Süües kasvab isu: Eesti LGBT Ühing tahab saada 2019. aastaks juba ligi 140 000 eurot riiklikku toetust
Foto: jarino47/Bigstockphoto.com
Eesti LGBT Ühing on esitanud Hasartmängumaksu Nõukogule taotluse, millega soovitakse saada 2018. aastaks riiklikku toetust koguni 138 640 eurot. Aastatel 2013–2018 on ühing niigi saanud samast allikast üha kasvanud summades kokku 242 526 eurot maksumaksjate raha.
2013. aastal eraldati nn seksuaalvähemuste esindusorganisatsioonile aastatoetust 6000 eurot, 2014. aastal 22 000 eurot, 2015. aastal 40 000 eurot, 2016. aastal 39 526 eurot, 2017. aastal 65 000 eurot ja 2018. aastal 70 000 eurot.
Seega soovitakse 2019. aastaks peaaegu kahekordset riikliku rahastuse tõusu.
Raha soovitakse peamiselt palkadeks ja Tartus esinduse avamiseks
Senisest tunduvalt avaramaid rahalisi võimalusi soovib pea täielikult avalikest toetustest elatuv organisatsioon kasutada juhatuse liikmetele tasu maksmiseks, ühingu esinduse avamiseks Tartus, “hariduseksperdi” palkamiseks ning juristi koormuse suurendamiseks, mis oleks omakorda eelduseks ühingu poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks.
Oma senises tegevuses tõstab ühing esile nn seksuaal- ja soovähemustele kohtumisõhtute korraldamist, juriidilise, psühholoogilise ja kogemusnõustamise pakkumist, meediasse artiklite kirjutamist ja saadetes osalemist, noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele koolituste läbiviimist, uurimistööde nõustamist ja nn seksuaalvähemuste paraadi Baltic Pride korraldamises osalemist.
Eesti LGBT Ühingu poolt 15. novembril sotsiaalministeeriumile esitatud rahastamistaotlusest saab lugeda, et lisaks eelnevale soovib ühing kasutada maksumaksjate raha ühiskonna teadlikkuse parandamiseks seonduvalt LGBT+ teemadega, nn seksuaalvähemuste õiguste paremaks tagamiseks Eesti ühiskonnas ning nn vaenu õhutamise vastu võitlemiseks ja võrdse kohtlemise põhimõtete edendamiseks.
Vooglaid: maksumaksjate raha kantimine homoaktivistidele on lubamatu
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid on varem öelnud, et Eesti LGBT Ühing on hea näide Eestis nn vabaühenduste sildi varjus lokkavast võltskodanikeühiskonnast ning et sellist ühendust ei saa ühegi vähegi mõistuspärase sisulise kriteeriumi kohaselt nimetada vabaühenduseks ega kodanikeühenduseks, sest organisatsioonil praktiliselt puudub kodanike toetus.
“Pigem on tegu valitsusvõimu käepikendusega, mis viib avaliku võimu rahalisel toetusel ellu sellele meelepärast poliitilist ja ideoloogilist programmi. Vaadates, kui ülevoolavat ja sisuliselt tegevustoetusena kvalifitseeruvat toetust saab Eesti LGBT Ühing igal aastal sotsiaalministeeriumilt ning kui tihedates suhetes tegutsetakse, siis ei ole liialdus öelda, et sisuliselt on ühingu näol tegemist sotsiaalministeeriumi koosseisuvälise osakonnaga,” märkis ta.
“Küsimus sellest, miks peaks Eesti maksumaksjate raha kanaliseerima aastast aastasse sellise organisatsiooni taskusse, mis on pühendanud Eesti rahva suuremale osale vastuvõetamatu homoideoloogia edendamisele ja juurutamisele Eesti ühiskonnas, on kõike muud kui retooriline. Seda enam, kui tuletame meelde sotsiaalministeeriumi kinnitust, et nad ei ole mitte kunagi toetanud ühtegi kampaaniat, mis lähtuks eesmärgist tõsta esile perekondlikke väärtusi ja rõhutada nende olulisust.”
Vooglaiu sõnul ei peaks homoaktivistide tegevust üldse maksumaksjate rahast ülal pidama ning vastavad organisatsioonid peaks oma tegevuseks vajalikke vahendeid hankima nii, nagu seda teeb SAPTK – kogudes annetusi inimestelt, kes peavad vastavat tööd oluliseks ja soovivad seda toetada.
Kodanike toetus praktiliselt puudub
Eesti LGBT Ühingu majandusaasta aruannetest nähtub, et liikmetelt saadud tasud ja mittesihtotstarbelised annetused (mis ei pruugi olla eraisikute annetused) on pidevalt moodustanud organisatsiooni tuludest väga väikese osa.
Näiteks 2017. aastal, mil 51 liikmega organisatsiooni tulud ulatusid 144 628 euroni, saadi liikmetelt tasusid vaid 1459 eurot ning mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi 2791 eurot, mis kokku moodustasid organisatsiooni kogutulust vähem kui 3 protsenti.
Lisaks Hasartmängumaksu Nõukogule on Eesti LGBT Ühing oma kodulehel toodud info kohaselt saanud rahalist toetust ka Open Society Foundations’ilt, Avatud Eesti Fondilt, Põhjamaade Ministrite Nõukogult, Ameerika Ühendriikide saatkonnalt, Hollandi saatkonnalt, Kanada saatkonnalt, Norra saatkonnalt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Euroopa Liidult.
