Martin Helme | Immigratsioon ohustab eestlaste rahvuslikku püsimajäämist
Martin Helme, Konservatiivne Rahvaerakond
Foto:
Euroopa Liit ei lase ühelgi heal kriisil raisku minna. Kui majanduskriisi kasutati selleks, et haarata Brüsseli võimu alla pangandus ja eelarved, siis immigratsioonikriisi tahetakse kasutada selleks, et võtta liikmesriikidelt ära viimaseid suveräänsuse kantse ehk otsustusõigust selle üle, keda riiki lubada.
Foto:
Euroopa Liit ei lase ühelgi heal kriisil raisku minna. Kui majanduskriisi kasutati selleks, et haarata Brüsseli võimu alla pangandus ja eelarved, siis immigratsioonikriisi tahetakse kasutada selleks, et võtta liikmesriikidelt ära viimaseid suveräänsuse kantse ehk otsustusõigust selle üle, keda riiki lubada.
EL aluslepingud ei anna võimalust Euroopa
komisjonil käskida või sundida kvoodi alusel kedagi vastu võtma.
Komisjon ei saa panna meile sel teemal mitte mingeid kohustusi, kaasa
arvatud mitte kohustust toetada rahaliselt operatsioone Vahemerel või
majutada siin illegaale. Küll aga saab komisjon ja mitmed suured
liikmesriigid, eelkõige Saksamaa, aga ka Itaalia ja näiteks Rootsi,
avaldada poliitilist survet Eesti valitsusele illegaalide vabatahtlikuks
vastuvõtmiseks. Kui jälgida meie valitsuse retoorikat, siis on selge,
et ilma avalikkuse surveta oleks meie valitsus ammu volunteerunud. See
surve peab tingimata jätkuma, eriti arvestades asjaolu, et me ei ole
Euroopas oma vastuseisuga Komisjoni plaanile üksi – suurem osa
liikmesriike ei poolda seda.
Tähtis on mõista, et tegemist ei ole mitte
põgenikega, vaid illegaalsete immigrantidega. Lähis-Idas ja Aafrikas on
aastakümneid olnud konfliktid ja põgenikud, aga alles pärast seda, kui
Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia ja teised Euroopa suured viisid oma
välispoliitiliste avantüüride käigus läbi Liibüa ja Süüria režiimide
kukutamise ning need riigid kaosesse paiskasid, vallandus sealt
inimtulv. Jah, loomulikult põgenevad nad raske elu eest, aga eelkõige on
nad majanduspõgenikud, kes üritavad Euroopasse saada illegaalselt.
Küüniline Euroopa mahitab oma piiri- ja
sotsiaalpoliitikaga ajaloo suurimat inimkaubanduse süsteemi. Illegaalide
vool lakkaks kohe, kui võetaks kasutusele alati toiminud poliitika ning
kõik illegaalid kohe koju tagasi saadetaks. Selle asemel asub Euroopa
neile astronoomilisi summasid sotsiaaltoetusi maksma. Tähelepanu! Ka
eesti seadused näevad ette põgeniku staatuse saanud inimestele enam kui
1000 eurot kuus peo peale maksmise. Jutud sellest, et meile siia ei taha
keegi tulla, kuna Eesti on vaene ja külm riik, ei pea paika. Vaesed on
Eestis need inimesed, kes on seadusekuulekad ja tööl käivad või pensioni
saavad. Kui sa rikud seadusi ja tuled siia Lähis-Idast või
Põhja-Aafrikast siis maksavad need samad lollid 400 euro eest tööl
käivad inimesed sulle iga kuu enda sissetulekust kaks korda kõrgemat
raha mitte millegi tegemise eest kaks aastat jutti. Eesti riik tõmbab
järgmisel aastal kokku politsei patrulle, päästevõimekust ja piiri
valvamist, kuna ei ole kütuseraha, aga luhvtitab miljoneid, kui Brüssel
käsib rahastada piiri valvamist Vahemerel või pidada üleval
kirjaoskamatuid moslemeid.
Pole
tähtsust, et praeguse plaani järgi tuleb "ainult" 350 immigranti. See
on tavapärane Brüsseli libe skeem, millega alguses murtakse
liikmesriikide vastuseis, pakkudes tühise ebamugavuse eest suurt
rahalist hüvitust, kui uus võimustruktuur on juba läbi surutud, antakse
asjale järgmine käik. Kui me lepime praegu kvoodiga, siis ei takista
mitte miski poole aasta pärast meile juba 3500 või 13 500 illegaali
saatmist keskse jaotussüsteemi alusel. Kusjuures kulud ja sotsiaalsed
pinged jäävad lõpuks ikkagi meile.
Lõppkokkuvõttes taandub kõik rahvuslikule
püsimajäämisele. Eesti on koos Lätiga Euroopas kõige kõrgema
välispäritolu rahvastiku protsendiga riike. Meil on neid 30 ringis,
Lätis ligi 40. Kuni Itaalias, Saksamaal või Rootsis pole 30 protsenti
rahvastikust immigrantpäritolu, pole neil meile mingit põhjust
südametunnistusele koputada. Lisaks oleme me Euroopa üks väiksemaid
rahvusriike. Sadade või tuhandete võõra kultuuritaustaga illegaalide
toomine Eestisse ohustab pikas perspektiivis meie jäämisega vähemusse
oma põlisel kodumaal ja ähvardab meid lõppkokkuvõttes rahvusliku
hääbumisega. Ükski Eesti valitsus ega partei ei tohiks selle ohu
valguses teha immigratsiooniküsimuses kõige väiksematki järeleandmist.
Ka mitte "vabatahtlikult".
0 kommentaari:
Postita kommentaar