakett, kosmodroom kui ka seda teenindav isikkoosseis, et kõiksuselendurid uuesti Maa poole tagasi saata, nagu Jules Verne raamatus polnud Kuu peal enam kahurit, millega sinna tulistatud seiklejad uuesti maa poole tagasi tulistada.
JAAN HATTO
Inimeselapse esimene kuulend saadeti Maalt teele. Seda ei saa keegi eitada, sest oli piisavalt oma silmaga tunnistajaid. Põrakas rakett lendas taevasse. S.o kanderakett Saturn kaaluga (2,970,000 kg) ja kasuliku lastiga 48,600 kg (allikas: inglisekeelne Vikipeedia). Mis aga edasi sai, sellega on juba lugu keerulisem, sest tele- jm ajakirjanikud teise raketiga järgi ei lennanud. Väidetavalt kiirendas kanderakett 48,6 tonni kiiruseni 10 822 m/s, mis jäi veidi alla Maa paokiiruse. 55 tunni ja 40 minutiga oli 48,6 tonni jõudnud 62 000 kilomeetri kaugusele Kuust (soomekeelne Vikipeedia).
Esimene tõsine jama
Kui jagame Kuu kauguse Maast selle kiirusega (10 822 m/sek) siis pidi kõiksusesõiduk 62 000 km kaugusele Kuust jõudma umbes 9 tunniga. Mida nad vahepeal 46 tundi tegid ei ole teada. Võib-olla hullasid UFO-tüdrukutega. Ikkagi noored mehed.
Nüüd on aga hoopis hull lugu. 48,6 tonni kihutab kiirusega 10,822 km/sek Kuu suunas. Tegelikult on kaks võimalust ja kolmandat enam ei ole. Kas see riistapuu tabab taevakeha Kuud ja puruneb vastu Kuu pinda aatomiteks, vist isegi mitte aatomiteks vaid plasmaks, või lendab kuust mööda saades kõiksuse osaks. See on nagu torni otsast kukkumine, ainult selle vahega, et maast pole võimalik „mööda kukkuda“. Sõiduriista maha kiirendamiseks ehk aeglustamiseks oleks vaja teist kanderaketti Saturn võib-olla küll veidi väiksemat aga siiski. See on lihtsalt füüsika seadus nagu palli ülesviskamine. Sama hooga (kiirusega), millega sai üles visatud – potsatab pähe tagasi. 62 000 kilomeetri kaugusel kuust vist raketti Saturn võtta ei ole ja meie jutt võiks sellega lõppeda.
Ütleme, et UFO-d panid õla alla ja 48,6 tonni jääb Kuu orbiidile tiirlema orbitaalkiirusega 1,58 km/sek. Nüüd peaks sellest eralduma kuumoodul, mis koosneb laskumismoodulist (10 t) ja tõusumoodulist (4,5 t), mille kaal on kokku 14,5 tonni (ENE) või 9, 067 tonni (soomekeelne Vikipeedia) või... Inglisekeelne on niipalju targem, et jätab kaalu mainimata.
Kuu orbiidile jäi tiirlema (soome keeles) komentomoduuli kaaluga 28 817 kg. Müstilisest moodulist ei leidu ainsatki fotot. ENE andmel jääb 17,6 tonni kütust sellesse samasse müstilisse moodulisse. Millise kütusega kuumoduuli Kuule laskub ja sealt tagasi tuleb, selle küsimusega ei maksa telekainimese aju vaevata.
Telegrami toimetajal Hando Tõnumaal on tõsised kahtlused kuumooduli osas (telegram.ee, 20.7.2019): „Ning kirss tordil on see logudik siin pildil. Vaata seda ja küsi iseendalt kas sa tõsimeeli usud, et see asi lendas Kuule? Me näeme, et need „paneelid“ pole kindlasti mitte sirged ning siin tundub nagu oleks kasutatud paberit ja pappi. Mis asi see on? Foolium… Luuavarred või mingid tolmuimeja torud… Mingisugused silindrikujulised tassikesed, mida saab osta Säästumarketist… Ja siin on kasutatud lausa „MacGyveri“ teipi… Ja nad väidavad, et aastaid enne seda kui mina sündisin, käis see papist asi Kuu peal. See peaks olema vaakumikindel. See ei ole debatt, et näe vaata kaamera nurgad on valed ja kogu asi on lavastatud stuudios. Ei-ei, vaata seda fotot! Paber, papp, foolium, luuavarred, kleeplint. Sa kas näed seda või mitte! Enamus inimesi ei suuda seda näha fundamentaalsel tasemel. See ei ole nii, et nad ühel hetkel hakkavad aru saama. Nad näevad seda, mida näeb grupp. Grupp näeb, et see vidin lendas Kuule, seega näeb seda ka inimene. Meil on üks ja sama foto, aga me näeme täiesti erinevaid asju. Nad näevad, et see asi lendas Kuule. Aga kas nad ei näe seda pappi, paberit, luuavarsi ja kleeplinti? Ei! Nende mõistus ei ole võimeline seda tõlgendama. Need inimesed on justkui mõistusekontrolli all. Miks mina olen võimeline sellest läbi nägema aga tema ei ole? Ma ei saa sellest aru… /-/ Apollo – astronaudid mängivad Kuu peal golfi, sõidavad bagiga, helistavad presidendile otse eetris aastal 1969? Hei, hr president kuidas läheb? Tere poisid, kuidas teil seal üleval on? Kas on võimalik, et äkki nad julgustavad neid, kes on võimelised mõtlema oma peaga?
