RAHVUSLANE

Rahvuslane

esmaspäev, 18. mai 2020

Henn Põlluaas: Seadusest tulenevalt tõusis kõikide riigikogu liikmete palk

Seadusest tulenevast indekseerimisest tõusis (järgmisel aastal ilmselt langeb) kõikide riigikogu liikmete, sh minu, palk. Otsustasime kohe EKRE fraktsioonis, et annetame palgatõusu heategevuseks. Nii me tegimegi. Ma olen ka varem erinevaid annetusi teinud, seekord otsustasin pangaarvele tekkinud lisaga toetada suurepärast tööd tegevat Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi. Ilmselgelt ei pea ma oma valikut pikemalt põhjendama. Lapsed on meie tulevik. Alati on tore ja hea meel, kui saad head teha.

Nüüd olen (ilmselt me kõik) juba paar nädalat Postimehe ajakirjaniku kirjade ja kõnede laviini all, kes keeldub uskumast minu sõnu ja nõuab, et ma tõestaksin seda talle pangaülekande koopia esitamisega või et teataksin annetuse saajatele, et temal on õigus seda sealtpoolt üle kontrollida. See on solvav, nii ma talle ka ütlesin. Minu sõna maksab, siiamaani pole kellelgi olnud alust mind valetamises süüdistada, ja ma ei kavatsegi sellisele nõudmisele reageerida. Küll aga kavatsen ma annetuste tegemist jätkata.
Pean mõtlema, kuhu ja mille toetuseks järgmine annetus teha. Neid kes seda väärivad ja vajavad on palju. Usun, et minu siinsetel FB sõpradel on nii mitmeidki ettepanekuid heade kandidaatide osas, kelle tegevus, töö, vaev, eesmärgid ning moraalne ja kõlbeline taust väärivad toetamist? Andke palun teada

Seadusest tulenevast indekseerimisest tõusis (järgmisel aastal ilmselt langeb) kõikide riigikogu liikmete, sh minu, palk. Otsustasime kohe EKRE fraktsioonis, et annetame palgatõusu heategevuseks. Nii me tegimegi. Ma olen ka varem erinevaid annetusi teinud, seekord otsustasin pangaarvele tekkinud lisaga toetada suurepärast tööd tegevat Eestimaa Sünnitusmajade Toetusfondi. Ilmselgelt ei pea ma oma valikut pikemalt põhjendama. Lapsed on meie tulevik. Alati on tore ja hea meel, kui saad head teha.

Nüüd olen (ilmselt me kõik) juba paar nädalat Postimehe ajakirjaniku kirjade ja kõnede laviini all, kes keeldub uskumast minu sõnu ja nõuab, et ma tõestaksin seda talle pangaülekande koopia esitamisega või et teataksin annetuse saajatele, et temal on õigus seda sealtpoolt üle kontrollida. See on solvav, nii ma talle ka ütlesin. Minu sõna maksab, siiamaani pole kellelgi olnud alust mind valetamises süüdistada, ja ma ei kavatsegi sellisele nõudmisele reageerida. Küll aga kavatsen ma annetuste tegemist jätkata.

Pean mõtlema, kuhu ja mille toetuseks järgmine annetus teha. Neid kes seda väärivad ja vajavad on palju. Usun, et minu siinsetel FB sõpradel on nii mitmeidki ettepanekuid heade kandidaatide osas, kelle tegevus, töö, vaev, eesmärgid ning moraalne ja kõlbeline taust väärivad toetamist? Andke palun teada

Allikas: Facebook

Read more...

pühapäev, 17. mai 2020

Euroopa Liidule iseseisev Poola ei meeldi

Poola Ülemkohtu hoone Varssavis. Foto: Wikipedia
 Euroopa Kohus, mis ei ole Poola kohtureformi suhtes langetanud veel ühtegi otsust, nõuab Poolalt 2017. aasta kohtureformi seaduste tühistamist ja ähvardab nõudmise mitte täitmisel riiki suurte trahvidega, vahendab Karol Kallas.

Kolosside savijalgsust iseloomustab üldjuhul eriline põikpäisus. Elik: kui mõnel suuremal struktuuril võibki olla teatud põhjus olemas olla, siis põikpäisus põhjustab korvamatut savijalgsust. Süveneva, põikpäisusest tingitud savijalgsuse, üheks eredamaks näiteks maailmas on täna Euroopa Liit.
Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust on eelkõige Euroopa Liidu põikpäisuse, mitte saareriigi “rumalate” poliitikute ja “maakate” põhjustatud “eksituse” tulemus. Seeasemel, et Brexiti peale järele mõelda, et äkki on sellise lahutuse põhjustanud kolossi tugistruktuuriks olevate eurokraatide rumalus, saamatus ja paindumatus, karjub see senisest veelgi kõvemini “rohkem Euroopat.” Samastades idiootlik-upsakalt Euroopa Euroopa Liiduga.

