Vilja Kiisler: meil pole küll mustanahalist kogukonda, aga meil on rassistid valitsuses

USA protestid 30.05

Pärast George Floydi tapmist alanud proteste USA-s on mul olnud võimalik lähedalt näha, mismoodi reageerivad toimunule siinsed noored inimesed, keda poliitika ja ühiskondlikud protsessid pole siiamaani huvitanud. Arusaam, mis on õiglus ja õigus, sünnib noortes hingedes tormiliselt. Kohe tuleb midagi teha, kohe! Miks sina ei tee, kohe? Kaastunne, kurbus, viha. Abitus, sügav arusaamatus: kuidas on see ikkagi võimalik, et politseinik lihtsalt tapabki inimese ära? Siis tasapisi sugenev arusaamine, et meelt võidakse ju avaldada ka siinmail, aga kas keegi kuuleb, näeb? Kas sellest ka miski muutub? ...
https://epl.delfi.ee/arvamus/vilja-kiisler-meil-pole-kull-mustanahalist-kogukonda-aga-meil-on-rassistid-valitsuses?id=90129865

Segane Kiisler, lugege ja imestage.
M. I.

Read more...

Markus Järvi: USA pinna all hõõguv kodusõda ja uusmetslase sünd

Kui tähelepanelikult jälgida, ilmneb meedia poolt lõõtsutud kliima-, koroona- ja rassismikampaanias keskne joon, milleks on püüd lammutada inimtsivilisatsiooni viimased ripped ning kujundada ühiskond ümber väikese seltskonna düstoopiliste jooniste järgi, leiab Markus Järvi nädalakommentaaris.

Read more...

Rassismivastased valisid maskotiks mehe, kes sihtis rasedat naist kõhtu

Inglitiibadega kurjategija.

Liikumine, mis väidab, et elud loevad, tõstis esiplaanile mehe, kellele elud üldse ei loe.
BNS kirjutas: Esmaspäeval avaldasid USA kongressi demokraadid 8 minutit  ja 46 sekundit kestnud põlvitamisega austust George Floydile. Politsei vägivalla ohvriks langenud George Floydi sark pannakse tema kodulinnas Houstonis esmaspäeval kuueks tunniks kirikusse välja, et leinajad saaksid temaga hüvasti jätta.

Eile avaldas Delfi aga loo: “Ameerika mustanahaline kommentaator: George Floyd oli kohutav inimene!” Selgub, et Floyd oli kolinud Minneapolisse pärast Texase vanglast vabastamist röövimise eest raskendavatel asjaoludel. Vahistamise ajal oli ta fentanüüli ja metamfetamiini mõju all ning pillas maha kotikese uimastitega. Ta on viis korda vangis olnud ja George Floydi profiil on kohtumenetluste järgi karjäärikurjategija oma, seotud narkootikumide müügi ja tarvitamise, erinevate kuritegude, varguste, röövimiste, samuti võõra raseda naise koju sisenemise ja relva tema kõhule näitamisega, nõudes samal ajal raha.
Tegelikult teadsid kõik väljaanded sellest, et Floyd oli kurjategija, kuid siiani sellest vaikiti. Nüüd, kus rassismiteema taandub kolmandatele lehekülgedele, oli õige aeg see taust välja tuua, ja seda oskas EPL/Delfi ajastada.

Rassismivastane võitlus on nüüd saanud löögi kõhtu, sest nende sõnumit kannab narkosõltlane, kes on valmis ka kõhus olevat last tulistama. Loosung “Ma ei saa hingata” muutus paugupealt oigeks “Mulle on uut doosi vaja.” Nüüd seostub BLM protestidega kaasnev vägivald otseselt maskoti taustaga – nagu oli Floyd vägivaldne, on seda ka tema surmast tingitud meeleavaldused. Isegi politseiniku tegu saab teise mõõtme: narkolaksu all olevat inimest ei ole lihtne tavaliste vahenditega taltsutada.
Kui rassismivastane Ameerika vajab selliseid “kangelasi”, on asi väga mäda. Ka demokraadid on tunnustanud kurjategijat. George Floyd võib teisel pool rahul olla – ilmselt oleks ta nagunii surnud üledoosist, nüüd aga elab edasi Ameerika rahvuskangelasena.

