„Rahvusliku Teataja” oktoobrinumber

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuva parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitilise alternatiivmeedia väljaandega. Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25-30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte. Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt: stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada: 51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:


Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;
Tartus: Meelis Kaldalu, telefon: 55 521 619, meil: meelis@tartu1000.ee;
Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee

LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS

 Juhtkiri

Oktoobrikuu nimi tuleb ladinakeelsest sõnast kaheksa – octo ja oli vanade roomlaste kalendris kaheksas kuu. Meie vanarahva kalendris: viinakuu. Sada aastat saab täis Suurest Sotsialistlikust Oktoobri Revolutsioonist. ENSV koolis õpetati, et see olevat olnud ajaloo pöördepunkt ja kästi kõik sõnad välja kirjutada, suurte algustähtedega. Tegelikult oli ainult judaistlike vandenõulaste räpane riigipööre, mida  hiljem ülistati ja austati. (loe: Jüri Lina „Skorpioni märgi all“). Sellest „ajaloo pöördepunktist“ oli juttu juba meie septembrikuu lehenumbris ja jätkame mitme looga selles lehenumbris. Juttu tuleb nii kommunistidest kui globalistidest. Kommunistidki polnud muud kui globalistid. Lugejat vaevab ehk küsimus, kelle poolt siinkirjutaja – toimetaja valimas käis?

Missuguse partei poolt? Avaldan suure saladuse. Siinkirjutaja ei käinudki valimas. Avaldan „Rahvusliku Teataja“  lugejale veelgi suurema saladuse. Siinkirjutaja ei ole ühelgi valimistel terve praeguse Eesti riigi aja valimas käinud. Ma ei käinud isegi siis valimas, kui ise kord Riigikokku kandideerisin. Tegelikult korra ikkagi käisin – hääletasin Eesti Euroopa Liiduga liitmise vastu. Tahaksin lugejat lohutada, kui ta neid ridu lugedes kohkus. Ma tunnen ja tunneksin valima minnes end lihtsalt ja selgelt alandatuna. Miks nii? Ma pean endalt küsima, kas ma lähen ja olen samuti üks statist, kes osaleb odava tsirkuse massitseenis, millega lollikarja või karja lolle petetakse ja valimisi võltsitakse? Kas ma lähen ja aitan kaasa sellele pettusele? Minu ülevalpidamist ei saa võtta muidugi üleüldise eeskujuna. Kas anda oma hääl või allkiri, tuleb vaagida igakord eraldi – vastavalt olukorrale? Pean valimiste võltsimist ja praeguse riigivõimu seaduslikkuse puudumist Eesti kõige suuremaks murekohaks.   Ah, et kodaniku kohus. Parim, mida inimhing teha saab on teadmisi hankida. Alustuseks võiks minu raamatu: „Kuhu kadus Eesti demokraatia?“ läbi lugeda, ei ole paks raamat. 

Lugemisel peaks selguma, et meil pole sisuliselt demokraatiat ega ka kodanikke, vaid on ainult võimu alamad, keda tavatsetakse „kodanikeks“ kutsuda, nagu N Liidus kutsuti isikutunnistust passiks. Kodanik on midagi muud ja demokraatia samuti. Kui pole kodanikke, ei saa olla ka kodanikukohust. Alamus täidab midagi muud kui kohust. Alamus täidab käsku. Demokraatia üks eelis on see, et ühiste asjade (ladina k. res publica) üle üritatakse otsustama saada võimalikult võimekad ja kogukonnale ustavad mehed. Kuu lõpus saabub Eestisse Jüri Lina sõnumiga, mida pole tal varem olnud.  Lugeja võib endalt küsida, miks tema ei ole Jüri Lina loengus käinud? Siinkirjutaja on käinud kõigil kirjaniku loengutel. Siin oleksin hea meelega eeskujuks.  Miks mitte alustada teadmiste hankimisega!? Eesti raadiot ja TV-d  kuulates-vaadates neid vististi ei saa. Seal aetakse vaese lambakese pea veel täitsa sassi – hakkab „pagulasi“ ootama või uurima, kas ta ise ikka on mees või naine. Selles lehenumbris rõõmustame lugejat uue – 7nda osaga võimude endi poolt korraldatud terroritegudest. Eksklusiivne – ainult meie lehes – „Rahva reeturid“. Samuti ilmub teine osa Tiit Madissoni pikemast artiklist juudi revolutsionääridest, kes üritavad meie maailma hambad ristis ümber teha.

Head lugemist!
 Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO
                     16. oktoobril 2017 Velisel