Üheks põikpäisusest tingitud savijalgsuse näiteks on Euroopa Liidu suutmatus kohendada oma soove vastavalt Brexitiga kaasnevatele vähematele võimalustele. Koos Ühendkuningriigiga läheb Euroopa Liidust ära väga suur osa selle eelarvest, kuid Brüsseli oinad tahavad eelarvet hoopis suurendada. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on oma kohutavateks peletisteks kasvatatud sotsiaal(abi)riikide tõttu sisuliselt pankrotis, kuid nüüd nõutakse ühise ürituse ülalpidamiseks neilt veelgi rohkem raha. Ja nii edasi.
Brexit on Euroopa Liidu jaoks – peale ära läinud raha – veel kohutav probleem sellegi tõttu, et see on esimene mõra eurotammis, mis näitab, et Euroopa Liidust on võimalik lahkuda.
Seda, et Brexitist pole mitte midagi õpitud, näitab ka Poola ahistamine sealse kohtureformi pärast. Tegemist on üpris jõleda juhtumiga, kuna asjasse on segatud peale eurokraatide veel Euroopa Kohus (EK).

Ameerika Ühendriikides on selle tõttu, et kohtunikud on poliitilised ja käituvad olulisi otsuseid langetades poliitiliste aktivistidena, kohtusüsteemis midagi päris katki läinud. Sama on kahjuks juhtunud või juhtumas Euroopa Liidu kahes kõrgemas kohtus, nii Euroopa Inimõiguste Kohtus kui Euroopa Kohtus.
Esimese ekstsessidest, kuidas “heategija” George Sorose kinni makstud MTÜ-tööstuse agendid kirjutavad riikidele seaduseid ette, on varem kirjutanud ka Objektiiv. Nii põhjalikku ülevaadet, nagu on tehtud Euroopa Inimõiguste Kohtu “Sorose orkestri” kohta, Euroopa Kohtu kohtunike kohta veel ei ole, kuid mitte mingit põhjust pole kahelda, et sealgi domineerivad kohtunikud, kelle esmaseks eesmärgiks on ehitada head uut ilma. Ehk kõik põhjused on arvata, et Euroopa kõrgemad kohtud ei ole enam ammu ei pimedad ega õiglased.

Aprilli alguses esitas Euroopa Kohus Poolale nõudmise, millega kohustas riigi valitsust lõpetama justiitsreformi läbiviimise. Kui Poola valitsus seda ei tee, ähvardavad Poola maksumaksjaid suured trahvid.
Poolas on alates 2015. aastast võimul olnud Õiguse ja Õigluse Partei (PiS). PiS on sotsiaalselt konservatiivne ja euroskeptiline partei, mida progressiivne (liberaalne) intellektuaalne ning poliitiline nomenklatuur jälestavad. 2017. aastal võttis Poola valitsus vastu rea seaduseid, mis muutsid kohtunike valimise korda. Nende seadustega loodi ka uus juriidilise süsteemi järelvalveorgan Izba Dyscyplinarna (ID). ID koosneb Poola parlamendi alamkoja – seimi – määratud kohtunikest ja selle kogu ülesandeks on arutada kohtunike väära käitumise kohta esitatud kaebusi.
Selline otsus põhjustas Poolas konstitutsioonilise kriisi. Poola Ülemkohus otsustas, et ID loomine on ebaseaduslik, millist otsust valitsus eiras.

