Orjameelsus hukutab riikluse

Tiit Madisson, Eesti Iseseisvuspartei , 9. august 2006

Kevadel Tõnismäe pronksmehe ümber lahvatanud probleem ei kao kuhugi, see teravneb sügisel.

Tallinna keskerakondlikud poliitikud kutsusid kokku mingi ümarlaua, kus tahetakse leida konsensus Tõnismäe pronksmehe saatuse otsustamisel. Kuni 1. augustini võeti vastu sooviavaldusi organisatsioonidelt, kes sooviksid väljapakutud ümarlaual osaleda.

Ükski rahvuslikest organisatsioonidest, kes aktiivselt tegutsenud pronkssõduri teisaldamise nimel, ei ole linnavalitsuse ümarlauale end registreerinud.

Kelle vahel konsensus?

Kas keegi tõesti arvab, et Eesti riikluse ja eesti rahva au ning väärikuse eest seisvad rahvuslased hakkavad meie riikluse õõnestajatega istuma ühe laua taga? Kas võõrriigi kodanikke ühendav Venemaa Kodanike Liit, kapo andmeil riigivastase tegevusega tegelevad nn. antifašistid või Klenski nimekiri hakkavad dikteerima, mida peavad Eesti või pealinna võimud okupatsiooni sümboliseeriva monumendiga tegema? Okupatsiooniaega ja oma kadunud privileege taganutvate sovettidega ei ole võimalik jõuda mingile konsensusele või kompromissile. Kui, siis ainult ühes: lähete tagasi oma «ajaloolisele kodumaale» ja võtate oma Aljoša kaasa!

Keskerakondlastest poliitikud, kes on venekeelsete häälte abil võimul, võiksid enam teada Eesti ajalugu. Okupatsiooni tulemusel siia saabunud mittekodanikest okupantidel ja migrantidel ning välismaa kodanikel ei ole mingit õigust otsustada, kuidas Eesti riigis peavad asjad käima. Kui ei meeldi siinne elu või ajalookäsitlus, mida selle maa põlisrahva enamik õigeks peab, siis tee Venemaa poole on valla.

Orjamentaliteet ruulib

Maikuised sündmused demonstreerisid, et eestlaste hulgas on üllatavalt palju orjameelseid inimesi. Selliste arvates peame me oma kodumaal olema madalam kui muru. Kardetakse mitte ainult kaitsta riigi ja rahvuse väärikust, vaid rünnatakse vihaselt neid, kes seda teevad.

Eesti riikluse vaenlastele ollakse valmis tegema mis tahes järeleandmisi. Peaasi, et n.-ö. tüli ei tekiks. Et saaks turvaliselt, kas või halli hiirekesena alandlikult liikuda oma riigi pealinnas, kui okupandid ja nende järeltulijad pronkssõduri juures oma prasdnik’uid peavad ja meie riiklust ning lippu mõnitavad. Valitsemas on kõikehalvav hirm – mis küll teised meist arvavad?

Aktiivseid rahvuslasi püütakse igati halvustada, neid kujutada ullikestena, kes ei taipa midagi reaalpoliitikast. Sealjuures ei taheta teada ega mäletada, et samasugused «ullikesed» astusid esimestena vastu 1918. aasta novembris Eestile kallale tulnud bolševikele ja hoidsid 1944. aastal kangelaslikult pool aastat Narva rinnet.

Arusaadavalt ei vaja orjad oma riiki, vaid leebemat orjapidajat, sest N. Liiduga võrreldes on Euroopa Liidus kahtlemata leebemad isandad. Selge, et orjad ei hakka 1991. aastal süllekukkunud riikluse eest võitlema. Orjameelsete ja äraandjalike poliitikute poolt propageeritav rahvuslik masohhism viib lõppkokkuvõttes riikluse hävingu ja rahvuse hääbumiseni. Viimane aeg on aru saada, et rahvas, kes kardab olla peremeheks oma isamaal, riskib sellega, et peremehetsema hakkavad võõrad.

Riiklust tuleb kaitsta

9. mai sündmused ja neile järgnenud ettevõtmised näitasid, et rahvuse ja riikluse eest seisjatel pole taganeda enam kuhugi. Viimane aeg on vastu hakata, selg lõpuks sirgeks ajada ja näidata vaenulikele võõrastele, kes on selles riigis peremees. Meie kurb ajalugu on näidanud, et mida rohkem järele annad, seda jultunumad ollakse.

Kas me tõesti talume seda, et sovetimeelsed hakkavad 22. septembril jälle tähistama meie riigi pealinna vallutamist, mida nad silmakirjalikult «vabastamiseks» peavad? Mida teevad sel päeval oma riiklusest ja rahva väärikusest hoolivad eestlased? Kas vaatavad okupantide pillerkaaritamist arglikult kardinate tagant?

Kui riikluse kandjaks oleva rahva poolt võimu teostama valitud selgrootud poliitikud ei taha ega julge riiklust kaitsta, siis on viimane aeg seda teha kodanikel. Aeg on käituda omariiklust vääriva kodanikkonnana. 1940. aasta ei tohi korduda!

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/203316/orjameelsus-hukutab-riikluse 

________________

Üks Tiit Madissoni vana artikkel "Õhtulehes", kuid aktuaalne ka tänapäeval!

M.I.