Juhtkiri: võimulolijate ideaaliks on partokraatlik riik

Valitsuserakondade esimehed presidendi juures. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Eestis võimu juures olevate ringkondade huviks on mitte tõeliselt demokraatliku riigi ehitamine, vaid võimu maksimaalne tsentraliseerimine kitsa parteilise kliki ja selle selja taga seisvate globalistlike võimustruktuuride kätte, sedastab Objektiivi toimetus.

Vabariigi valitsus teatas, et ei kavatse tänasel istungil toetada 27 riigikogu saadiku algatatud põhiseaduse muutmise eelnõud, mille kohaselt antaks rahvale õigus seaduseelnõude algatamiseks.
Ühelt poolt on keskerakondlaste esitatud eelnõu tõepoolest mitmes olulises punktis puudulik. Eelnõu kohaselt antaks seaduseelnõude algatamise õigus ka vähemalt 16-aastastele Eesti elanikele, kes ei pruugi olla Eesti Vabariigi kodanikud, ning mis veelgi problemaatilisem, eelnõu esitajad küll sooviks vähemalt 25 000 Eesti elanikule õigust esitada Riigikogule palvekirju, ent samal ajal jätaks parlamendile kogu voli neid palvekirju soovi korral mitte arvestada.

Teiselt poolt on aga ilmne, et valitsuse otsus mitte eelnõud toetada lähtub sootuks muudest kaalutlustest – mitte sellest, nagu oleks antud eelnõu liialt väike samm otsedemokraatia võimaluste taastamise suunas või koguni selle sammu aseaine, vaid sellest, et niisugunegi samm parteide ainuvõimu kõigutamiseks oleks liiast.
Nagu selgitas Justiitsministeerium oma ettepanekus mitte eelnõud toetada, ei kavanda valitsusliit põhiseaduse muutmist ning oluline olevat hoopis kodanike osaluse suurendamine ühiskonnaelus, mida olevat ka juba 2014. aastal tehtud, muutes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust.

Ei Reformierakonna, sotside ega IRL-i juhtidest pole keegi näidanud üles soosivat suhtumist rahvaalgatuse taastamisse Eesti Vabariigis.

Muidugi pole valitsuse seesugune harjumuspäraselt sisutühi jutt vähimalgi määral veenev. Need seadusemuudatused, millele valitsus viitab, toimivad ühemõtteliselt tõelise rahvaalgatuse surrogaadina, sest nendest lähtuv vähemalt tuhande inimese õigus pöörduda seadusemuutmise palvega Riigikogu poole ei kohusta parlamenti praktiliselt mitte millekski.

Tõsiasi on see, et ei Reformierakonna, sotside ega IRL-i juhtidest pole keegi näidanud üles soosivat suhtumist rahvaalgatuse taastamisse Eesti Vabariigis. Arvata võib, et Brexiti ehk Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise otsuseni viinud rahvahääletuse järel on võimulolijad rahvale suurema otsustusõiguse andmise suhtes varasemast veelgi allergilisemad. Iseenesest on see ka ootuspärane, kuna rahvale oma tulevikku puudutavate otsuste langetamise õiguse võimaldamine tähendaks ühtlasi parteide ainuvõimu vähendamist ja võimu tsentraliseeimisele, mitte selle hajutamisele suunatud globalistliku projekti teostamise ohtuseadmist.

Aga ühtlasi nähtub sellest ka tõsiasi, et võimulolijate ideaaliks on mitte demokraatia ehk rahva võimust lähtuv riik, vaid partokraatlik oligarhia ehk riik, kus praktiliselt kogu võim on koondatud parteide (tagatubade) ja nende üle valitsevate kitsaste võimuringkondade kätte. Nende rõõmuks on selline poliitiline süsteem meie tänane tegelikkus, sest otsuseid langetatakse inimestest üha kaugemal ning rahval puudub praktiliselt igasugune võimalus ise riigielu puudutavaid otsuseid langetada, kui just parteid ei otsusta oma armust rahvale sellist võimalust pakkuda.

Allikas: http://objektiiv.ee/juhtkiri-valitsus-ei-toeta-rahvale-iseotsustamise-oiguse-tagastamist/