(:) Kivisildnik: Dressen puuris, reetmine jätkub
(:) kivisildnik
Ja pilastamine käib kogu aeg ja kõigil rinnetel. Meelelahutus on aju pilastamine. Kõrbesõjad on verepilastus. Euroopa Ühendriigid, mille reeturid tahavad majanduskriisi varjus vaikselt läbi suruda, on kõige räigem seadusepilastamine. Eesti Vabariigi likvideerimine Euroopa Ühendriikide edendamise eesmärgil on riigireetmine.
Äsja sai üks jaereetur Aleksei Dressen kuusteist aastat, väga tore. Aga hulgireetmine pole kusagile kadunud, otse vastupidi, grupiviisilise hulgireetmise projektid muutuvad aina ohtlikumaks. Juriidiline reetmine on meil õnnestunud 85 protsenti, sest 85 protsenti seadusi tuleb meil välisriigist.
Ärgem nüüd aga jumala eest hakakem arutama, mis on Eesti riigile kahjulikum, kas välisriigi korraldused, mis tulid Dresseni kaudu, või võõrriigi korraldused, mis tulevad laviinina seaduste, raamseaduste ja direktiivide kujul. Seda me ei aruta. Meie vaatame telerist jalgpalli.
Toon näiteks veel ühe reetmisepisoodi, kus oma raha anti ära. Pätiteo tagajärjel tõusid hinnad, kõik arvud on ajakirjanduses avaldatud. Kuritegevus tõi kaasa häda ja viletsuse.
See on alati nii, et vargad ei too asju juurde, vaid viivad maja-
pidamisest viimasegi. Nii on see alati olnud, väitku pätipealikud mida tahes, loll, kes nende mesikeelseid lipitsusi usub. Ma tunnen teid väga hästi, ma tean, te loobute Eesti iseseisvusest niikuinii, ükskõik mida ma kirjutan või teen. Isegi kui ma mõnele meisterreeturile tüki seataputerast kurku torkaksin, ei muudaks see midagi.
Kriminaalne eluvaade on epideemiline ja pätid on valinud oma esindajad riigikogusse. Teile lubati seksikaid mehi ja kuna idiootidel pole muud võimalust seksikat meest leida, siis te jäätegi kriminaale valima ja nende kuritöid mahitama.
Olgu siis nii, kui enamik on seisukohal, et Eesti riigi seadused ei maksa midagi ja tuleb igal võimalusel kvaliteetse seksi ja kerge raha nimel reeta, reeta ja veel kord reeta, vajaduse korral sooritada ka muid väiksemaid kuritegusid, siis tekib mul ikkagi kaks kiuslikku küsimust.
Kui me reetsime Eesti põhiseaduse ja kirjutasime alla Lissaboni lepingule, kas me võime siis ka näiteks lapsi pilastada? Kui üks roim on hea, siis peavad ka teised head olema.
Teine küsimus on selline, et kui te olete andnud oma riigi ära, miks te siis ei või anda mulle ka oma korteri võtmeid, auto võtmeid ja ligipääsu enda pangakontole. Ma vajan ligipääsu teie pangakontole. Kui te ei taha otsustada oma riigi üle, miks te tahate siis ise otsustada oma raha üle, ma ei näe siin loogikat?
Ja siit edasi, kui te reedate oma kaaskodanikud, miks te ei võiks reeta oma lapsi? Niikuinii saavad neist kalkuninülgijad, peldikupuhastajad või õlitatud hammasrattad pornotööstuses.
Moraali ju ei ole, seadused ei maksa ja pappi on kangesti vaja.
Märkus: Nädala Näo rubriigi tavapärane autor kirjanik Andrus Kivirähk on mõneks nädalaks suvisele puhkusele läinud ning sel nädalal asendab teda Sven Kivisildnik. Järgmisel nädalal kirjutab aga juba keegi teine.
Eesti Päevaleht
Foto: Annika Haas, Eesti Ekspress
Eestis ei ole sageli
kombeks arutada olulisi küsimusi, nii on ka pilastamisega. Pole vaja
arutada, pole vaja kaaluda poolt- ja vastuargumente. Pilastamisega on
kiire – kui me kohe kõike ära ei pilasta, siis juhtub midagi väga halba,
siis me veel kahetseme. On vaja vaikselt ära pilastada ja kogu lugu.
