USA kaitseminister James Mattis saab 2018. aastal kasutada kuni 100 miljonit dollarit Balti riikide kaitsevõime toetamiseks, toetus jaguneks kolme riigi vahel võrdselt ja nüüd võime sellest ilma jääda. USA president Donald Trump ähvardas lõpetada rahalise abi andmise nendele riikidele, mis toetavad ÜRO-s Jeruusalemma-teemalist resolutsiooni.
"Postimees": ""Kõik need riigid, kes võtavad vastu meie raha ja hääletavad Julgeolekunõukogus meie vastu või kavatsevad hääletada assambleel meie vastu; ise võtavad meilt sadu miljoneid või isegi miljardeid dollareid ja hääletavad siiski meie vastu. Hea küll, me jälgime neid vastuhääli. Hääletagu vastu, meile ongi see suur kokkuhoid, meid see ei huvita," märkis Trump."
Raadios teatas aga juba välisminister Mikser, et me häältame Jeruusalemma küsimuses koos Euroopa Liiduga. EL aga ei toeta kohe kindlasti Jeruusalemma tunnustamist ainult juudiriigi pealinnana. See võib aga tähendada USA abist ilmajäämist. Selle abi eest on meil osta enam kui küllalt Eesti esmasele kaitsevõimele vajalikku tehnikat või laskemoona.
_______________
"Vikerradio" just teatas, et Eesti hääletaski USA seisukoha vastu! Seekord hääletas EL mitut moodi, osa jäid ka erapooletuks ja Eesti oli ainsa Balti riigina sotsialistliku valitsuse eestvedamisel USA vastu.
Read more...
Kasutage jõulupuudena tehismaterjalist, korduvkasutatavaid jõulukuuski! Sellega vabanete ka juba pudenevate okastega kuusepuu aknast allaviskamisest, mis meenutab Aafrika inimsööjate tegevust pärast vaenlase kontide pehmest lihast paljakssöömist.
Iga maharaiutud kuusepuu lähendab tegelikkusele KGB polkovniku ja Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei esimehe sm. Žirinovski unistust, et kõigi Eesti maanteede ääred vähemalt 500 meetri laiuselt oleks lagedad. See tagab, et terroristid ei saaks rünnata Punaarmee tankikolonne, kui need tulevad vabastama eesti rahvast lääne imperialistide orjusest. Iga maharaiutud kuusk võib päästa mõne Punaarmee tanki!
Žirinovski unistustele töötab kaasa ka puidurafineerimistehase ehitamine Tartu lähedale, mis aitab taasrealiseerida sm. Stalini suurepärase 3. juuli 1941. a. raadiokõne põhiloosungit – plats puhtaks!
Feliks Saarevet
____________
Autor on jurist, Rahvuslaste Tallinna Klubi liige. Sellest teatas ja saatis üleskutse avaldamiseks Tõnu Kalvet.
M.I.
Read more...
Meie uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv jõulukampaania hakkab läbi saama ning selle lõpuni on jäänud veel vaid 3 päeva.
Seejuures
on mul hea meel teatada, et praeguseks hetkeks oleme kampaaniaga
miinimumeesmärgi saavutanud, kogudes piisava hulga annetusi Objektiivi
tegevuse jätkamiseks.
Samas
toonitan, et kui Te ei ole seda juba teinud, siis andka kampaania
võimalikult hea tulemuse saavutamiseks ka oma panus, tehes selleks oma
võimalustele vastava ANNETUSE.
Iga täiendav annetus on oluline – sõlatumata annetuse summast – ning aitab algaval aastal Objektiivi tegevust laiendada.
Seega,
kui Teil on võimalik anda kasvõi 5 eurot selleks, et Eestis võiks terve
mõistuse hääl rohkem maksvusele pääseda, siis ärge jätke asja ootele,
vaid tehke Objektiivile jõulukingitus kohe täna.
Teile ja Teie lähedastele ilusat jõuluaega soovides
Illustratsioon: ADCstock/Bigstockphoto.com Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on
kasvanud 17 protsendini ning erakonnast on saanud meeste seas
populaarseim partei, nähtub Postimehe ja BNS-i tellitud Kantar Emori küsitlusest.
