Mart Helme: soovitan tõsiselt tegeleda kõigi rändelepingu kaitsjate julgeolekutausta uurimisega

Kuna sotsist siseminister Andres Anvelt väidab, et praegust valitsust juhib tegelikult EKRE, siis on mul ilmselt aeg varjust välja astuda ja valitsusele otse ja varjamatult nõuandeid jagama hakata.

Kõigepealt, lugupeetud peaminister!
Punkt üks, nagu te ise öelda armastate. Koostage nimekiri kõigist nendest tegelastest, kes praegu Marrakechi teemal valeuudistest, hirmutamisest ja kusagilt orkestreeritud infooperatsioonist räägivad. Ma mõistan, et te peate minu poolt juhitavat erakonda õigustatult poliitikataeva tõusvaks täheks, aga säilitage kõige selle juures siiski kaine mõistus. Meil pole veel nii palju jõudu ja sidemeid, et me oleksime suutnud sundida USA, Austraalia, Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Ungari ja Poola valitsusi Marrakechi lepingule selga pöörame ning Belgia, Iisraeli, Taani ja Norra valitsusi kõhklevale positsioonile asuma.

Kusjuures – pange tähele – kõik need riigid on demokraatlikud ning enamuses ka meie liitlased. Küll kavatseb rändelepinguga ühineda aga Venemaa, mis on niigi meile demograafiliselt kõige ohtlikum naaber ja kes võib leppega ühinemise tulemusena saada meile ka transiitmigrantide doonoriks.

Siit jõuamegi tagasi nimekirja juurde. Ma soovitan tõsiselt tegeleda kõigi rändelepingu kaitsjate julgeolekutausta uurimisega. Selgitage välja, kui suur osa neist tegutseb välisriikide, kaasa arvatud Venemaa otseste agentide või mõjuagentidena. Samuti soovitan ma jõuliselt sekkuda meie julgeolekuorganite tegevusse, et välja selgitada, kes teeb seal katet meie põhiseaduslikku korda kõige otsesemalt ohustavate tegelaste poliitilistele aktsioonidele. See, muide, on täielikus kooskõlas julgeolekuasutuste üle kehtiva tsiviilkontrolli põhimõtetega.

Ja edasi – eelnevast lähtuvalt – tuleb välja selgitada ning puruks rebida ka need niidid, mis seovad julgeolekuasutusi Eesti Vabariigile (ja eesti rahvale) ilmselgelt kahjulikke otsuseid poliitikutele ette söötvate riigiametnikega.

Eriti oluline on see eelseisvaid valimisi silmas pidades, sest me ju näeme, kuidas areenile püütakse upitada ka uusi jõude, kes sisuliselt tegutsevad selles samas meile juba tuttavas rahvusriigi ja Eesti Vabariigi põhiseaduse lammutamise vaimus.
Teiseks – punkt kaks. Koheselt tuleb välisministeeriumisse vaibale kutsuda kõigi nende riikide saadikud, kes on avalikult või varjatult sekkunud Marrakechi lepingu kontekstis meie sisepoliitikasse. Üksnes banaanivabariik talub seda, et mingid teiste riikide ametnikud asuvad korraldama meie sise- ja välissuhtlust.

Kolmandaks. Valitsus peab avalikkusele selgelt ja siduvalt teatama, et Eesti Vabariiki ei sõida Marokosse esindama ükski lepinguga liitumiseks mandaati omav isik. See käib ka president Kersti Kaljulaidi kohta. Kui viimane otsustab nõuet ignoreerida, peab ta teadma, et see tähendab tema poliitilise karjääri lõppu, kuna EKRE ei jäta sel juhul enne, kui president on ametist tagandatud. Me kogusime Marrakechi lepingu vastu kõigest nelja päevaga 10 000 allkirja. Me viisime kaks aastat tagasi riigikogu esimehele immigratsioonivastasele petitsioonile kogutud 40 000 allkirja. Need allkirjad väljendavad selgelt eesti rahva seisukohta ja tahet. Need allkirjad on mandaat, mida presidendil ega valitsusel lepinguga liitumiseks ei ole. Veel kord, suurte tähtedega: TEIL EI OLE MANDAATI MARRAKECHI LEPINGUGA LIITUMISEKS!

Kui sotsid rändelepinguga liitumisele moratooriumi kehtestamise puhul teatavad, et lahkuvad valitsusest, tuleb neile viisakalt uks lahti teha. See, muide, on Keskerakonnale valutum kui Reinsalu vallandamine, sest viimasest saab sel juhul märter, sotside homo- ja migrandilembus on neile aga niigi taganud juba umbes 90 protsendi eestlaste pahameele. Tegelikult otsibki Isamaa ju seda, et ta tüliga valitsusest minema kihutataks, et siis kolm kuud veendunud rahvuslasi mängida – et pärast valimisi uuesti sellekssamaks põhimõttelagedaks globalistliku agenda teenriks muutuda, kes nad valitsuses olnud on.

Ah et mis siis valitsusest saab? Mitte midagi. Valitsusest ei saa enam mitte midagi. Tegelikult pole mingit tähtsust, kas valitsuses on kolm osapoolt, kaks osapoolt või ainult üks. Sisuliselt võib Jüri Ratas rahulikult oma šokolaadikastidega rongi elama minna, sest kolm kuud enne valimisi ei kavatse ükski opositsioonierakond tema poolt keedetud maksu- ja muud suppi helpima asuda. Ja isegi kui Reformierakonnas on ehk mõni, kes seda mõtet kaalub, on see erakond nii fragmenteerunud, omavahel tülis ja moraalselt laostunud, et sealt ei tule mingit pauku. Tegelikult me teame juba, et unustuse jõel on Kallas kahel pool. Reformierakond püsib veel vaid inertsist, aga varsti saab seegi otsa.

Nii võibki Ratas olematu valitsuse peaministrina rahumeeli rongides šokolaadi jagada. Ajalugu, muide, on taolisi peaministreid ennegi näinud. Meenutame kasvõi Venemaa 1917. aasta ajutise valitsuse peaministrit Aleksandr Kerenskit, kes (ilma küll šokolaadi jagamata) samuti Venemaad mööda ringi sõitis ja riigi „hiilgavast“ olukorrast sütitavaid kõnesid pidas.
Lõpetuseks tahan kõiki valitsuse osapooli ja ministreid tänada: te olete teinud head tööd, paljastades kõik need, kes tulihingeliselt toetavad rahvusriigi lammutamist ja tõestades, et EKRE-t on Eesti poliitikasse väga vaja.

Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mart-helme-soovitan-tosiselt-tegeleda-koigi-randelepingu-kaitsjate-julgeolekutausta-uurimisega