Sirgu Eesti
Et järgmisel aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi sünnist, on paras aeg meenutada ka üht Lehtsest sirgunud Suurt meest, kes juba koolipoisina oli astunud Eestile kriitilisel hetkel Kaitseväkke ja võitles soomusrongi rügemendis Eesti Vabadussõjas kuni selle võiduka lõpuni.
Artur Sirk oli sündinud 1900. aastal Lehtse vallas, Pruuna külas paljulapselises perekonnas. Alghariduse sai ta Pruuna vallakoolis (1908–1911). Tema kooliõe, samast külast pärit Ida Risti mälestuste järgi oli Arturi väga elava iseloomu tõttu koolijuhatajal Hans Tischil temaga palju tegemist. Poiss õppis aga hästi ja seetõttu otsustas isa oma ainsale pojale rohkem haridust anda.
Edasi õppis ta Ambla Haridusseltsi koolis (1911–1914) ja Tallinna Reaalkoolis (1916–1919). Siit astuski A.Sirk lõpuklassi õpilasena vabatahtlikult Eesti rahaväkke ja saadeti soomusrongi nr 2 dessandi koosseisus rindele, tegi kaasa taandumislahingu Kehrani ja hilisema pealetungi üle Tapa, Tartu ja Valga Petserini välja. Enne pealetungi Tapa taasvallutamiseks seisis aga soomusrong nr 2 („Onu Tom“) Lehtse raudteejaamas, kust Artur Sirk käis siis oma kodust (umbes 1 km) verivorste kaasvõitlejatele toomas. Viimased aga meisterdasid Arturist vemmalvärsi, mille esimene salm oli umbes nii:
Meie Sirk on nagu nirk,
jooksis rongiga võidu,
tõi kodust verivorste toiduks,
juhvalleraa...
Kuigi noormees oli sõjalise väljaõppeta, ilmnes tema taiplikkus lahinguolukorras ja sõja lõpetas nooremleitnandina. Pärast sõda siirdus A. Sirk Tartu Ülikooli juurat õppima. Selle eduka lõpetamise järel (cum laude) eelistaski ta sõjaväelase karjäärile advokaadipraksist. 1924. aastal valiti aga A. Sirk Vabadussõjalaste Keskliidu juhatusse,
oli liidu aseesimees, selle tegelik liider. Tema juhtimisel koostati siis ka uus radikaalne Eesti Vabariigi põhiseadus, mis loonuks stabiilse riigikorraga Eesti.
Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Artur Sirk väga intelligentne, kõrge lauba ja tumedate kulmudega ning hea kõneanniga. Teda peeti Eesti parimaks oraatoriks. Ta käis ka mitu korda Lehtses ja Tapal kõnelemas, rahvast ja endisi sõjakaaslasi agiteerimas astuma Vabadussõjalaste Liitu. Liit oli 1934. aastal seadnud oma riigivanema
kandidaadiks kindral Aleksander Larka. Toimunud rahvaküsitluse põhjal Larka võidus polnud kahtlust. Peaministri ametikoht kuulunuks nüüd Artur Sirgule. Selle peadpööritava poliitilise karjääri katkestas aga Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. märtsil 1934. aastal, millega keelustati kõikide poliitiliste erakondade tegevus. Üle 400 vapsi, nende hulgas Larka ja Sirk võeti vahi alla.
12. mail 1936. aastal peetud kohtuistungil mõisteti neist 154-le karmid karistused. Nii mõisteti ka vabadus sõjalaste ideoloogilisele juhile Artur Sirgule 12 aastat vangistust. Ta oli küll jõudnud juba pärast 8kuulist istumist Patarei vanglast välismaale põgeneda.Pärast mitmetes Euroopa riikides pagenduses viibides, suri Artur Sirk 1937. aasta suvel Luksemburgis. Väideti, et tegemist oli poliitilise mõrvaga. Ta on maetud Helsingi Hientaniemi kalmistule.
Artur Sirgust mälestuste jäädvustamiseks oli initsiatiivgrupil, eesotsas Riigikogu liikme Jaak Madisoniga, plaan püstitada tema sünnikohta Lehtses (praegune Helgi Moksi kodu) mälestussammas, ligi nelja meetri kõrgune kõnepult. Mälestusmärgi ideekavandis oli öeldud, et „Artur Sirgu ideede pärijaina tuleb meil Artur Sirku tunnustada kui poliitikut, mõtlejat, suuna näitajat, suure rahvajuhina“.
Et see projekt teatavatel asjaoludel ei realiseerunud, tuleb nüüd Artur Sirk ikkagi kodukohale lähemale, istuma Ambla surnuaiale, Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenute
monumendi jalamile. Pronksi valatud Artur Sirk paigaldatakse sinna 2018. aasta suvel.
Tegelikult on Artur Sirgul oma sünnikohas juba olemas mälestusmärk – tema kodu lähedal asub trafo-alajaam, millele omal ajal kohalike nõukoguaegse „näpuveana“ on paigaldatud silt „SIRGU“.
Artur Sirgu elust ja vaadetest kirjutas Aare Toika näidendis „Sirgu Eesti“, mida etendati Rahvusraamatukogus oktoobris kümme korda.
Meil aga jääb üle Eesti Vabariigi 100 aastapäeva eel mõtiskleda, milline oleks võinud olla Sirgu Eesti, Eesti kuhu me aga mitte kunagi ei jõudnud.