Küsitluse kohaselt on Keskerakonna toetus langenud 21,5 protsendile,
mis tähistab peaministriparteile aasta madalaimat reitingut.
Koalitsioonierakondade toetus kokku on vaid 44,5 protsenti.
Suurimat toetust omab küsitluse kohaselt Reformierakond, mille poolt hääletaks praeguse seisuga 27,8 protsenti vastanutest.
IRL-i toetus on jõudnud 8 protsendi tasemele, mis on siiski kaugel
erakonna varasemate aastate keskmisest ehk 15-protsendilisest toetusest.
Kui sotside toetus on langenud 15 protsendini, siis EKRE toetus on
tõusnud 17 protsendi tasemele. Seejuures on konservatiividest saanud
meeste seas kõige populaarsem erakond (24,5 protsenti).
Roheliste toetus on tõusnud 4 protsendini, jõudes lähedale endiselt
valimiskünnise piirimail paikneva Vabaerakonna 6-protsendilisele
toetusele.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et kui veel novembris oli “ei oska
öelda” vastanute ehk ilma selge parteilise eelistuseta isikute osakaal
19,3 protsenti, siis detsembris tõusis nende hulk 28,8 protsendini ehk
ligi kolmandikuni valimisõiguslikest inimestest. Küsitlus viidi läbi 8.-14.
detsembril veebiintervjuude vormis. Kokku küsitleti 953 inimest ning
küsitluse läbiviija kinnitusel on küsitluse maksimaalne statistiline
viga 2,9%.
Portaal Breitbart vahendab Brüsseli hiljutist sõnumit, mille kohaselt
tuleb eurooplastel leppida massiimmigratsiooniga kolmandast maailmast.
See olevat uus reegel ja reaalsus. Ühtlasi hoiatas Brüssel, et mitte
ükski Euroopa Liidu osa ei jää homogeenseks ega migratsioonist
puutumata, selle vastu ei aitavat ei müürid ega poliitikad.
„On
aeg vaadata tõele näkku. Me ei saa peatada, ega peata, migratsiooni,“
kirjutas Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos POLITICO
veergudel avaldatud artiklis, mis ilmus möödunud esmaspäeval pealkirja
all „Euroopa migrandid on siin, et jääda“ („Europe’s Migrants Are Here
to Stay”). Avramopoulos teatas, et massiimmigratsioon on teema, mille
Brüssel on teinud Euroopale pikaajaliseks kohustuseks ja kirjutas:
„Migratsioon on tihedalt põimunud meie majandus-, kaubandus-, haridus-
ja tööhõivepoliitikaga – kui nimetada vaid mõnda valdkonda.“
Rääkides maailma vaesematest piirkondadest saabunud migrantidest,
kellele Euroopas on antud põgenikustaatus, tegi Avramopoulos selgeks, et
Brüssel ei pea asüüliandmist ajutiseks lahenduseks, vaid see on viis,
kuidas tuua kolmanda maailma inimesi Euroopasse päriseks.
„Neil
inimestel on Euroopas turvaline, kuid me peame hoolitsema ka selle
eest, et nad leiaksid endale kodu,“ kirjutas ta, rõhutades, et
massiimmigratsiooni tervitamine ei ole eurooplastele mitte ainult
moraalne kohus, vaid ka majanduslik ja sotsiaalne kohus, kuna vananevale
Euroopale on seda vaja.
Praegu tegeleb Euroopa Komisjon uute seaduslike võimaluste
loomisega majandusmigrantide toomiseks Euroopasse ja nn sinise kaardi
süsteemi lihtsustamisega, mis aitaks Euroopasse jõuda rohkemal arvul
spetsialistidel ning oskustöölistel. Ent kui Brüssel räägib
oskustöölistest ja spetsialistidest, siis möödunud aastal Breitbarti
poolt tehtud analüüsi kohaselt on ilmselgelt tegemist täiesti
vastupidise eesmärgiga – skeem näeb ette vajadust anda sisserännanutele
haridus, otsida töökohad ja tagada nende kutseharidus. Kuna
mitte-eurooplastel on palju suurem tõenäosus jääda töötuks või töötada
madalapalgalistel kohtadel, on Euroopa Komisjon rõhutanud, et
uustulnukaid on vaja paremini integreerida.
