Uuring: Eesti on EL-i Vene-vastaste sanktsioonide suurim kaotaja
Eesti ja teised Balti riigid on suurimad kaotajad Euroopa
Liidu kehtestatud Venemaa-vastastest sanktsioonidest, selgub Genfi
rahvusvaheliste ja arenguuuringute instituudi (PSIG) raportist.
Eesti puhul on eksport Venemaale kahe aastaga kõige rohkem kahanenud, selgub Genfi instituudi teadlaste koostatud analüüsist.
Kui Eesti eksport Venemaale moodustas kogu Euroopa Liidust väljapoole minevast Eesti ekspordist 2013. aastal 39,5 protsenti, siis 2015. aastal oli väljapoole EL-i suunduvast ekspordist Venemaa osakaal 26,8 protsenti, mis teeb languseks 12,7 protsendipunkti. Lätil oli sama näitaja 10,7 ja Leedul 9,1 protsendipunkti. Järgnesid Slovakkia 7,7 protsendipunkti, Tšehhi 7,3, Poola 7,2 ja Soome 7,1 protsendipunktiga. Euroopa Liidu keskmine on 2,8 protsendipunkti.
"Me leidsime, et sanktsioonide majanduslik kulu liikmesriikidele ei ole korrelatsioonis sellega, kui tugevalt need riigid poliitiliselt sanktsioonide vastu on," ütles PSIG vanemteadus Erica Moret oma kommentaaris. "Kui Kreeka ja Itaalia on ühed kõige vähem sanktsioonide tõttu kannatavad riigid, siis samas on nad ühed kõige häälekamad sanktsioonidest loobumisele kutsujad," lisas Moret. Tema sõnul on Kreeka eksport Venemaale mõnes valdkonnas isegi kasvanud.
Kõige vähem on sanktsioonide tõttu kaotanud oma ekspordis Ühendkuningriik, mille ekspordi kahanemine on olnud 0,6 protsendipunkti, talle järgnevad Portugal 0,7, Kreeka ja Iirimaa 1,0 protsendipunktiga. Itaalia puhul on Venemaa ekspordi osakaalu kahanemine olnud võrreldes 2013. aastaga 2,2 protsendipunkti.
"Vastupidiselt on sanktsioonide ühed kõige tugevamad pooldajad - Eesti, Läti, Leedu ja Poola - nende riikide seas, kes on pidanud taluma kõige järsemat ekspordi langust Venemaale," lisas Moret.
Raportis jõutakse järeldusele, et kui sanktsioonid lõpetatakse ilma poliitilisi järeleandmisi saavutamata, siis mõjub see tuntavalt Euroopa Liidu ühtsusele. See võib ka kahjustada rahvusvahelise üldsuse suutlikkust vastata sanktsioonidega usutavalt ja tõhusalt tuleviku ohtudele.
Euroopa Liit asus Venemaale seoses Ukraina kriisi ja Krimmi annekteerimisega erinevaid sanktsioone kehtestama 2014. aastal, millele Venemaa vastas Euroopa põllumajandussaaduste impordikeeluga.
Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/72afa389-0e03-4847-84c5-dbf836e11e77/uuring-eesti-on-el-i-vene-vastaste-sanktsioonide-suurim-kaotaja
Kui Eesti eksport Venemaale moodustas kogu Euroopa Liidust väljapoole minevast Eesti ekspordist 2013. aastal 39,5 protsenti, siis 2015. aastal oli väljapoole EL-i suunduvast ekspordist Venemaa osakaal 26,8 protsenti, mis teeb languseks 12,7 protsendipunkti. Lätil oli sama näitaja 10,7 ja Leedul 9,1 protsendipunkti. Järgnesid Slovakkia 7,7 protsendipunkti, Tšehhi 7,3, Poola 7,2 ja Soome 7,1 protsendipunktiga. Euroopa Liidu keskmine on 2,8 protsendipunkti.
"Me leidsime, et sanktsioonide majanduslik kulu liikmesriikidele ei ole korrelatsioonis sellega, kui tugevalt need riigid poliitiliselt sanktsioonide vastu on," ütles PSIG vanemteadus Erica Moret oma kommentaaris. "Kui Kreeka ja Itaalia on ühed kõige vähem sanktsioonide tõttu kannatavad riigid, siis samas on nad ühed kõige häälekamad sanktsioonidest loobumisele kutsujad," lisas Moret. Tema sõnul on Kreeka eksport Venemaale mõnes valdkonnas isegi kasvanud.
Kõige vähem on sanktsioonide tõttu kaotanud oma ekspordis Ühendkuningriik, mille ekspordi kahanemine on olnud 0,6 protsendipunkti, talle järgnevad Portugal 0,7, Kreeka ja Iirimaa 1,0 protsendipunktiga. Itaalia puhul on Venemaa ekspordi osakaalu kahanemine olnud võrreldes 2013. aastaga 2,2 protsendipunkti.
"Vastupidiselt on sanktsioonide ühed kõige tugevamad pooldajad - Eesti, Läti, Leedu ja Poola - nende riikide seas, kes on pidanud taluma kõige järsemat ekspordi langust Venemaale," lisas Moret.
Raportis jõutakse järeldusele, et kui sanktsioonid lõpetatakse ilma poliitilisi järeleandmisi saavutamata, siis mõjub see tuntavalt Euroopa Liidu ühtsusele. See võib ka kahjustada rahvusvahelise üldsuse suutlikkust vastata sanktsioonidega usutavalt ja tõhusalt tuleviku ohtudele.
Euroopa Liit asus Venemaale seoses Ukraina kriisi ja Krimmi annekteerimisega erinevaid sanktsioone kehtestama 2014. aastal, millele Venemaa vastas Euroopa põllumajandussaaduste impordikeeluga.
Allikas: http://uudised.err.ee/v/majandus/72afa389-0e03-4847-84c5-dbf836e11e77/uuring-eesti-on-el-i-vene-vastaste-sanktsioonide-suurim-kaotaja
0 kommentaari:
Postita kommentaar