Uuring: riigikogu, valitsuse ja peaministri usaldussaldo on langenud miinuspoolele
www.DELFI.ee
Foto: Tiit Blaat
Eesti elanikud usaldavad kümne institutsiooni seas kõige enam päästeteenistust, politseid, kaitseväge ja kaitseliitu. Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on aga langenud miinuspoolele ja vähenenud on ka presidendi usaldusväärsus.
Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust vastajatel hinnata
paluti, on kõige kõrgem usaldus uuringu järgi päästeteenistuste vastu
(täielikult või pigem usaldab 96 protsenti). Sellele järgnevad pingereas
politsei (86 protsenti), kaitsevägi (77 protsenti), kaitseliit (71
protsenti), selgub kaitseministeeriumi tellitud Turu-uuringute ASi uuringust.
Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele ja kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.
Allikas: Turu-uuringute AS / kaitseministeerium
Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate seas on väga suured kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud päästeteenistused ja politsei.
Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 21 protsenti. Sama on presidendi puhul: 62 vs 24 protsenti. Kaitseliitu usaldab 86 protsenti eestlastest, aga 37 protsenti venekeelsetest vastajatest. Peaministri puhul on need protsendid 46 ja 21 ning kaitseväe puhul 90 ja 47.
Võrreldes oktoobriga on eestikeelsete vastajate usaldus kõige enam kahanenud presidendi institutsiooni suhtes (74 protsendilt 62 protsendile). 7–8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri vastu.
Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja president – võrreldes oktoobriga 2015 on nende usaldusväärsus langenud 3–4 protsendi võrra.
Turu-uuringute AS viis 2016. aasta märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. See oli juba 39. küsitlus avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis sai alguse 2000. aastal.
Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on langenud miinuspoolele ja kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.
Allikas: Turu-uuringute AS / kaitseministeerium
Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate seas on väga suured kõigi institutsioonide puhul, välja arvatud päästeteenistused ja politsei.
Eriti suur on vahe NATO usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult 21 protsenti. Sama on presidendi puhul: 62 vs 24 protsenti. Kaitseliitu usaldab 86 protsenti eestlastest, aga 37 protsenti venekeelsetest vastajatest. Peaministri puhul on need protsendid 46 ja 21 ning kaitseväe puhul 90 ja 47.
Võrreldes oktoobriga on eestikeelsete vastajate usaldus kõige enam kahanenud presidendi institutsiooni suhtes (74 protsendilt 62 protsendile). 7–8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu ja peaministri vastu.
Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja president – võrreldes oktoobriga 2015 on nende usaldusväärsus langenud 3–4 protsendi võrra.
Turu-uuringute AS viis 2016. aasta märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku. See oli juba 39. küsitlus avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis sai alguse 2000. aastal.
See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=74819659
0 kommentaari:
Postita kommentaar