Samal ajal nägi Euroopa Liit, mis ei salli PiS-i silmaotsastki, võimalust teha seni riigisisesest murest üleeuroopalise tsirkuse. Esmalt alustas Euroopa Liit protseduuridega, mis on nähtud ette liikmesriikide kohtlemiseks, mis ei järgi “õigusriigi põhimõtteid.” Selline lähenemine kukkus läbi, kuna suurema osa viidatud meetmete rakendamine nõuab liikmesriikide ühehäälset nõusolekut, kuid Ungari – mis on teine Euroopa Liidu “paha poiss” – oli Poola karistamise vastu.
See oleks pidanud olema vastavalt Euroopa Liidu aluslepingutele selle teema lõpp. Kuid Euroopa Komisjon ei armasta sellist isepäist rahva vaba tahte väljendust ja saatis asja Euroopa Kohtusse. Süüdistus oli karm: Euroopa Liit leiab, et ID loomine pole Euroopa seadustega kooskõlas, kuna ID pole poliitiliselt piisavalt sõltumatu. Asja arutamine kestab tänaseni. Kuid vaatamata sellele, et ühtegi otsust pole veel langetatud, käskis Euroopa Kohus aprilli alguses Poolat kõik oma kohtunike määramisi puudutavad seadused tühistada seniks, kui Kohus pole langetanud otsust nende Euroopa Liidu seadustega sobitumise osas.

Euroopa Kohus valis käesoleval juhul selgelt poliitilise poole. Halvemal juhul on tegemist segasevõitu asjaoludega, kuid mitte mingil juhul väidetava kohtusüsteemi ülevõtmisega poliitikute poolt.
Poola valitsuse sõnul on nende kohtusüsteemis suur mure enne 1989. aastat kommunistliku nukuvalitsuse poolt määratud kohtunikega. Opositsioon väidab, et kohtureformi eesmärgiks on teha elu kibedaks progressistidest kohtunikel, kes valitsust segavad. Siinkohal viitaks taas artikli alguses viidatud ja paraku vägagi levinud kohtunike aktivismile.
Vaatamata sellele, millise poole Poola ahistamises keegi valib, on kõigil põhjust tunda muret, kuidas Euroopa Liit sekkub riikide poliitikasse. Poola justiitsreform, olgu nii vastuoluline kui iganes, on demokraatlikult valitud valitsuse otsus. Kuid nüüd nõuavad hulk “kõrgel ja kaugel” olevaid kohtunikke, kellel pole demokraatiaga ning veel vähem Poola riigiga, suurt midagi tegemist, et Poola ei teeks neile mitte meeldivaid seaduseid. Veelgi hullem: demokraatiasse sekkuv kohtunikekogu ähvardab demokraatlikult valitud valitsusega liikmesriiki nende käskude mitte täitmise eest karistusega. Korrates, seni pole Euroopa Kohus leidnud midagi, mis näitaks, et Poola kohtureformis oleks midagi ebaseaduslikku. Väited, nagu Euroopa Liit käituks valge rüütlina, kes kaitseb Poola õigusriiki, on väga õõnsad.

Siinkohal võiks küsida: mis on sellel kõigel tegemist Euroopa Liiduga? Kas Poola kohtunikke puudutavad küsimused ei peaks selgeks rääkima poolakad omavahel, järgides poliitilise protsessi reegleid, mitte Brüsseli diktaati või Luxembourgi (Euroopa Kohtu asukoht) esitatud kaebuseid? Paraku on vastuseks “ei”! Sest Euroopa Kohus lihtsalt arvab nii.
Euroopa Kohus on varasemalt nõudnud, kuna liikmesriikide kohtunikud peavad otsuseid langetades arvestama eelkõige Euroopa Liidu seadustega ja kuna need kohtunikud võivad Euroopa õiguse küsimustes pöörduda Euroopa Kohtusse, siis asub liikmesriikide kohtunike nahaturg ainult Euroopa Liidu tasandil. Lihtsamas keeles lahti seletatult: kui demokraatlikus riigis toetub demokraatia kolmele sambale – seadusandlikule-, täitev- ja kohtuvõimule – siis Euroopa Kohtu arust pole liikmesriikidele kolmandat sammast vaja. Õigemini on, aga see sammas pole liikmesriikide, vaid impeeriumi ambitsioonidega Euroopa Liidu oma.

