Euroopa Komisjon plaanib röövida Eestilt seoses pagulastega vähemalt 326 000 eurot kuus

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku jaotada põgenikke Euroopa Liidus riikide vahel ja neid vajadusel ümber asustada. Kuigi väidetavalt teeb komisjon konkreetsed jaotamise ettepanekud maikuu lõpus, siis oma kodulehel avaldatud dokumendis soovitab komisjon Eestil 20 000 põgenikust võtta endale juurde 326 põgenikku.  

Kõige rohkem peaksid Euroopa komisjoni soovituse järgi 20 000 ümberasujast põgenikke vastu võtma Saksamaa (3086), Prantsusmaa (2375) ning Suurbritannia (2309).
Väikseim koormus jääks Küprose kanda, kelle soovitatakse võtta vaid 69 põgenikku.
Eesti ümberasustamiskvoot on suurem, kui näiteks Soomel, mis peaks ettepaneku kohaselt vastu võtma 1,46 protsenti ehk 293 pagulast. Väiksem on ka Läti ja Leedu põgenike hulk –  Lätil 1,1 protsenti ehk 220 pagulast ning Leedul 1,03 protsenti ehk 207 pagulast.
Kvootide arvutamise aluseks on neli parameetrit, mis Euroopa Komisjoni hinnangul väljendavad riikide võimet vastu võtta ja lõimida pagulasi. Komisjon võttis kvootide puhul 40 protsendi ulatuses arvesse riigi rahvaarvu ja sisemajanduse kogutoodangut ning 10 protsendi ulatuses aastatel 2010-2014 vastu võetud pagulaste arvu ühe miljoni elaniku kohta ja tööpuuduse määra.
Samas on Euroopa Komisjon avaldanud ka ümberpaigutamiskava kvootide tabeli. Selle kohaselt oleks Eesti kvoot 1,76 protsenti. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia ümberasumiskavas ei osale, kuna on sellest keeldumise juba varem Euroopa Liidult välja kaubelnud.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Jaak Madisoni sõnul, on see suur koormus Eesti jaoks mitte ainult demograafiliselt, vaid ka rahaliselt. „Keegi ei garanteeri, et antud kvoot jääb selliseks nagu lubatud ja ei kasva paari aasta pärast kümme või sada korda suuremaks kui Euroopa Liidul vajadus tekib. Ka rahaliselt on see Eestile väga raske, kuna ühe immigrandi riiki võtmise ja ülalpidamiskulud on ligikaudu 1000.- eurot kuus, mis oluliselt ületab paljude eesti inimeste kuuteenistust“
Madisoni meelest liigub Euroopa Liit aina rohkem föderaliseerumise suunas, kuna kriiside ajal antakse valdkonnad, mis seni olid liikmesriikide pädevuses nagu rahandus, immigratsioonipoliitika, välispoliitika järk-järgult üle Brüsselile.
Veel päeval kinnitas siseminister Hanno Pevkur Riigikogu infotunnis EKRE saadiku Martin Helme küsimusele vastates, et Eesti ja tema isiklikult on vastu sunniviisiliste kvootide määramisele, mis rikub Euroopa Liidu vabatahtlikkuse alupõhimõtteid. Kui selline ettepanek on tulnud, siis me kindlasti valitsuses arutame seda ja tuleme ka parlamendi ette või täpsemalt Euroopa Liidu asjade komisjoni selleks, kui me soovime Euroopas Vabariigi Valitsuse positsiooni muuta. Tänane Vabariigi Valitsuse kinnitatud positsioon on see, et me toetame vabatahtlikku lähenemist.
Huvitav oleks teada, kas praegune valitsus kavatseb oma lubadustest kinni pidada ja põgenikekvoodi vetostada või läheb nii nagu ikka, et pärast mõningat arupidamist Brüsselis on Eesti varmalt kvootide poolt nagu meie viis eurosaadikut juba on?

Allikas: http://uueduudised.ee/euroopa-komisjon-plaanib-roovida-eestilt-seoses-pagulastega-vahemalt-326-000-eurot-kuus/