Jüri Freiman
Allikas: http://www.tapa.ee/documents/100755/14815702/sonumed_11_2017.pdf
TAPA VALLA AJALEHT
Artur Sirk oli sündinud 1900. aastal Lehtse vallas, Pruuna külas paljulapselises perekonnas. Alghariduse sai ta Pruuna vallakoolis (1908–1911). Tema kooliõe, samast külast pärit Ida Risti mälestuste järgi oli Arturi väga elava iseloomu tõttu koolijuhatajal Hans Tischil temaga palju tegemist. Poiss õppis aga hästi ja seetõttu otsustas isa oma ainsale pojale rohkem haridust anda.
Edasi õppis ta Ambla Haridusseltsi koolis (1911–1914) ja Tallinna Reaalkoolis (1916–1919). Siit astuski A.Sirk lõpuklassi õpilasena vabatahtlikult Eesti rahaväkke ja saadeti soomusrongi nr 2 dessandi koosseisus rindele, tegi kaasa taandumislahingu Kehrani ja hilisema pealetungi üle Tapa, Tartu ja Valga Petserini välja. Enne pealetungi Tapa taasvallutamiseks seisis aga soomusrong nr 2 („Onu Tom“) Lehtse raudteejaamas, kust Artur Sirk käis siis oma kodust (umbes 1 km) verivorste kaasvõitlejatele toomas. Viimased aga meisterdasid Arturist vemmalvärsi, mille esimene salm oli umbes nii:
Meie Sirk on nagu nirk,
jooksis rongiga võidu,
tõi kodust verivorste toiduks,
juhvalleraa...
Kuigi noormees oli sõjalise väljaõppeta, ilmnes tema taiplikkus lahinguolukorras ja sõja lõpetas nooremleitnandina. Pärast sõda siirdus A. Sirk Tartu Ülikooli juurat õppima. Selle eduka lõpetamise järel (cum laude) eelistaski ta sõjaväelase karjäärile advokaadipraksist. 1924. aastal valiti aga A. Sirk Vabadussõjalaste Keskliidu juhatusse,
oli liidu aseesimees, selle tegelik liider. Tema juhtimisel koostati siis ka uus radikaalne Eesti Vabariigi põhiseadus, mis loonuks stabiilse riigikorraga Eesti.
Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Artur Sirk väga intelligentne, kõrge lauba ja tumedate kulmudega ning hea kõneanniga. Teda peeti Eesti parimaks oraatoriks. Ta käis ka mitu korda Lehtses ja Tapal kõnelemas, rahvast ja endisi sõjakaaslasi agiteerimas astuma Vabadussõjalaste Liitu. Liit oli 1934. aastal seadnud oma riigivanema
kandidaadiks kindral Aleksander Larka. Toimunud rahvaküsitluse põhjal Larka võidus polnud kahtlust. Peaministri ametikoht kuulunuks nüüd Artur Sirgule. Selle peadpööritava poliitilise karjääri katkestas aga Pätsi ja Laidoneri riigipööre 12. märtsil 1934. aastal, millega keelustati kõikide poliitiliste erakondade tegevus. Üle 400 vapsi, nende hulgas Larka ja Sirk võeti vahi alla.
12. mail 1936. aastal peetud kohtuistungil mõisteti neist 154-le karmid karistused. Nii mõisteti ka vabadus sõjalaste ideoloogilisele juhile Artur Sirgule 12 aastat vangistust. Ta oli küll jõudnud juba pärast 8kuulist istumist Patarei vanglast välismaale põgeneda.Pärast mitmetes Euroopa riikides pagenduses viibides, suri Artur Sirk 1937. aasta suvel Luksemburgis. Väideti, et tegemist oli poliitilise mõrvaga. Ta on maetud Helsingi Hientaniemi kalmistule.
Artur Sirgust mälestuste jäädvustamiseks oli initsiatiivgrupil, eesotsas Riigikogu liikme Jaak Madisoniga, plaan püstitada tema sünnikohta Lehtses (praegune Helgi Moksi kodu) mälestussammas, ligi nelja meetri kõrgune kõnepult. Mälestusmärgi ideekavandis oli öeldud, et „Artur Sirgu ideede pärijaina tuleb meil Artur Sirku tunnustada kui poliitikut, mõtlejat, suuna näitajat, suure rahvajuhina“.
Et see projekt teatavatel asjaoludel ei realiseerunud, tuleb nüüd Artur Sirk ikkagi kodukohale lähemale, istuma Ambla surnuaiale, Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenute
monumendi jalamile. Pronksi valatud Artur Sirk paigaldatakse sinna 2018. aasta suvel.
Tegelikult on Artur Sirgul oma sünnikohas juba olemas mälestusmärk – tema kodu lähedal asub trafo-alajaam, millele omal ajal kohalike nõukoguaegse „näpuveana“ on paigaldatud silt „SIRGU“.
Artur Sirgu elust ja vaadetest kirjutas Aare Toika näidendis „Sirgu Eesti“, mida etendati Rahvusraamatukogus oktoobris kümme korda.
Meil aga jääb üle Eesti Vabariigi 100 aastapäeva eel mõtiskleda, milline oleks võinud olla Sirgu Eesti, Eesti kuhu me aga mitte kunagi ei jõudnud.
Jüri Freiman
Allikas: http://www.tapa.ee/documents/100755/14815702/sonumed_11_2017.pdf
TAPA VALLA AJALEHT
0 kommentaari:
Postita kommentaar