Euroopa Kohtu nõudmine Poolale on eelkõige poliitiline. See näitab, millise agarusega on Kohus valmis sekkuma liikmesriikide sisepoliitikasse, kui seal toimub midagi, mis euronomenklatuurile ei meeldi. Kui “Euroopa õiguse” aluspõhimõtteks on “rohkem Euroopa Liitu”, siis pole palju võimalusi arvata, mis juhtub kui mõni liikmesriigi valitsus hakkab midagi euromandariinide tahtmise vastu arvama.
Ühendkuningriik pääseb eeloleva aasta lõpuks säherdusest vabade riikide siseasjadesse sekkuvast õudusest. Euromandariinide ehitatud kolossi käitumine näitab üles üha suuremat põikpäisust. Kui Brüsseli, Strasbourgi ja Luxembourgi klaaspaleedes ringi luusivatel euroimpeeriumi ehitajatel oleks natukenegi mõistust peas, siis nad saaks aru, et nende märatsemine ainult peletab inimesi Euroopa Liidust eemale. Aga paraku on Euroopa Liidus – nagu kunagises Venemaa kommunistide impeeriumis – midagi sellist, mis nõuab “kruvide üha kõvemini kinni keeramist.” See omakorda teeb süsteemi järjest hapramaks. Mille tõttu hakkab üha rohkematele inimestele meeldima rahvaalgatuse idee ja üha rohkem inimesi küsib endalt, kui tore see inimeste jaoks järjest arusaamatumaks ning ebademokraatlikumaks muutuv Euroopa Liit ikka on!?
Lõpetades positiivsemate nootidega, siis loodetavasti päris sealmaal ajad Euroopa Liidus veel ei ole, et “kõik lootus jätke, astudes siit sisse…”

Kommentaaris on kasutatud ilmavõrguväljaandes Spiked avadatud juuraprofessori Andrew Tettenborni arvamusloo materjale.

Allikas: https://objektiiv.ee/euroopa-liidule-iseseisev-poola-ei-meeldi/

Read more...

Hull lugu: Rootsist on hakatud massiliselt Soome pressima

Soome põhjaosas asuva Tornio piiriületuskoha kaudu on hakatud Rootsist massiliselt Soome pressima. Soome piirivalve andis teada, et päris kõik ikka üle ei pääse.
Rootsist on hakatud Soome tulema, kuna on tekkinud arusaam, et Rootsi kodanikel ei tohi takistada Soome tulekut. 

Päris nii see asi ei ole. Soome pääsevad vaid need, kes on Soome kodanikud ja kel on Soomes elukoht, vahendab MTV.
 Lisaks saavad Soome tulla need, kes töötavad Soomes või kel on Soome tulekuks muud vältimatud, näiteks perekondlikud põhjused. Turismiga seotud piiriületus on aga Soomes piiratud kuni 14. juunini.

Read more...

Uuring näitab: Eesti rahvas suudab referendumil langetada vastutustundlikke otsuseid

Uuring näitab, et Eesti ühiskonnas ei saa rahvahääletusega läbi suruda ühiskonnale valusaid või teostamatuid poliitilisi otsuseid, kui küsitlusega kaasneb ühiskonnas sisuline arutelu.
Riigikogu otsedemokraatia toetusrühma tellitud küsitlus näitab, et Eesti rahvas langetaks referendumitel läbikaalutud ja vastutustundlikke otsuseid.
Toetusrühma esimehe Paul Puustusmaa sõnul telliti möödunud kuul uuringufirmalt Norstat Eesti AS küsitlus, et kontrollida otsedemokraatia vastaste põhiargumenti, nagu oleksid kodanikud tõsiste poliitiliste otsuste langemiseks liiga rumalad.

Uuringufirma viis aprillis läbi kaks küsitlust, mille mõlema valimiks oli 1000 Eesti kodanikku. Esimesel päriti, et kui toimuks rahvahääletus, kus küsitakse inimeste nõusolekut pensionide kahekordistamiseks, siis kuidas kodanik hääletaks.
„Referendumite vastastel on hirm, et rahvaküsitlustel hakkavad inimesed läbi suruma hästikõlavaid, kuid riigi jaoks mõeldamatuid samme, näiteks riigimaksude kaotamine ja samas pensionide mitmekordistamine,“ märkis Puustusmaa.

Teises küsitluses aga simuleeriti rahvahääletuse olukorda, kus esitatakse ka vastuargumente. Esitati sama küsimus, aga täiendati seda selgitusega: “Pensionide kahekordistamine tähendaks riigieelarvele 1,74 kuni 2,47 miljardi eurost lisakulu aastas. Kui kinni panna kõik koolid ja ülikoolid, lõpetada ühistransport, teede-ehitused ja hooldused, kinni panna kultuuriasutused ning laiali saata politsei ja kaitsevägi, siis hoiaks riik ühes aastas kokku 1,63 miljardit eurot.”
Esimesele küsimusele vastas 56% kodanikke, et nad oleksid pensionide kahekordseks tõstmise poolt või pigem poolt. Teisel puhul oli aga selliseid kodanikke ainult 19% ja pensionäride endi hulgas vaid 17%.
„Uuringust võime järeldada, et Eesti ühiskonnas ei saa rahvahääletusega läbi suruda ühiskonnale valusaid või teostamatuid poliitilisi otsuseid, kui küsitlusega kaasneb ühiskonnas sisuline arutelu,“ märkis Puustusmaa.