Ilmselt tegid need kaks lumehelbekest, kes plaanisid 20. juunil Tallinnas rassismivastast meeleavaldust, seda ära jättes õige otsuse, sest nüüd on Floydi pilte välja tuua juba rumal. Pealegi näitab üha süvenev vägivald Euroopa protestidel, et ka Eestis võib see lõppeda kohviku Wabadus akende purustamisega, kust tuli ka Florian Hartleb lapsevankrirünnakule.
On ju ka Eestis 863 toetajaga FB-seltskond PunaMust, mis tähendab otseselt anarhiste. Ja anarhistid ei ole üheski riigis legaalse poliitilise jõuna aktsepteeritud, sest anarhism tähendab korralagedust, ning punamustad rassismivastased viiksid ka siin ürituse ruttu kuumaks.

Ka Eestis on nähtav püüd kurjategijaid kangelasteks kujundada. Meelis Lao saab spetsialistina poliitilistel teemadel sõna, meedias räägivad kuritegevuse veteranid 1990. aastatest ja näitavad, kus nad Patareis istusid. Ka Lihula tulistaja oli väidetavalt samamoodi laksu all nagu Floyd.
Liberaalne Lääs, kelle poole kõik vaatasid kui Vabaduse Kantsi poole, on vabadused viinud õiguseni teha kuritegusid. Kui EKRE ridadest leitaks kasvõi üks kriminaalse taustaga inimene, pasundaksid sellest kõik lehed, aga et USA rassismivastast liikumist juhib kurjategija vaim, juletakse alles nüüd välja öelda.

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/rassismivastased-valisid-maskotiks-mehe-kes-sihtis-rasedat-naist-kohtu/

Read more...

Soome valitsus hakkab reisipiiranguid arutama neljapäeval

Soome valitsus hakkab reisipiiranguid arutama käesoleva nädala neljapäeval, 11. juunil, ütles täna välisminister Pekka Haavisto.

Haavisto ütles pärast valitsuse tänast nõupidamist, et Soome praegused piirangud kehtivad 14. juunini. Soomes on jälgitud ja võrreldud koroona olukorda teistes riikides, ütles Haavisto ja lisas, et edasised piirangud sõltuvad haiguse olukorrast, vahendab Iltalehti.

Allikas: https://eestinen.fi/2020/06/soome-valitsus-hakkab-reisipiiranguid-arutama-neljapaeval/

Read more...

Fookuses: kuidas saaks riik edendada tõelise kodanikuühiskonna toimimist?

Saates "Fookuses" arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid, milliste meetmetega saaks riik aidata kaasa tõelise kodanikuühiskonna tegevusele. Kuigi praeguseks pole meil välja töötatud lõplikke ettepanekute paketti, on siiski vaja mõtiskleda sellel teemal üldiste printsiipide ja tähelepanekute tasandil.

Read more...

EL-i tippdiplomaat: koroonaviirus on võimas ajaloo kiirendaja

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, Hispaania sotsialist Josep Borrell. Foto: Scanpix

 Euroopa Liidu tippdiplomaat leiab, et koroonaviirus kiirendab “Ameerika juhitud maailmakorra lõppu ja Aasia sajandi saabumist.”

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell ärgitab Euroopa Liidu liikmesriike üheskoos looma “kollektiivse kindlaksmääratud korra”, millega luuakse Hiinaga suhtlemiseks “hulga jõulisem strateegia,” vahendab LifeSiteNews.
Borell käis sellised mõtted välja esmaspäeval toimunud Saksamaa saadikute konverentsil.
Borell kirjeldas koroonaviirust kui “ajaloo võimast kiirendajat.” Järgnevalt väitis ta oma kõnes, et “Ameerika juhitud maailmakorra lõpp ja Aasia sajandi saabumine … on täna lahti rullumas meie silmade ees.”

