Huvitavat pühapäevaks: Üks ratsaväe rünnak 2. maailmasõja ajast
Saksa pealtnägija kirjeldab Ungari ratsaväe rünnakut Lõuna-Ukrainas:
"Hommik leidis meid taas hägedast lahingust end visalt kaitsva vastasega, kes kõrge raudeetammi tagant meile viheselt vastu pani. Juba neli korda olme rünnakule läinud ja neli korda oli meid tagasi kupatatud. Komandör vandus nii et maa oli must. Kompaniiülemad olid meeleheitel. Suurtükkide tungivalt nõutud toetust ei tulnud ega tulnud. Selle asemel ilmus lagedale mingi Ungari husaarirügement. Hakkasime naerma. Mis asja need madjarid siit otsivad? Kahju nendest ilusatest ja elegantsetest hobustest!
Korraga muutusime soolasammasteks. Vennikesed olid lolliks läinud! Eskadron eskadroni järel tormas edasi, meie suunas. Vali käsklus. Tikksirgelt istusid pruunikspäevitanud saledad ratsanikud sadulas, keegi sädeleva kuldkraega ooberst tõmbas tões ja meeles oma mõga. Tiiva suunast haugatasid neli või viis kerget soomustatud luureautot ja juba tuiskas kogu rügement üle lageda, välkuvad mõõgad sädelemas lõunapäikeses. Selline võis välja näha Seydlitzi aegadetagune rünnak! Unustanud kogu ettevaatuse, hüppsaime oma kaevikutest välja. See kõik oli nagu mingi rüütlifilmi grandioosse tseeni võte.
Raudteetammilt lajatasid esimesed kummaliselt hõredad kogupaugud. ... Ja siis vaatasime hämmastuses ja naerdes, kuidas Nõukogude rügement, kes oli vihaselt ja visalt meie kompanii rünnakuid tagasi löönud, nüüd üles kargas ja otsekui hullunult tahapoole tormas, kannul võidukalt huilgavad ungarlased, kelle helkivad terad pidasid rikkalikku, ülirikkalikku lõikust. Vene mužikkide närvid lihtsalt ei pidanud välkuvaid mõõkasid nähes vastu."
0 kommentaari:
Postita kommentaar