Puustusmaa sõnul näitab ka Šveitsi kogemus, et esmapilgul populaarsed ettepanekud ei leia rahvahääletusel tingimata toetust. „Näiteks 2016. aastal hääletas Šveitsi rahvas referendumil ülekaalukalt maha kodanikupalga. Võib tunduda, et kodanikupalk on rahva seas ülipopulaarne idee, aga tegelikult on sellisel rahakülvamisel mitmeid soovimatuid ja ebameeldivaid tagajärgi. Šveitsi rahvas võttis vastuargumente arvesse ja hääletas kodanikupalga vastu.“
Puustusmaa leiab, et otsedemokraatia seadustamine Eestis muudaks parlamentaarset demokraatiat paremaks. „Kodanikepoolne otsese poliitilise sihiseade võimalus sunniks rahvaesindajaid rohkem teadvustama, et nad peavad arvestama mitte ainult oma valijaskonna, vaid ühiskonna kui terviku arvamusega.“

Varasemad uuringud on kinnitanud, et 75 protsenti Eesti kodanikest soovib põhiseaduse muutmist nõnda, et kodanikel oleks võimalus algatada siduvaid referendumeid.
Riigikogu otsedemokraatia toetusrühma eesmärk on rahva algatatavate õiguslikult siduvate rahvahääletuste võimaluse taastamine Eesti seadustes.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/eesti/uuring-naitab-eesti-rahvas-suudab-referendumil-langetada-vastutustundlikke-otsuseid/

Read more...

laupäev, 16. mai 2020

Laupäevased pildid


Read more...

Saksa luure: Maailma Terviseorganisatsioon hoidis Hiina pealekäimisel infot koroonaviiruse kohta kinni

Maailma Terviseorganisatsioon WHO hoidis Hiina pealekäimisel infot koroonaviiruse leviku ja ohtlikkuse kohta kinni, mistõttu kaotas ülejäänud maailm haiguse ennetamiseks 4-6 nädalat.
Saksa luureagentuur BND selgitas välja, et Hiina kompartei liider Xi Jinping palus WHO peadirektoril Tedros Adhanom Ghebreyesusel infot koroonaviiruse kohta kinni hoida, vahendab Der Spiegel.

 Hiina liider helistas WHO peadirektorile 21. jaanuaril ja palus lükata edasi info viiruse levimise kohta inimeselt inimesele ning üleilmse pandeemia hoiatuse edastamine.

BND hinnangul kaotas ülejäänud maailm Hiina-WHO sobingu tõttu 4-6 nädalat ettevalmistavat aega.
WHO teatas alles jaanuari lõpus, et koroonaviiruse vajaks tõsisemat tähelepanu. Hiina lükkas info venitamise kohta ümber märkides, et Hiina kiire reageerimine haigusele säästis aega, mille teised riigid raisku lasid.

Read more...

Suveräänsete rahvaste Euroopa eest

Eestlane olen ja eestlaseks jään!
Prantslane olen ja prantslaseks jään!
See on Euroopa tõeline tulevik!
Suveräänsete rahvaste Euroopa eest!

Allikas: Monika Helme, Facebook

Read more...

reede, 15. mai 2020

Lugeja kirjutab: pühad lehmad Eesti Vabariigis – riigiametid

Bürokraatia. Illustratsioon: Bigstockphoto
 Millegipärast on meil hakatud suhtuma ametnikesse kui pühadesse lehmadesse, kes millegi eest ei vastuta ja võivad rahumeeli teha, mida ning kuidas tahavad. Neid ei tohi ei arvustada ega kritiseerida, veel vähem rääkida vajadusest nad vastutusele võtta, leiab Mati Pallasma Objektiivile saadetud lugejakirjas. 

Saaremaa vallavanem Madis Kallas astus ametist tagasi. Kindlasti oli peapõhjuseks nukker olukord saarel – sajad nakatunud, kümned haigestunud, üle kahekümne lahkunu ning see, et Madis Kallas oli otseselt seotud selle olukorra tekitamisega. Tagantjärele oleme saanud teada, et vallavanemal oli võimalik valida hea ja halva vahel: kas kuulata ministeeriumi kantslerit või terviseametit. Kallasel enesel ei jätkunud otsustavust valiku tegemisel, ta kuulas hoopis vallavolikogu esimeest Tiiu Arot, kes eelistas terviseametit. Juhtus see, mis juhtuma pidi ning Kallas otsustas vastutuse endale võtta. Aro jätkab, vähemalt esialgu, kuigi ehk oleks just tema pidanud olema esimene vastutaja kohalikul tasemel. 

