Migrandid Saksamaal

Naisarst Saksamaalt, Münhenist, saadab sõnumi maailmale!

Eile oli meie haiglas koosolek, kus arutati Münheni haiglates kontrolli alt väljuvat olukorda. Kliinikud ei suuda enam ülekoormuse tõttu piisavalt kiirabi pakkuda ja saadavad abivajajad kõikidesse haiglatesse. Paljud moslemid aga keelduvad kategooriliselt naispersonali meditsiiniteenustest ja meie, naised, keeldume loomade keskele minemast, eriti kui nad on tulnud Aafrikast. Suhted personali ja migrantide vahel muutuvad halvast veelgi halvemaks. Alates eelmisest nädalalõpust, peavad haiglasse saadetud migrandid tulema koos politsei K-9 üksustega. 

Paljudel migrantidel on AIDS, süüfilis, avatud tuberkuloos ning palju eksootilisi haigusi, mida meie Euroopas, ei tea kuidas neid ravida. Kui nad saavad retsepti apteeki, kuulevad nad, et ravimi eest peab tasuma sularahas. See viib neid uskumatu vihapurskeni, eriti kui ravimid on määratud lastele. Nad lahkuvad ja jätavad oma lapsed apteeki sõnadega:’ Ravige neid siis ise!” Nii et politsei ei valva ainult kliinikuid ja haiglaid, vaid ka suuri apteeke. Tõesti me ütlesime avalikult: Kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades,- TV kaamerate ees, sõbralike loosungite ja naeratustega ?! Jah, nüüdseks on piirid suletud, aga miljon on juba siin ja me päris kindlasti ei vabane neist enam. 

Tänaseni oli Saksamaal 2,2 milj töötut. Nüüd saab see olema vähemalt 3,5 miljonit. Enamus neist (migrantidest) on täiesti töövõimetud. Vaevalt miinimum neist omab üldse mingit haridust. Sellele lisaks, ei tööta nende naised tavaliselt kunagi. Arvan et üks kümest on rase. Sajad tuhanded on toonud kaasa oma imikud ja alla kuueaastased lapsed, kelledest paljud on kidurad ja jäetud hooletusse. Kui see jätkub ja Saksamaa avab taas piirid, lähen ma tagasi koju, Czechoslovakia Vabariiki. Keegi ei saa hoida mind siin, selles situatsioonis, ka mitte topelt palga eest, sellest, mida teeniksin kodumaal. Ma tulin Saksamaale, mitte Aafrikasse või Lähis Itta. Isegi professor, kes juhib meie osakonda, rääkis, et ta on kurb, nähes koristajat, kes koristab iga päev 800 euro eest ja näeb siis koridoris meest, kes väljasirutatud kätega tahab saada kõike tasuta ja kui talle seda ei anta , hakkab ta vehkima rusikatega. 

Mulle pole seda tõesti vaja! Aga ma kardan, et kui pöördun tagasi koju , ootab mind ees sama olukord Czechoslovakias . Kui sakslased ei suuda sellega toime tulla, siis Czehhias oleks see totaalne kaos. Mitte keegi, kes pole olnud kontaktis nendega, ei mõista millised loomad nad on, eriti need, kes on Aafrikast ja kuidas moslemid ülbitsevad meie personaliga, vastavalt oma religioossetele kommetele. Siiani pole meie haigla personalist keegi veel neisse haigustesse jäänud, mida nad siia toovad , aga sadade patsientidega päevas - on see ainult aja küsimus. Rhine lähedal hospidalis, ründasid migrandid nugadega personali, pärast seda kui 8 kuine laps, kelle nad olid toonud kolm kuud läbi kogu Euroopa, paigaldati Saksamaa ühte parimasse lastehaiglasse, kus ta vaatamata parimale ravile, mõne päeva pärast suri. Pärast rünnakut tehti arstile operatsioon ja kaks meditsiiniõde toimetati intensiivravi osakonda. Mitte kedagi ei karistatud! Kohalikul ajakirjandusel keelati toimunust kirjutada. 

Meie teame sellest läbi emaili. Mis oleks aga tehtud sakslasega , kes oleks rünnanud noaga doktorit ja meditsiiniõdesid. Või kui ta viskaks oma süüfilisest nakatatud uriini õele otse näkku? Ta läheks ju kohe vangi ja sealt edasi kohtu ette. Aga nende inimestega - pole midagi taolist siiani juhtunud. Ma küsin: kus on kõik need, kes tervitavad migrante rongijaamades? Istuvad kodudes ja ootavad oma järgmist rahaportsu, et näidelda rongijaamas vastuvõtjaid. Kui see oleks minu teha, koguks ma nad kõik kokku ja tooks siia haiglasse, kiirabi osakonna assistentideks. Ma viiks nad ühte majja migrantidega, et nad võiksid nende eest hoolitseda ilma relvastatud politseita ja ilma politseikoerteta, kes on täna igas Bavaria haiglas, ilma meditsiinilise abita.

Dr. Barbara Sziraki

Tõlgitud daami Facebooki lehelt.

Alan Volkov