Allikas: http://objektiiv.ee/suues-kasvab-isu-eesti-lgbt-uhing-tahab-2019-aastaks-saada-juba-ligi-140000-eurot-riiklikku-toetust/
Eesti LGBT Ühing on esitanud Hasartmängumaksu Nõukogule taotluse, millega soovitakse saada 2018. aastaks riiklikku toetust koguni 138 640 eurot. Aastatel 2013–2018 on ühing niigi saanud samast allikast üha kasvanud summades kokku 242 526 eurot maksumaksjate raha.
2013. aastal eraldati nn seksuaalvähemuste esindusorganisatsioonile aastatoetust 6000 eurot, 2014. aastal 22 000 eurot, 2015. aastal 40 000 eurot, 2016. aastal 39 526 eurot, 2017. aastal 65 000 eurot ja 2018. aastal 70 000 eurot.
Seega soovitakse 2019. aastaks peaaegu kahekordset riikliku rahastuse tõusu.
Raha soovitakse peamiselt palkadeks ja Tartus esinduse avamiseks
Senisest tunduvalt avaramaid rahalisi võimalusi soovib pea täielikult avalikest toetustest elatuv organisatsioon kasutada juhatuse liikmetele tasu maksmiseks, ühingu esinduse avamiseks Tartus, “hariduseksperdi” palkamiseks ning juristi koormuse suurendamiseks, mis oleks omakorda eelduseks ühingu poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks.
Oma senises tegevuses tõstab ühing esile nn seksuaal- ja soovähemustele kohtumisõhtute korraldamist, juriidilise, psühholoogilise ja kogemusnõustamise pakkumist, meediasse artiklite kirjutamist ja saadetes osalemist, noortele ja noortega töötavatele spetsialistidele koolituste läbiviimist, uurimistööde nõustamist ja nn seksuaalvähemuste paraadi Baltic Pride korraldamises osalemist.
Eesti LGBT Ühingu poolt 15. novembril sotsiaalministeeriumile esitatud rahastamistaotlusest saab lugeda, et lisaks eelnevale soovib ühing kasutada maksumaksjate raha ühiskonna teadlikkuse parandamiseks seonduvalt LGBT+ teemadega, nn seksuaalvähemuste õiguste paremaks tagamiseks Eesti ühiskonnas ning nn vaenu õhutamise vastu võitlemiseks ja võrdse kohtlemise põhimõtete edendamiseks.
Vooglaid: maksumaksjate raha kantimine homoaktivistidele on lubamatu
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid on varem öelnud, et Eesti LGBT Ühing on hea näide Eestis nn vabaühenduste sildi varjus lokkavast võltskodanikeühiskonnast ning et sellist ühendust ei saa ühegi vähegi mõistuspärase sisulise kriteeriumi kohaselt nimetada vabaühenduseks ega kodanikeühenduseks, sest organisatsioonil praktiliselt puudub kodanike toetus.
“Pigem on tegu valitsusvõimu käepikendusega, mis viib avaliku võimu rahalisel toetusel ellu sellele meelepärast poliitilist ja ideoloogilist programmi. Vaadates, kui ülevoolavat ja sisuliselt tegevustoetusena kvalifitseeruvat toetust saab Eesti LGBT Ühing igal aastal sotsiaalministeeriumilt ning kui tihedates suhetes tegutsetakse, siis ei ole liialdus öelda, et sisuliselt on ühingu näol tegemist sotsiaalministeeriumi koosseisuvälise osakonnaga,” märkis ta.
“Küsimus sellest, miks peaks Eesti maksumaksjate raha kanaliseerima aastast aastasse sellise organisatsiooni taskusse, mis on pühendanud Eesti rahva suuremale osale vastuvõetamatu homoideoloogia edendamisele ja juurutamisele Eesti ühiskonnas, on kõike muud kui retooriline. Seda enam, kui tuletame meelde sotsiaalministeeriumi kinnitust, et nad ei ole mitte kunagi toetanud ühtegi kampaaniat, mis lähtuks eesmärgist tõsta esile perekondlikke väärtusi ja rõhutada nende olulisust.”
Vooglaiu sõnul ei peaks homoaktivistide tegevust üldse maksumaksjate rahast ülal pidama ning vastavad organisatsioonid peaks oma tegevuseks vajalikke vahendeid hankima nii, nagu seda teeb SAPTK – kogudes annetusi inimestelt, kes peavad vastavat tööd oluliseks ja soovivad seda toetada.
Kodanike toetus praktiliselt puudub
Eesti LGBT Ühingu majandusaasta aruannetest nähtub, et liikmetelt saadud tasud ja mittesihtotstarbelised annetused (mis ei pruugi olla eraisikute annetused) on pidevalt moodustanud organisatsiooni tuludest väga väikese osa.
Näiteks 2017. aastal, mil 51 liikmega organisatsiooni tulud ulatusid 144 628 euroni, saadi liikmetelt tasusid vaid 1459 eurot ning mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi 2791 eurot, mis kokku moodustasid organisatsiooni kogutulust vähem kui 3 protsenti.
Lisaks Hasartmängumaksu Nõukogule on Eesti LGBT Ühing oma kodulehel toodud info kohaselt saanud rahalist toetust ka Open Society Foundations’ilt, Avatud Eesti Fondilt, Põhjamaade Ministrite Nõukogult, Ameerika Ühendriikide saatkonnalt, Hollandi saatkonnalt, Kanada saatkonnalt, Norra saatkonnalt, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Euroopa Liidult.
Allikas: http://objektiiv.ee/suues-kasvab-isu-eesti-lgbt-uhing-tahab-2019-aastaks-saada-juba-ligi-140000-eurot-riiklikku-toetust/
0 kommentaari:
Postita kommentaar