Meenutagem, et 28. veebruaril pöördus Saaremaa vallavalitsus terviseameti poole küsimusega, kas mänge Saaremaa ja Itaalia võrkpallivõistkondade vahel 4. ja 5. märtsil korraldada või mitte. Seejuures „söödeti“ ametile ette kõik põhjused mängude ärajätmiseks – Itaalias möllab koroona ja Milanos, kus meile tulevad võrkpallurid harjutavad, on suletud koolid, töö toimub kodukontorites, ära jäetud on võistlusi jne.

Vaatamata sellisele mängu ärajätmisele kutsuvale infole vastas terviseamet, et „ei pea põhjendatuks spordisündmuste piiramist või keelamist COVID-19 viiruse levikuga seoses“. Mängudele rohelise tule andmisest teavitati ka sotsiaalministeeriumi kantslerit Prisket, kes olevat koheselt soovitanud mängude toimumine tühistada, kuid teda ei võetud kuulda.
Riigiamet on püha lehm. Isegi ministeerium, kelle haldusalas ta tegutseb, ei tohi tema tegevusse sekkuda (minister Järvik püüdis seda teha ja lendas oma kohalt). Mängud toimusid ja Saaremaast sai maailma suhteliselt suurima nakatunute arvuga paikkond. Selle mänguga seoses levis viirus koheselt ka Võrru, kust see viidi edasi ka Ida-Virumaale Iisakusse ja Tartu lähedale Lähtesse. Saaremaa klubi tähtmängijad eksportisid viiruse ka Kuubale ja Brasiiliasse. Nagu sellest veel vähe oleks – 7. märtsil mängis Saaremaa klubi veel ka lätlastega Orissaares ning küllap ka sealsed esimesed nakatunud olid seotud saatusliku mänguga. 

Arvestades, et seesama amet olevat juba veebruaris ennustanud koroonaviirusse nakatunute arvuks Eestis 30 000, jääb arusaamatuks, kuidas terviseamet vallavalitsuse viiteid ja ministeeriumi kantsleri hoiatust eirata sai. Oli see rumalus, lohakus või hooletus, igatahes oli otsus kuritegelik. Kuidas oli mängude toimumisega seotud Pevkur, kas ta mõjutas terviseametit mänge lubama, pole seni täpselt teada, kuid uurima peaks seda kindlasti.

Terviseameti ekslemised jätkusid ka pärast viiruse kohaletoomist. Kõigepealt püüti mitmelgi korral kritiseerida Kuressaare haigla personali tegemisi: küll taheti ära keelata haigla poolt kasutusele võetud drive-in meetod koroonaproovide võtmisel, küll poldud rahul proovide võtmise sagedusega jne.  Drive-ini amet lõpuks kaaperdas ja nii hakati proove võtma kõikjal. Mingeid soovitusi ja suunamisi polnud amet võimeline pikka aega jagama, seda nii Saaremaal kui mujal. Pressikonverentsidel torkasid ameti esindajad silma hämamise ja teadmatusega.
Alles doktor Popovi tulekuga hakkasid asjad liikuma. Eriti armetu oli terviseamet (koos WHO-ga) maskide kandmise küsimuses, kahjuks sekundeerisid selles osas ka mitmed tohtrid ja muud teadjamehed. Siililegi peaks olema selge, et pea igasugune mask on parem kui mitte midagi, ta kaitseb mingil määral mõlemat poolt. Selgelt väljendus selles küsimuses akadeemik Soomere: „ Matemaatika ütleb, et kui üle poolte inimestest kannab maske, on pandeemia lõpp paratamatu. Piisab sellest, kui on keskpärased maskid ja suurem osa inimesi neid kannavad“.

Maskisaaga puhul oli kirsiks tordil fakt, et samaaegselt hämamisega maskide vajaduse üle saatis terviseamet märtsis-aprillis apteekritele vananenud ja riknenud s.t. kasutamiskõlbmatuid (valmistatud aastal 2006, kehtivuse kaotanud 2011) maske. Tänaseks on amet veidi kosunud, uurimistööga on kindlaks tehtud, et Saaremaal olid viiruse levimises süüdi fännipasunad ja soovitatud maske metsajooksul mitte kanda. Maine parandamiseks võeti tööle 4 PR-töötajat. Viimane tegu on seda taunimisväärsem, et kõik need neli hakkavad saama tunduvalt kõrgemat tasu kui dr. Popov. 