Oma artiklis kiitis Dimitris Avramopoulos ka tervet rida POLITICO
veergudel varem ilmunud kirjutisi, milles süüdistatakse Euroopa Liitu
„liiga valge“ olemises ja nõutakse, et EL peaks kiiresti asendama
põliseurooplased nn värvilistega.
Möödunud nädalal kritiseeris Avramopoulos teravalt Euroopa
Ülemkogu eesistuja Donald Tuski ettepanekut loobuda kohustuslikest
migratsioonikvootidest, mis sunnivad liikmesriike võtma vastu migrante
väljapoolt Euroopat. Avramopoulos leiab, et mitte ükski Euroopa piirkond
ei jää migratsioonist puutumata.
„On naiivne arvata, et müüre ehitades on võimalik säilitada meie
ühiskond homogeensena ja migratsioonist puutumatuna,“ teatas
rändevolinik, viidates sellega selgelt Kesk-Euroopa riikidele. „Lõpuks
tuleb meil kõigil leppida migratsiooni, mobiilsuse ja mitmekesisusega,
mis saab olema uus reegel ja meil tuleb kohandada oma poliitikad sellele
vastavaks.“
Poola valitsus on mitmeid kordi rõhutanud, et Poola ei
aktsepteeri migratsioonikvoote ja Poola president Andrzej Duda sõnul
tähendab rändekvootide peale sundimine Euroopa Liidu lõppu. Ka teised
Kesk-Euroopa riigid, eesotsas Ungariga vastustavad EL-i
migratsioonipoliitikat.
Allikas: Breitbart Refereeris Triin van Doorsaler
Foto: AFP/Scanpix
Jaak Valge kõnelemas SAPTK konverentsil Kultuurikatlas Ajaloolane Jaak Valge nentis usutluses portaalile
Objektiiv, et lõdva või soosiva sisserändepoliitika tulemusena
vahetatakse rahvastik välja ning seda protsessi enam tagasi ei pööra.
Valge hinnangul võib immigratsiooniküsimus saada 2019. aasta valimiste
peateemaks, juhul kui poliitladvik jätkuvalt immigratsiooni soodustab
ning kui sisserändega kaasnevaid probleeme korralikult teadvustatakse.
Intervjuu Jaak Valgega:
Küsimus: Avaldasid Postimees AKs koos Aimar Altosaarega artikli,
milles näitasite veenvalt, et massiivne tööränne Eestisse ei ole meie
ühiskonnale kasulik – vähemalt madalamate kategooria töötajate
sisseränne ja pikemas perspektiivis vaadates. Eelmise nädala kolmapäeval
käsitleti sama teemat aga ETV saates “Suud puhtaks”, ning kõlama jäi
pigem teine seisukoht. Kas sind sinna saatesse ei kutsutud? Vastus: Tegelikult kutsuti küll. Ent ei näinud
põhjust, miks selleks, et viit lauset öelda, peaksin Kuressaarest
Tallinna sõitma. Pealegi ei klapi mulle üldse selle saate formaat: seal
kõlama jäämiseks peab omama võimekust öelda õiges kohas lühikesi ja
tabavaid repliike, aga minule seda võimekust antud ei ole. Mulle sobib
pikem ja süvenenum arutelu, mil saaksin korralikult argumenteerida.
K: Võib-olla ongi sedalaadi saadete formaat mõeldudki
selleks, et saaks avalikkusele serveerida juba ette teada tulemust?