“Kui 21. sajand saab olema Aasia oma, nagu 20. sajand kuulus Ameerikale, siis pandeemiat hakatakse mäletama kui selle protsessi pöördepunkti,” väitis tippdiplomaat.
Borelli sõnul tähendab suurenev Hiina ja USA vastasseis, et “surve poole valimiseks kasvab,” kuid EL peaks järgima “enda huvisid ja väärtuseid ning hoiduma ühe või teise poole poolt ärakasutamise eest.”
Ametnik rõhutas, et Ameerika Ühendriikide ja Hiina suhted on “multilateraalsele süsteemile halvava mõjuga” ja “globaliseerumise mudel on surve all” ning “maailma juhivad üha rohkem [üksikud] riigid.”

Ta leidis, et 27 EL-i liikmesriiki peaksid koostama Hiinaga läbikäimiseks “kollektiivse kindlaksmääratud korra” lisades, et Hiina ja EL-i vahelised suhted ei põhine alati “usaldusel, läbipaistvusel ja vastastikusel tasakaalul.”
Borrelli sõnul on vaja “Tiim Euroopana tõelist strateegilist ühiskultuuri” ja avaldas kahetsust, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei suuda leida tihti üksmeelt, kuna “liikmesriigid klammerduvad oma rahvuslike huvide külge mõistmata, et on olemas suuremad ühishuvid.”

Toimetas Karol Kallas

Allikas: https://objektiiv.ee/el-i-tippdiplomaat-koroonaviirus-on-voimas-ajaloo-kiirendaja/

Read more...

Jaak Madison: Merkeli ja Macroni ühisvõla plaan on Eestile igas mõttes halb

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison.

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison kirjutab sotsiaalmeedias, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhtide ehk Merkeli ja Macroni plaan ühisvõla (summas 500 miljardit eurot) võtmiseks Euroopa Liidus on halb igas mõttes ning vastuvõetamatu peab see olema ka Eestile.
Selle plaani kolm põhilist probleemi on eurosaadiku hinnangul järgmised:

“Kuna praegu eskaleeruva majanduskriisi ajal ei saa rahvusvahelistelt turgudelt mõistlikel tingimustel laenu riigid, kes on juba end varem laenudega ära poonud, siis peaksime meie võtma kaasvastutuse laenu võtmisel, kuna pole lasknud end laenudesse mässida. Seega anname signaali Euroopa Liidus, et halva finantsdistsipliiniga riigid saavad premeeritud ja kannatama peavad riigid, kes on olnud fiskaalpoliitikas konservatiivsed ja ettevaatlikud.
Sellise laenu võtmine, kus Euroopa Liit võtab ühiselt ja kõik vastutavad selle eest, viiks mitme pika penikoorma sammuga Euroopa Liidu föderatsiooni suunas. Selleks pole meil aga mandaati rahvalt ja see võib rikkuda ka põhiseaduse mõtet. Seega tähendaks selline föderatsiooni suunas liikumine vajadust uue referendumi järele. Euroopa Liidu föderalistid on aastaid rääkinud, kuidas meil on vaja ka maksupoliitika viia Euroopa Liidu tasemele ja loovutada riikide iseotsustusõigust. Kõike selle pärast väidetavalt, et meil on ju ühisraha, kuid pole ühtset maksupoliitikat, mis seda ühisraha aitaks vee peal hoida. Sellisel juhul pigem uppugu see ühisraha.

