KAS MÄRKAD DISKRIMINEERIMIST?
Mis juhtub kui omavalitsus pole valmis pagulast munitsipaalelamispinnale paigutama?
Sel juhul tuleb otsida võimalust paigutada pagulane elama üüriturult leitud üürikorterisse. Kui riik püüab üüriturult elamispidu hankida, aga ei leidu piisavalt neid, kes oleks valmis pagulase paigutamiseks eluruume üürima, tuleb mõelda muude lahenduste peale. Näiteks üle vaadata Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluv elamuportfell vms.
? Kelle puhul meist on Riigi Kinnisvara AS talle kuuluva elamuportfelli üle vaadanud?
Kes elamispinna ja kommunaalkulud kinni maksab ning millise perioodi jooksul? Kas on mingid piirmäärad kuludele?
Elamispinna ja kommunaalkulud kaetakse kahe aasta jooksul alates elamisloa väljastamisest. Kinni maksab need riik Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Kaetavate kulude piirmäärad on seotud toimetulekupiiriga, mis järgmisest aastast on 130 eurot (sel aastal 90 eurot) inimese kohta kuus. Näiteks üürikulud kaetakse 18m2 inimese kohta valemiga, et üüri suurus ei saa olla rohkem kui 0,3 toimetulekupiiri ruutmeetri kohta.
Lisaks igakuistele üürikuludele kaetakse vajadusel ka üürilepingu sõlmimisega seotud kulud, nt vahendustasu ja ettemaks. Nimetatud kulud kaetakse ühekordselt, see tähendab, et kui rahvusvahelise kaitse saaja soovib elukohta muuta, siis uue üürilepingu sõlmimisega kaasnevad kulud tuleb tal endal kanda.
Kaetavatel kommunaalkuludel piirmäärasid pole.
? Kelle puhul meist on riik vaevunud igakuised üürikulud ja lisakulud kinni maksma? Rääkimata kommunaalkulude katmisest piiramata ulatuses.
Kas elamispind, mis pagulaste kasutusse läheb, peab vastama teatud standardile?
Kehtestatud on elamispinna normsuurus: eluaset tuleb pakkuda sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses - 18 m2 inimese kohta.
Sätestatud on, et munitsipaalelamispind peab olema remonditud. Üüriturult üüritava korteri puhul remondikulu ja sisustuse kulu ette nähtud ei ole.
Sisustuse puhul eeldatakse, et see kulu hõlmab rahvusvahelise kaitse saajale esmavajaliku mööbli, kodumasinate ja tarbeesemete (magamis- ja söögikoht, kapp, vooditarbed ja –pesu, külmkapp ja pliit, sööginõud jne) muretsemise kulusid.
? Kes meist on saanud endale riigilt remonditud korteri suurusega 18m2 inimese kohta koos mööbli, kodumasinate ja tarbeesemetega?
Milline on pagulaste tervishoiukindlustus?
Pagulased on kindlustatud riigi poolt, neile laieneb haigekassa poolt pakutav ravikindlustuskaitse täies ulatuses kahe aasta jooksul. Juhul kui pagulane asub enne kahe aasta möödumist tööle, lõpeb riiklik ravikindlustuskaitse varem.
? Kas sama heldelt – ravikindlustuskaitse täies ulatuses - suhtub Haigekassa ka oma riigi praegustesse kodanikesse?
Kui pagulasel on krooniline haigus, mis vajab pidevat ravi, siis kes maksab ravimite eest?
Ravimite eest tasub täies ulatuses haigekassa.
? Kas sama võimaldatakse ka kõikidele Eesti Vabariigi praegustele kodanikele, kellel on krooniline haigus?
KES TUNNEB, ET TEDA ON DISKRIMINEERITUD?
Allikas: Veiko Rämmel, Facebook
0 kommentaari:
Postita kommentaar