Pole lõplikult kindel, kas viiruse tõid kohale itaallased, serblasest mängukohtunik, kes jäi haigeks, kuid võis olla nakatunud juba siia tulles või mõni välismaal käinud kohalik.  Loomulikult oleks viirus jõudnud ka ilma nende mängudeta nii Saaremaale kui ka Võrru ja mujale – rahvas ju liigub –, kuid kindlasti poleks see toimunud nii plahvatuslikult ja Saaremaal poleks haigestumus nii rohkearvuline. 
Lühikese aja jooksul on tegemist juba teise riigiametiga, mille juhid pole  tulnud toime oma valdkonna juhtimisega. Ühel juhul (TA) ei tehtud midagi, teisel juhul (VTA) oldi liigaktiivsed. Tagantjärele on jäänud mulje, et veterinaar-ja toiduamet otsiti baktereid sealt, kus neid võib-olla polnudki, vähemalt mitte ohtlikul määral. Oli ju nulltolerantsi nõue ameti enda väljamõeldis, euronorme ei ületatud, ka esialgu väljakuulutatud surmajuhtumid polnud seotud selle bakteriga. Kadusid VTA juhid ja ministeeriumi kantsler Lemetti, kadus ka bakter. Hakka või uskuma, et põhipõhjuseks oli poliitiline rünnak EKRE ministri vastu. 

Kui listeeria juhtumil puhul jäid VTA juhid ja maaeluministeeriumi kantsler vähemalt kohast ilma (kuigi peaminister oli kui kits kahe heinakuhja vahel ja president koguni vabandas skandaali õhutanud Lemetti ees), siis praeguseni pole kuulda olnud terviseameti juhtide vastutusele võtmisest. Millegipärast on meil hakatud suhtuma ametnikesse kui pühadesse lehmadesse, kes millegi eest ei vastuta ja võivad rahumeeli teha, mida ning kuidas tahavad. Neid ei tohi ei arvustada ega kritiseerida, veel vähem rääkida vajadusest nad vastutusele võtta.  
Hiljuti ilmus teade, et siseminister premeeris oma alluvaid, kes on koroonavastase võitluse essliinil. Seda võib võtta nii ja naa. Hea töö väärib kindlasti äramärkimist, kuid võimalus, et premeeritavate nimekirja võivad aja möödudes sattuda ka praegused tervishoiuameti juhid, kes Saaremaale ja Võrusse selle häda kaela tõid, on hirmutav.

Kahjuks ei kao koroonaviirus ära ka peale sellise epideemia tekkimisele kaasa aidanud süüdlastele koha kätte näitamist, kuid juba austusest haigestunute kannatuste ja elu jätnute vastu ei tohi juhtuda, et süüdlased jäävadki karistamata.

P.S. Viimasel ajal on ajakirjanduses siiski avaldatud arvamust, et terviseameti juht peaks tagasi astuma. Tagasiastumine pole karistus, vaid oma teo enesekriitiline hinnang, mis on aktsepteeritav vaid juhul, kui seda tehakse vahetult peale oma eksimusest arusaamist ning mis pole kaasa toonud raskeid tagajärgi. Terviseameti asjatundmatus on läinud ühiskonnale liiga palju maksma, et leppida vaid nende krokodillipisaratega.

Allikas: https://objektiiv.ee/lugeja-kirjutab-puhad-lehmad-eesti-vabariigis-riigiametid/

Read more...

Ei ole vaesemaid riike

Allikas: Facebook

Read more...

Feministid šokeerisid kultuurikriitikut: kas mees räägib siis, kui kana pissib?

Feministid.
Postimehe kultuuritoimetaja Alvar Loog kirjutab pikemas analüüsis „Kas feminismi altarile kõlbab iga ohvriloom?“ sellest, kuidas saavad võrdsust, õiglust ja vendlust nõudvad ise kõige võrdsemateks, kas meeskriitik tohib arvustada naisautori teost ja kas mees räägib siis, kui kana pissib.
Autor alustab artiklit sellega, et tema hiljuti sama ajalehes ilmunud Eia Uusi romaani „Tüdrukune“ arvustus ning ühtlasi ka tema isik – on pälvinud tähelepanu ja kriitikat Facebooki feministlikus grupis „Virginia Woolf sind ei karda!“.