Tegemist on eelkõige Saksamaa ja Prantsusmaa huvides oleva ettepanekuga. Tuletagem meelde poolnalja, et prantslaste ideed Euroopa Liidus viiakse ellu sakslaste rahaga. Sakslaste raha tuleb aga peamiselt Euroopa Liidu ühisturust, millest on neil ka kõige rohkem võita. Seega kui see ühisturg hakkab kokku kukkuma, siis kelle majandus saaks kõige valusama hoobi? Sellest tulenevalt on ka nemad nüüd surumas seda ühisvõla ideed, kus aga meil, Eestil on palju kaotada. Miks? Sest seda laenu hakataks tagasi maksma tõenäoliselt järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastusest, mis tähendaks väiksemaid otsetoetusi ka meile. See oleks aga vastuvõetamatu, et näiteks meie põllumehed, kes saavad niigi lõuna-eurooplastest ligi kaks korda vähem toetusi, peavad veelgi vähem saama.”

Jaak Madison toonitab, et Euroopa ühislaen vajab mandaati rahvahääletuselt, sest see ületab 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks antud mandaadi piire. “Meil ei ole mandaati selleks, et suuremat otsustusõigust anda Euroopa Liidu tasemele maksupoliitikas, ühise laenu võtmises, selleks on sellisel juhul vaja meile uut, värskemat mandaati.”

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/maailm/jaak-madison-merkeli-ja-macroni-uhisvola-plaan-on-eestile-igas-mottes-halb/

Read more...

Soome töötute tööotsijate arv kahekordistus aprillis

Soome tööbüroodes oli aprilli lõpu seisuga arvel 433 100 töötut tööotsijat. Seda on 203 400 võrra enam kui aasta tagasi. Võrreldes eelneva kuuga kasvas töötute tööotsijate arv 124 000 võrra.

Töötute tööotsijate kiire kasv tuli koroonaepideemiaga seotud piirangutest. Soomes oli aprilli lõpu seisuga sundpuhkusel 184 000 isikut, mida on 166 600 võrra enam kui aasta tagasi. Täisajaga sundpuhkusele saadetuid oli 163 700, mida on 152 100 võrra enam kui eelmise aasta aprillis.

 Pikaajalisi töötuid oli 67 400, mida on 4300 võrra enam kui aasta tagasi. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 141 500 ehk 53 900 võrra enam kui aasta varem.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 27 800 võrra enam kui eelmise aasta aprillis ehk kokku 56 300.

Uute vabade töökohtade arv oli aprillis 50 100 ehk 18 700 võrra vähem kui aasta tagasi. Kokku oli tööbüroodes aprillis 113 300 vaba töökohta, mida on 31 400 võrra vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti andmetel on töötavaid inimesi aprillis 56 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Tööhõive oli 70,1 protsenti, mis on 1,1 protsendipunkti võrra madalam tase kui eelmise aasta aprillis. Töötuid oli statistikaameti andmetel 217 000, mida on 2000 võrra vähem kui aasta tagasi. Registreeritud töötus oli Soomes 8,1 protsenti ehk 0,1 protsendipunkti kõrgem kui aasta tagasi.

Allikas: https://eestinen.fi/2020/05/soome-tootute-toootsijate-arv-kahekordistus-aprillis/

Read more...

Martin Helme: “Mina seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest orjatööjõuna.“

Martin Helme

 Mõnede maasikakasvatajate kaebekirjad ministrile, sõim ajakirjanduses valitsuse aadressil ja üldine hädakisa teemal, et kui ukrainlasi põllule ei lasta, mädanevad Eesti rahvale eluliselt tähtsad maasikad põllule, on juba tüütuks muutuv teema, kuid siin on veel olulisi momente, millele rõhutades peaksid need kaeblejad tõsiselt enda tegevusele mõtlema.
„Kui meil on ühel pool paarkümmend maasikakasvatajat, kes ei taha inimestele palka maksta ja pakuvad mustalt tegevatele inimestele 19. sajandi tingimustes tööd, teisel pool aga kümned tuhanded tööta jäänud Eesti inimesed, siis mina küll tean, kelle poolt mina seisan. Ma seisan Eesti inimeste eest, mitte nende epideemiat tagasi toovate ukrainlaste sisseveo eest ojatööjõuna,“ rääkis EKRE aseesimees Martin Helme raadiosaates „Räägime asjast“, lisades, et siin ei olegi millegi üle arutada.