Jätta vaatajale mulje, et ühiskonna enamus kiidab selle heaks? Ning
ühtlasi tekitada vaatajas tunde, et ta on oma arvamusega üksi? V: Vaatasin saadet ja päris seda muljet, et
saatejuht oleks tahtnud arutlust ilmtingimata ühes suunas juhtida, ei
jäänud. Küll aga näib mulle, et sisserände hindamisel on Eestis
kujunenud huvitav olukord: võimupoliitikud käsitlevad sisserännet
lühikese vaatega, ühiskonna enamus aga näeb – ma ei tea, kas teadlikult
või alateadlikult – strateegilist perspektiivi ja hindab sisserännet
negatiivselt. Nimelt käesoleva aasta augustis toimunud küsitluse alusel
leidis ligi kaks kolmandikku Eesti kodanikest, et Eesti ei vaja
kolmandatest riikidest (väljastpoolt Euroopa Liitu pärit) pärit
tööjõudu. Saatekülaliste valik aga küll ühiskonna arvamust ei
peegeldanud ja nii võis sealsetest väidetest tõesti jääda vaatajale
mulje, et tööränne Venemaalt ja Ukrainast on paratamatu ja ühiskonna
enamuse poolt pigem heaks kiidetud. Aga need põhjendused, mida
sisserände soodustamise õigustamiseks saates kasutati ning ka
peavoolumeedias tihti kasutatakse, on küll väga loosunglikud ja
pealiskaudsed. Neid argumente, mis meie oma “Postimehe” artiklis välja
tõime, peaaegu üldse ei analüüsitud.
K: Meil on palju räägitud nn kvoodipagulastest, aga mitte töörändest. V: Mu arvates on Euroopa Liidu nn pagulaspoliitikas
osalemise küsimus pigem väärtus- ja riigi väärikuse küsimus. Kas Eesti
peab osalema poliitikas, mis oli algusest peale ebarealistlik ja
tänaseks ilmselgelt läbi kukkunud? Või peaksime üheselt deklareerima, et
me pole käsutäitja provints, vaid iseseisev riik, iseseisva
poliitikaga, võtame vastu vaid tõelisi poliitilisi pagulasi, toetame
Euroopa piiride kindlustamist ja hädas olevaid inimesi nende kodumaal?
Euroopa Liidu nn pagulaspoliitika ja sealt tulevad võimalikud kohustused
on meile hoopis väiksema tähtsusega kui meie omas riigis aetav
töörändepoliitika. Tänaseks on meile jäänud vist kusagil 80 nn
kvoodipagulast, aga töörändajaid ning nende pereliikmeid on tulnud
ainuüksi 2017. aastal ligikaudu sada korda rohkem.
Euroopa Liidu
nn pagulaspoliitika ja sealt tulevad võimalikud kohustused on meile
hoopis väiksema tähtsusega kui meie omas riigis aetav töörändepoliitika.
Tänaseks on meile jäänud vist kusagil 80 nn kvoodipagulast, aga
töörändajaid ning nende pereliikmeid on tulnud ainuüksi 2017. aastal
ligikaudu sada korda rohkem.
K: Sada korda? Aga “Postimehest” võis lugeda, et nüüd on valitsusele esitatud kava, millega tahetakse töörännet veelgi intensiivistada. V: Jah, sada korda. Tõsi, neist suurem osa
(käesoleval aastal oktoobri lõpu seisuga 6238) on nn lühiajalised, st
ilma Eesti elamisloata töötajad, kes võivad Eestis senise regulatsiooni
kohaselt töötada kuni üheksa kuud aasta jooksul. Ent ka elamisloaga
töörändajaid on tulnud kolmandatest riikidest koos nende pereliikmetega
arvatavasti ligi kahe tuhande ringis. Ning lisaks on meil veel
lähetuslepingu alusel mõnes teises Euroopa Liidu riigis tööle võetud ja
Eestisse lähetatud isikud, aga ka illegaalne tööjõud.
K: Miks siis ulatuslik ränne strateegilises perspektiivis negatiivne on? Erinevus ju rikastab ühiskonda, nagu öeldakse. V: Euroopa Liidus domineeriva peavooludiskursuse
kohaselt on migratsioon tõesti peaaegu alati kasulik ja juba küsimuse
püstitamist ise loetakse tihti paremäärmusluseks, populismiks või
millekski muuks, mida tuleb negatiivse sõnaga tähistada, halvemal juhul
on neiks sõnadeks koguni rassism või natsism. Muidugi sõltub see
tähistajast endast, mida ebademokraatlikum ta on, seda vängemat terminit
kasutab.
Loomulikult on rändel nii kasulikke kui kahjulikke külgi: ränne on
vajalik kogemuste omandamiseks ja uute oskuste sissetoomiseks,
silmaringi laiendamiseks, ühiskonna mitmekesistamiseks jne. Ning just
seda domineeriv diskursus toonitabki, jättes kõrvale negatiivsed küljed.
