Paet: vähem iseseisvust Eestile ja rohkem sekkumist teiste siseasjadesse!

Paet on viimasel ajal silma hakanud eelkõige selle poolest, et toetab neid poliitilisi suundumusi, millega Eesti peaks tingimusteta alistumise korras venemaale ära andma meie rahvale ja riigile kuuluvad alad. Loomulikult midagi vastu saamata ja isegi vastu küsimata. Rahva käest küsimisest pole siinjuures üldse mõtet rääkida.

Tegelikult on isand Paedil veelgi soove.
Teiseks silmapaistvaks sooviks seoses Eesti riiklusega on praeguse Eesti välisministri tõsimeelne soov olla NAGU välisminister. See tähendab siis seda, et ta teeb omalt poolt kõikvõimaliku, et Eesti riigil oleks üha vähem selliseid riiklikke instrumente, mis klassiklisele iseseisvale riigile omased on. See viib lõppude lõpuks sinna, kus Eesti välisminister pole enam välisminister selle tavapärases tähenduses. Ja ega ausalt öelda ka Eesti riik pole siis enam Eesti riik selle tavapärases tähenduses.

Teatavasti on iseseisvale riigile omane sõltumatu välissuhtluse korraldamine. Eestis on loomulikult juba kõik valitsevad kartelliparteid (Kesk, IRL, Sots, Ref)  läinud seda teed, et osaliselt jõuga ära lammutanud riigi võimalused, sest kodakondsuse tähenduse vähendamise läbi ning ultraliberalismi kaudu on juba ammu antud välissuhtluse õigus riigilt ära suvaliste isikute kätte. Nii pole ka mingi saladus, et näiteks keskerakond viib ellu oma välispoliitikat ning käib visiitidel meid okupeeriva idanaabri juures. Riikide teke föderaliseeruva Eesti riigi sees on oma hoo sisse saanud juba ammu.

Eesti riikliku välisvõimekuse vähendamisele annab hagu juurde ka välisminister Paet, kes teatab, et sooviks olla vähem välisminister ning suurem roll välissuhtluse korraldusel peaks olema Euroopa Liidu nn välisteenistusel.

Välisminister Urmas Paet ütles täna Dublinis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et esimese kahe aasta jooksul Euroopa Liidu välisteenistuse ülesehitamiseks tehtu on positiivne. Euroopa Liidu ühisel välispoliitikal eesseisvad keerulised väljakutsed nõuavad Eesti välisministri sõnul tõhusamat tegutsemist ning head prioriteetide seadmist.
"Rahastamine ja poliitilised prioriteedid peavad käima käsikäes," lausus Paet.

Ühesõnaga - Eesti soovib Euroopa Liidu välisteenistuse tugevdamist, millinse saab toimuda vaid tulevaste provintside (sealhulgas Eesti) praeguse välisteenistuste mõjuvõimu vähendamise ning nende tegevusjõu delegeerimise teel keskteenistusele e. Euroopa Liidu välisteenistusele.

Lisaks Euroopa välisteenistuse tugevdamisele peab Eesti väga tähtsaks ka Euroopa Liidu koostööd regionaalsete organisatsioonidega konfliktiennetuses, kriisihalduses ja demokraatliku ülemineku toetamisel, ütles Paet välisministrite arutelul Dublinis.

Seda viimatiöeldut on loomulikult vaja tõlkida poliitkorrektsest keelest maainimese keelde. "Lisaks sündiva Euroopa Föderatsiooni välisministeeriumi mõju suurendamisele peab Eesti väga tähtsaks ka provintside kuulekat ühiskäitumist välisriikide siseasjadesse sekkumisel, vastavate konfliktide käimaõhutamisel ja tekkinud kriisis ühise kasu lõikamisel."

Et minu toodud tõlge tõele vastab, lisan tõenduseks juurde ka isand Paedi ütlusi, mis eeltooduga kokku käivad.

"Viimase aja positiivsed näited Euroopa Liidu praktilisest koostööst regionaalsete organisatsioonidega on ühine tegutsemine Araabia Liigaga Süürias ja Liibüas ning Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega Mali kriisi lahendamisel," lausus Paet. "Koordineerimine ja koostöö kohalike partneritega muudab konfliktiennetuse ja kriisihalduse tõhusamaks ning selle edasiarendamisel peaks keskenduma praktilistele tulemustele ja võimekuste otstarbekale kasutamisele."

seega soovib Paet ja kogu valitsev poliitkond, et Eesti välissuhtlus oleks vähem konservatiivne, traditsioone ja rahvusvahelist õigust mittearvestav ning toetaks neid jõudusid, kes seaduse vastaselt ning relvastatuna astuvad seaduslike valitsuste vastu, kui konkreetne valitsus ei meeldi meile misiganes põhjusel.

Viimati toodud asjaolu kinnitab, et Eesti välispoliitika on muutunud Paedi juhtimisel sama kahepalgeliseks kui seda on meid okupeeriva vene riigi välispoliitika.

BHR

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/