Tema sõnu kinnitavad faktid: silmitsedes Eesti Maasikakasvatajate Liidu liikmete käibeid ja töötajate arvu, ei vaata kusagilt vastu tuhanded töötajad, keda peaks ilmtingimata väljastpoolt Eestit sisse tooma.
Enamik kasvatajatest kasutab kõrghooajal kümme kuni kakskümmend ning väljaspool seda hoitakse palgal üks kuni kolm töötajat, mõne erandina välja arvatud.
Kui uskuda maasikakasvatajate juttu, siis ilma nendeta jääb saak korjamata. Selle loogika järgi jääb vaid oletada, et hooajal kasutavad mitmed maasikakasvatajad odavat võõrtööjõudu mustalt, jättes sel moel ka riigile maksud maksmata.
Seega on need ukrainlasi põllule nõudvad maasikakasvatajad oma võttest ise selili lennanud ja paljudel neist jääb nüüd värisedes maksuametnikke oodata.
Võib arvata, et see muster kordub ka muude tegevuste puhul ja seda mitte ainult põllumajanduses, vaid ka mujal.

Martin Helme: „Hooajaliselt ei näita enamus, et neil oleks palju töötajaid, ka tööjõumaksud on väga-väga väikesed, et mitte öelda olematud. Ma küsin mis tööjõud? Vastus on väga lihtne – illegaalne tööjõud.“
Ta rääkis, et mustalt tööd tegevate ukrainlaste pealt makse ei maksta, nende töötingimused on iseloomulikud 19. sajandile, nad teevad 18-tunniseid tööpäevi ja siis räägivad mõned maasikakasvatajad, kuidas Eesti inimene neile tööle ei tule.
„Muidugi ei tule, kui neile ei maksta ametlikku palka ja kui neile ei pakuta euroopalikke töötingimusi, pakutakse tööd ilma sotsiaalsete garantiideta ja ainult mõneks kuuks, siis loomulikult ei tule,“ rääkis Helme..

Tänases raadiosaates „Räägime asjast“ tõid Mart ja Martin Helme välja terviseriski momendi, mille võõrtöölised meil praeguses koroonakriisis tekitavad, sest just Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes on pandeemia kontrolli alt väljas.
„Meil on mingi seltskond, kes nui neljaks, täiesti kriisates nõuavad, et me peame võõrtööjõudu sisse tooma,“ rääkis Martin Helme raadiosaates, lisades irooniliselt, et ta lausa tervitab seda diskussiooni, sest see näitab mõnegi seltskonna tegelikke motiive ja kahepalgelisust.
Helme märkis, et kahtlemata on meil ka tublisid maasikakasvatajaid ja laiemalt vaadates on maasikakasvatus põllumajanduses väga väike sektor.
UU

Allikas: https://uueduudised.ee/uudis/martin-helme-mina-seisan-eesti-inimeste-eest-mitte-nende-epideemiat-tagasi-toovate-ukrainlaste-sisseveo-eest-orjatoojouna/

Read more...

Soome ajakirjanik: alles koroonakriisi ajal sain aru, et Eesti on välismaa

Eestist uudiseid vahendav Soome Yle ajakirjanik Silja Massa kirjutab arvamusloos, et alles koroonakriisi ajal sai ta aru, et Eesti on välismaa.

Järgneb Silja Massa arvamuslugu.