Nimelt võib suuremahuline ränne lõhkuda nii neid ühiskondi, kuhu
rännatakse, ega pruugi olla kuidagi kasulik ka neile ühiskondadele, kust
välja rännatakse. Näiteks suuremahuline arstide ja oskustööliste
väljaränne Eestist ei muuda Eesti ühiskonda kuidagi paremaks. Ning on
veelgi drastilisemaid näiteid. Zimbabwes on üks maailma kõrgemaid HIV
viirusega nakatanute määrasid, ent ¾ seal riigi raha eest koolitatud
arstidest rändab välja, peamiselt USAsse, ning võime küsida, kes on
rassistlikum, kas see, kes leiab, et nende väljaränne on hea, või see,
kes leiab, et mitte?
Kui Kalle Palling
väitis tolles telesaates, et kui me tööjõudu sisse ei too, siis ütleme
lahti oma inimeste ja oma laste pensionidest, siis tegelikult on olukord
vastupidine – Kalle Pallingul jääb tööjõu sissetoomise korral pensioni
saamise võimalus pigem väiksemaks, sest tema lapsed – ma ei tea, kas tal
neid on –, tema lapsed või hüpoteetilised lapsed peavad pensioni
teenima ka neile sisserännanutele, keda Palling tahab siia kutsuda.
Üks tavaväide, millega põhjendatakse sisserände vajadust, on see, et
Euroopa ühiskonnad vananevad. On tõsi, et vananevad, ent sisseränne seda
ei peata. Nimelt ei jää ka immigrandid noorteks, vaid vananevad samuti,
ning sisserännanute sündimus, eriti kui tegemist on nende riikidega
(Venemaa ja Ukraina), kust pärinevad Eestisse tulevad töörändajad, on
Eesti omast madalam. Seega ei aeglusta nende sisseränne Eesti ühiskonna
vananemist, vaid kiirendab, ning kui Kalle Palling väitis tolles
telesaates, et kui me tööjõudu sisse ei too, siis ütleme lahti oma
inimeste ja oma laste pensionidest, siis tegelikult on olukord
vastupidine – Kalle Pallingul jääb tööjõu sissetoomise korral pensioni
saamise võimalus pigem väiksemaks, sest tema lapsed – ma ei tea, kas tal
neid on –, tema lapsed või hüpoteetilised lapsed peavad pensioni
teenima ka neile sisserännanutele, keda Palling tahab siia kutsuda.
Pealegi on majandustõusu möödudes sisserännanute tööpuudus kõrgem kui
riigis sündinute oma. Nii et ka Palling ise peab võib-olla
sisserändajaid oma maksudest ülal pidama hakkama.
Sisseränne Eestisse on väga problemaatiline ka meie spetsiifiliste
tingimuste tõttu: nimelt pole raske arvata, et töörändajad, kes
pärinevad valdavalt Ukrainast ja Venemaalt, lõimuvad siinse venekeelse
kogukonnaga, ning suurendavad meie niigi üliraskeid
integratsiooniprobleeme veelgi.
K: Aga mõnede ettevõtjate väitel on neil tööjõupuudus. V: Jah, see on täpne – mõnede – ei tasu seda väidet
kõigile tublidele ettevõtjatele laiendada. Ning täpsemalt – odavama
tööjõu puudus. Teadlaste, õppejõudude, IT valdkonnas ja iduettevõtluses
töötajate Eestisse toomisel piiranguid nii ehk nii ei ole, pärinegu nad
ükspuha kust riigist.
Mis puutub aga tööliste puudusesse, siis turumajanduse põhimõte ütleb
lihtsalt: kui pole võimalik toota sellise kuluga, mis lubaks tootele
määrata hinna, millega toodet ostetakse, siis pole seda toodet ka
ühiskonnale vaja. Seega ei teeni odava ja keskmisepalgalise tööjõu
sissetoomine Eestisse ühiskonna, vaid mõnede ettevõtjate kasumihuve, kes
tahavad odavama tööjõuga konkurentsivõimelisemad olla. Kui pisut
demagoogiline võrdlus tuua, siis võiks ju mõni ettevõtja väita, et riik
peaks neile ostma kusagilt teisest riigist odavat toorainet.