Lohutuseks Loogile võib märkida et ta pole ainus ega kaugeltki esimene mees, kes naisõiguslaste pahameele alla on sattunud, kuid sellegi poolest on tervitatav, et Postimees leidis võimaluse siiski Loogi marufeministe analüüsiva arvamusavalduse ära trükkida, ehkki veebiversiooni esiküljelt kadus see netisügavustesse õige ruttu.
Kultuurikriitik Loog tunnistab, et kuna ta polnud selle grupi seinal varem käinud, oli talle jäänud ekslik mulje, et tegu on tõsiseltvõetava ja mõjuka virtuaalse mõttekojaga, mis pühendunud feministliku maailmavaate edendamisele ning levitamisele.
Aga võta näpust! Ta kohtas seal oma arvustuse reageeringutena tsiviliseeritud kommentaaride asemel selektiivset allikakriitilisust, grupisisest massipsühhoosi, pimedat viha ja debiilsuseni arenenud sootundlikkust.

„Minu püüdlikult sooneutraalset ja ideoloogiavaba avalikku tagasisidet ilukirjandusteosele, mis räägib juhtumisi peamiselt naistest ja feminismist, on selles keskkonnas tõlgendatud valdavalt seksistliku rünnakuna naissoo ja feminismi vastu, idiosünkraatilise näitena meheliku eksistentsi jälestusväärsest madalusest ning närususest,“ kurdab Loog.
Tuleb paljudele tuttav ette. Tänapäevases arvamuspaljususes, kus iga mõte peaks olema teretulnud või vähemalt võimalik, tundub osadele äärmuslastele, et õigus on vaid neil ning teisiti arvajad tuleb parimal juhul lõkkes põletada.
Portaalis perverdiks, räuskavaks šovinistiks ja pihkupeksjaks nimetatud Loog tundub olevat üsna šokeeritud. Ta kirjutab, et kõnealuse diskussiooni näol nägid tema silmad esimest korda nii suure selgusega, mil moel on feminism – iseäranis selle radikaalsem tiib – muutumas otsapidi vormilt omaenese paroodiaks ning sisult omaenese vastandiks.

„Feministidega näib praegu olevat nagu sajand tagasi kommunistidega – inimesed, kes soovisid võrdsust, õiglust ja vendlust, osutusid ühtäkki „kõige võrdsemateks“,“ jõuab Loog järeldusele, millest Uued Uudised on kirjutanud aastate jooksul kümneid ja kümneid lugusid.
Muide, „Virgina Woolf sind ei karda!» on avatud grupp, kuhu kuulub enam kui 8000 jälgijat. Grupi enesetutvustuses seisab, et grupp on mõeldud kõigile neile, kes on huvitatud feminismist, soouuringutest, naisliikumisest, LGBTQI-uuringutest jms. Grupi statuut sätestab, et: „Virginia Woolf sind ei karda“ on feministlik, võrdõiguslik, LGBTQ-sõbralik, vihaõhutamise vastane, stereotüpiseerimise vastane, kehapositiivne ja intersektsionaalne. Grupis ei tolereerita seksismi, misogüüniat, rassismi, suutmis- või vanussurvet, homo- ja transfoobiat.

Valgustatud saaduna jõuab Aivar Loog järeldusele, et: Tundub muidugi veider, et grupp, mis väärtustab väidetavalt võrdõiguslikkust, näib olevat soopõhiselt selektiivne. Nii statuut kui ka praktika tõestavad, et mehi – kui nad ei ole just teisest rassist ja/või homoseksuaalid või transsoolised – võib seal segamatult ja karistamatult solvata nagu loomi.“
Jääb vaid nentida, et sellisel vihakõnet levitaval grupil laseb Facebook vabalt tegutseda, erinevalt mõnest teisest. Või küsida, kus on selle riiaka ja ropu meestevihkajate grupi puhul Facebooki faktikontrollijad Delfist, veebikonstaablid ja muidu moraaliapostlid.
Loe siit: https://kultuur.postimees.ee/6973420/feminismi-altarile-kolbab-iga-ohvriloom
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/arvamus/feministid-sokeerisid-kultuurikriitikut-kas-mees-raagib-siis-kui-kana-pissib/




Read more...


Eesti Vabadussõjalaste Liit


TIIBET VABAKS!

  © Blogger template Ramadhan Al-Mubarak

Back to TOP