Ja pilastamine käib kogu aeg ja kõigil rinnetel. Meelelahutus on aju pilastamine. Kõrbesõjad on verepilastus. Euroopa Ühendriigid, mille reeturid tahavad majanduskriisi varjus vaikselt läbi suruda, on kõige räigem seadusepilastamine. Eesti Vabariigi likvideerimine Euroopa Ühendriikide edendamise eesmärgil on riigireetmine.
Äsja sai üks jaereetur Aleksei Dressen kuusteist aastat, väga tore. Aga hulgireetmine pole kusagile kadunud, otse vastupidi, grupiviisilise hulgireetmise projektid muutuvad aina ohtlikumaks. Juriidiline reetmine on meil õnnestunud 85 protsenti, sest 85 protsenti seadusi tuleb meil välisriigist.
Ärgem nüüd aga jumala eest hakakem arutama, mis on Eesti riigile kahjulikum, kas välisriigi korraldused, mis tulid Dresseni kaudu, või võõrriigi korraldused, mis tulevad laviinina seaduste, raamseaduste ja direktiivide kujul. Seda me ei aruta. Meie vaatame telerist jalgpalli.
Toon näiteks veel ühe reetmisepisoodi, kus oma raha anti ära. Pätiteo tagajärjel tõusid hinnad, kõik arvud on ajakirjanduses avaldatud. Kuritegevus tõi kaasa häda ja viletsuse.
See on alati nii, et vargad ei too asju juurde, vaid viivad maja-
pidamisest viimasegi. Nii on see alati olnud, väitku pätipealikud mida tahes, loll, kes nende mesikeelseid lipitsusi usub. Ma tunnen teid väga hästi, ma tean, te loobute Eesti iseseisvusest niikuinii, ükskõik mida ma kirjutan või teen. Isegi kui ma mõnele meisterreeturile tüki seataputerast kurku torkaksin, ei muudaks see midagi.
Kriminaalne eluvaade on epideemiline ja pätid on valinud oma esindajad riigikogusse. Teile lubati seksikaid mehi ja kuna idiootidel pole muud võimalust seksikat meest leida, siis te jäätegi kriminaale valima ja nende kuritöid mahitama.
Olgu siis nii, kui enamik on seisukohal, et Eesti riigi seadused ei maksa midagi ja tuleb igal võimalusel kvaliteetse seksi ja kerge raha nimel reeta, reeta ja veel kord reeta, vajaduse korral sooritada ka muid väiksemaid kuritegusid, siis tekib mul ikkagi kaks kiuslikku küsimust.
Kui me reetsime Eesti põhiseaduse ja kirjutasime alla Lissaboni lepingule, kas me võime siis ka näiteks lapsi pilastada? Kui üks roim on hea, siis peavad ka teised head olema.
Teine küsimus on selline, et kui te olete andnud oma riigi ära, miks te siis ei või anda mulle ka oma korteri võtmeid, auto võtmeid ja ligipääsu enda pangakontole. Ma vajan ligipääsu teie pangakontole. Kui te ei taha otsustada oma riigi üle, miks te tahate siis ise otsustada oma raha üle, ma ei näe siin loogikat?
Ja siit edasi, kui te reedate oma kaaskodanikud, miks te ei võiks reeta oma lapsi? Niikuinii saavad neist kalkuninülgijad, peldikupuhastajad või õlitatud hammasrattad pornotööstuses.
Moraali ju ei ole, seadused ei maksa ja pappi on kangesti vaja.
Märkus: Nädala Näo rubriigi tavapärane autor kirjanik Andrus Kivirähk on mõneks nädalaks suvisele puhkusele läinud ning sel nädalal asendab teda Sven Kivisildnik. Järgmisel nädalal kirjutab aga juba keegi teine.
See leht on trükitud EESTI PÄEVALEHE internetiväravast
Aadress http://epl.delfi.ee/archive/article.php?id=64646874
0 kommentaari:
Postita kommentaar