Nagu me “Postimehe” artiklis kirjutasime, on meil praegu –
majandustõusu ajal – ainulaadne võimalus teha innovatsioonihüpe ja
lisaks saada keskmise palga tõusu kaudu oma välismaale rännanud tööjõust
vähemalt osa tagasi. See on võimalus, mis ei pruugi korduda. Odava või
keskmise palgaga tööjõu sissetoomine aga vastupidi – võib meid määrata
jätkuvalt Euroopa Liidu vaesemate maade hulka ja tõrjub olemasolevatki
tööjõudu välja. Pealegi jääb Eesti tootlikkuse tase veerandi võrra
Euroopa Liidu keskmisest alla. Rääkimata sellest, et peaksime
võimalikult ruttu võtma kursi eakatele töövõimaluste pakkumisele, mis on
nii ehk nii paratamatu.
Argument, et juhul, kui tööjõu sissetoomist otsustavalt ei
lihtsustata, liigub Eestisse illegaalne tööjõud, pole samuti tõsiselt
võetav. Seaduste täitmine tuleb lihtsalt tagada. Me ei legaliseeri ka
fentanüüli selle argumendiga, et seda nii ehk nii illegaalselt
pakutakse.
Lõdva või soosiva
sisserändepoliitika tulemusena vahetatakse aga rahvastik välja ning seda
protsessi enam tagasi ei pööra. Julgen ennustada, et kui poliitladvik
jätkuvalt immigratsiooni soodustab ning kui sisserändega kaasnevad
probleemid korralikult teadvustatakse, saab immigratsioon 2019. aasta
valimiste peateemaks.
K: Sa esitad olukorda ja tulevasi rändepoliitilisi otsuseid,
mis tõenäoliselt kalduvad immigratsiooni lõdvendamise poole, päris
dramaatilistena? V: Jah, minu arvates ongi dramaatikaks põhjust. Need
on nii rahvastikupoliitiliselt kui osalt ka majanduspoliitiliselt väga
tähtsad otsused. Sisseränne on sõlmküsimus. Muidugi oleks parem, kui
meil oleks kõrgem sündimus, aga sündimus võib targa poliitika ning
ühiskonna hoiakute muutuse tagajärjel hiljem uuesti kasvama hakata.
Lõdva või soosiva sisserändepoliitika tulemusena vahetatakse aga
rahvastik välja ning seda protsessi enam tagasi ei pööra. Julgen
ennustada, et kui poliitladvik jätkuvalt immigratsiooni soodustab ning
kui sisserändega kaasnevad probleemid korralikult teadvustatakse, saab
immigratsioon 2019. aasta valimiste peateemaks. Meenutagem, et meie
iseseisvuse taastamise üks peamisi motiive oli immigratsiooni peatamine.
Mõni poliitik on küll pärast seda oma vaateid oluliselt muutnud, kuid
mitte ühiskond tervikuna.
Jaa, pole midagi teha, Rootsi on nüüd sunnitud tõsma riikliku pensioniiga, et katta massilise sisserändega seotud kulutusi! Rahast tuleb lihtselt puudus kätte, et enamasti mittetöötavatele migantidele tagada heaoluühiskond. Seda tuleb teha juba nüüd, kus riigi majandus on kasvufaasis. Mis saab aga hiljem, kui tuleb majanduslangus, see sotse ei huvita.
Rootsi Sotsiaaldemokraatide Partei rahandusminister Magdalena Andersson teatas, et pensioniiga tuleb tõsta juba lähitulevikus, et kompenseerida kulutusi - seda ütles ta Rootis ajalehale "Expressen". Milline see pensioniiga tuleb, ei ole veel täpselt otsustatud, kuid arvatavasti üle 65. eluaasta.
Minister Andersson teatas seda esmalt siis, kui esitas majandusliku aruande omavalitsustele ja maavolikogudele (SKL). Aruandes väidetakse, et heaoluriik kasvaks palju kiiremini, kui oleksid saadaval vastavad tulud. Sest Rootsi rahvaarv on kasvanud kiiremini, kui üheski teises Euroopa riigis.