 Olen suhtunud seni Helsingi ja Tallinna vahel käivatesse alustesse nagu lähirongidesse. Laeva peale on hea hüpata siis, kui on vaja minna hambaarstile, pittu või tuttava juuksuri juurde Helsingisse. Kaks tundi merel kulub tööd tehes kiiresti. Sageli ei mõtlegi sellele, et lähed ühest riigist teise.

 Tallinn on Helsingile geograafiliselt nii lähedal, et kaks linna on nagu üks piirkond. Helsingi ja Tallinna piirkond on riikide bränditöögruppide lemmik, maailmas ainulaadne kaksikpealinn, mille kohta kasutatakse selliseid nimetusi nagu Talsinki ja Hellinn.

Tallinnas elavad soomlased kutsuvad kodulinna naljatades ka Lõuna-Helsingiks. Bränditöögruppides kujutatakse ette, et tulevikus hakkavad inimesed, ideed, tooted ja teenused veelgi kergemini ja kiiremini liikuma ühest riigist teise, kui kahe linna vaheline veealune tunnel valmis saab.

Elu aga muutus täielikult, kui Eesti ja Soome otsustasid märtsikuus piiri sulgeda, et piirata viiruse levikut. Minusugused kahepaiksed pidid otsustama, kuhu nad jäävad. Ühtäkki sain aru, et elan tegelikult välismaal. Ei saanud enam minna Soome, et sõpradega kokku saada või tuua ära Helsingisse ununenud jalgratast.

Kuigi laevaliiklus on pärast pikka pausi taastunud, on kahe riigi vaheline liikumine vabast veel kaugel. Piiril oodatakse passijärjekorras nagu 1990ndatel aastatel, ning piiriületuse puhul peab seda põhjendama. Selleks on näiteks üle piiri asuv töö või kool või pereliige.

Piiriametkondade reeglid pole kõigile arusaadavad. Eesti on saatnud vahemikus 14.–22. maini piirilt tagasi 72 soomlast, kellel polnud täidetud vajalikke tingimusi riiki sisenemiseks, räägib Soome lahe merevalve ülema asetäitja Mikko Simola.

Soome ja Eesti vahel pendeldas regulaarselt kümneid tuhandeid inimesi. Valdav enamus neist on eestlased, kel on töökoht Soomes, aga pere ja muu elu Eestis. Neile tähendas piiride sulgemine rasket valikut töö ja pere vahel. Raskete valikute ees olid ka meedias vähem kajastamist leidnud Eestis elavad soomlased.

Statistika järgi elab Eestis ligi 8000 soomlast. Tegelikku numbrit on raske öelda, sest registreeritud tohib olla vaid ühes riigis korraga, seda isegi siis, kui jagad end kahe riigi vahel. Mõned soomlased registreerivad end Eestisse, kuna neil on Eestis teine elamine või suvila. Statistika järgi elavad nad Eestis, kuigi nad võivad Eestisse sattuda juhuslikult. Teised on elanud aastaid Eestis, aga on registreeritud Soomes ja neile laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Nemad Eesti statistikas ei kajastu.

Eestis elavate soomlaste Facebooki grupis on koroona ajal küsitud mitmesugust infot: kas keegi saab ära tuua teisele poole piiri jäänud asju? Kas ärikohtumine on piisav põhjus, et saaks Soomest Eestisse tulla?

 Sellised küsimused annavad märku sellest, kui mitmetahuliselt on Eesti ja Soome omavahel seotud. Ühendust peavad diplomaadid, ametnikud ja riigibrändi töögrupid, aga eelkõige tavalised inimesed. Kuigi Helsingi ja Tallinna vahel on nüüd pendeldamist palju vähem, ei kaota koroona Soome ja Eesti lähedasi suhteid. Olen kindel, et kui järgmine kord Soomes käin, siis on laevareis eksootilisem kui kunagi varem.

Allikas: https://eestinen.fi/2020/05/soome-ajakirjanik-alles-koroonakriisi-ajal-sain-aru-et-eesti-on-valismaa/

Read more...