Üldse, kui keegi usub, et 1969. aastal käidi Kuul, siis tema usub ka, et 50 aastat tagasi käis inimene 400 000 km kaugusel, aga tänapäeval on lagi, kus inimene saab reisida 400 km (ISS – International Space Station, Rahvusvaheline Kosmosejaam). See on tuhande kordne vahe! 50 aastatagusel must-valgel muinasajal käidi 1000 korda kaugemal kui tänapäeva digiajastul selleks võimelised ollakse. Seal 1000 korda kaugemal käidi arvutite abiga, mis olid nõrgemad kui 10-eurone mobiiltelefon, mille võid osta putkast täna.“
kaks Kirvearvutust
Püüame teha kirvearvutuse, mis ei saa olla täpne, kuid suurusjärgu annaks ikkagi kätte. Orbiidile jõudmiseks moodustavat 96% raketikütus ja raket ise. Kasulikku lasti on vaid 4%. Kuul on raskus jõud 6 korda (9,81/1,622) nõrgem – 4x6= 24%, 14,5/0,24=60,4 tonni. Kirjanduse järgi peaks ülemine ots kaaluga 4,5 tonni Kuu orbiidile tagasi lendama. 4,5/0,24=18,7 tonni, kokku 60,4 + 18,7= 79,1 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 80 tonni raketikütust – kolm suurt tsistern-autotäit. Kuul puudub atmosfäär, mis Maa orbiidilt laskuvat ilmaruumisõidukit pidurdab, nii kulub Kuul samapalju raketikütust orbiidilt laskumisele kui tagasilendamiseks orbiidile.
Proovime veel arvutada. Kanderakett Sojuz: 51,1 meetrit pikk, 310 tonni raske, toimetab 200 km kõrgusele Maa orbiidile lasti kaaluga kuni 6970 kg (andmed prantsusekeelsest Vikipeediast). 310 000/6970=44,5. Iga kilo Maa orbiidile toimetamiseks on vaja 44,5 kg kütust ja raketitehnikat. Kuu peal oleks 44,5/6=7,42, siit 14,5x7,4=107,3 ja 4,5x7,4=33,3, siit 107,3+33,3=140,6 tonni. Kas te näete sellel pildil kohta kuhu mahutada tolle riistapuu sisse umbes 140 tonni raketikütust. Just niipalju oli vaja maandumiseks Kuu pinnale ja sealt lahkumiseks orbiidile. Ülemise otsa sisse ei mahu vist eriti midagi.
Maad ümbritsevad Van Alleni kiirgusvööndid, mis kaitsevad orbiidil toimetavaid kosmosereisijaid kosmilise ja päikeselt lähtuva kiirguse eest. Van Alleni vööndis Maa magnetväli kiirendab laetud osakesi, nagu osakeste kiirendi ja nad tabavad Maa atmosfääri poolustel tekitades virmalisi. Kosmiline kiirgus – päikesetuul on puhanguline muutudes kiiresti nii tugevuses kui koostises. Sellest siis virmaliste ilu. Kuid kahjuks teeb see rakenduslikult võimatuks ette määrata kiirguse doosi, mille saavad kõiksuselendurid Van Alleni vööndeid läbides ja neist väljaspool.
Lõpetuseks olgem ausad. Tänapäeva inimeselaste tehnikale on lennud teistele planeetidele sama kättesaamatud kui XIX sajandil, kui Jules Verne kirjutas oma ulmeraamatuid, sest seal puuduvad nii kanderakett, kosmodroom kui ka seda teenindav isikkoosseis, et kõiksuselendurid uuesti Maa poole tagasi saata, nagu Jules Verne raamatus polnud Kuu peal enam kahurit, millega sinna tulistatud seiklejad uuesti maa poole tagasi tulistada.
JAAN HATTO
0 kommentaari:
Postita kommentaar