ÜHE SAKSA AJAKIRJANIKU ÜLEVAADE UNGARI JA EUROLIIDU VASTUSEISUST.

Euroopa Komisjon algatab Ungari vastu "õigusliku menetluse" riigipiiridel migratsioonile kaasaaitajate kriminaliseerimise pärast.

See on huvitav juhtum sõnavabaduse ja riikliku suveräänsuse seisukohast vaadatuna. Ungari olevat rikkunud sõna- ja ühinemisvabaduse tõlgendust, sundides inimesi hoiduma migrantide toetamisest. Kuigi Euroopa Komisjon ise tegutseb otse nende "lääneriikide väärtuste" vastu, püüdes sundida ungarlasi vastu oma tahtele muutma rahva mõtteviisi, seades kahtluse alla rahvusriigi rolli Euroliidus.

Kuigi Ungari on postmodernse impeeriumi sügavuses, on sel riigil alliansi suhtes palju kasvavaid kriitilisi ideoloogilisi erinevusi, milles pole võimalik kokku leppida. Peaminister Viktor Orban on korduvalt nõudnud, et EL naaseks nii retoorikas kui ka poliitikas oma kristlike juurte juurde. Erinevalt paljudest väidetavatest "euroskeptikutest" on Orbani valitsus reaalselt midagi teinud ehitades riigipiirile tara ja suunanud sisserändajate voolu Ungarist eemale. Need on reaalsed tegevused, mitte ainult populistlikud sõnad, et rahustada rahva hulgas levivaid eriarvamusi migratsiooni osas. Euroopa Komisjon peab seda, migratsiooni mittetoetamist inimõiguste rikkumiseks. Kuid Orbani selliste meetmete tõttu kasvab kiiresti tema toetajate hulk Euroopas "vaikivaks häälteenamuseks".

Lisaks öeldakse, et Orban ise on mõistnud terminit „illiberaalne demokraatia” kui terminit, mida ta ja paljud Ida-Euroopas kasutavad kui võimalikku uut poliitilist teooriat 21. sajandil.
Nagu te võite ette kujutada, ei ole keskmine ultraliberaalne Brüsseli bürokraat Orbani jõupingutuste suhtes eriti entusiastlik (hoolimata tema massilisest rahva toetusest Ungaris), eriti tema soovist luua konkureeriv ideoloogia olemasoleva status quo asemele. Tänapäeva liberaalide Euroopas on see nagu jumalateotus. Mõnikord tundub, et on vaid üks asi, milles Ungari ja EL nõustuvad (vähemalt praegu): Ungari on Euroopa rahvas.

Ainus tõeline karistus, mida Euroopa Komisjon võib Ungarile määrata, kui see on "süüdi" mõistetud, oleks sanktsioonide vorm. See tähendab aga, et kui Euroopa Liidu juhtijad on võimelised selle liidu liikmeid karistama, siis pole selle liikmed enam tegelikult mitte vabatahtlikud "liikmed".
Isegi kui te olete Orbani ja tema poliitika vastu, peate tunnistama, et kellelgi ei tohiks olla õigust karistada "halva käitumise" eest, kui EL tahab olla selline rahvaste liit, kes soovib koostööd teha. Samuti ei tohiks nad majanduslikult rünnata oma liitlaste tsiviilelanikkonda (kes on sanktsioonide suhtes kõige haavatavamad).

"Euroopa Ühendriigid" oleks Euroopa Liidu jaoks palju parem nimi, kuna see termin oleks palju täpsem. EL on üha sarnasem USAga. Näide: Ohio osariigis võib olla erinev kiirusepiirang kui Massachusettis, kuid mitte mingil juhul ei saa see osariik Washingtoni poliitikat eirata. Mõned vandenõu teoreetikud ütlevad, et föderaliseerimine on ELi lõppeesmärk. Brüsselist tulevad ohumärgid näivad, et need vandenõuteoreetikud on oma hoiatustes üha täpsemad.
Lisaks silmakirjalikkusele on peamiseks küsimuseks see, kuidas hea Euroopa saab halba Euroopat karistada sanktsioonidega, ning seda väidetavalt vabakaubanduse ja avatud piiridega rahvaste tingimustes. Venemaa sanktsioonidega sundimine on üks asi, aga kuidas saab selliste meetoditega saavutada majanduslikult edukat Euroopa impeeriumi?

Ungarit (lühiajalises perspektiivis) tegelikult laastav karistus oleks Euroliidust täielikult välja viskamine. See tooks kaasa Ungaris geopoliitilise õudusunenäo, sest maismaal asuvat riiki ümbritseb peaaegu kõikjal Euroliit, välja arvatud väike piir Euroopa-poolse (kuid ka sõjaga hajutatud ja kokkuvariseva) Ukraina ida- ja majanduslikult piiratud, kuid tõenäoliselt sõbralik Serbia lõunaosas. Serbia on suurepärane koht suurepäraste inimestega, kuid majanduslikult ei saa te Serbiale toetuda.
Kui Ungari tõesti sai palju mainitud stardikapitali, jagaks see sama saatust kui paljud endised Nõukogude Liidu vabariigid, kes said tugevatest majanduslikest sidemetest lahti rebitud. Nad olid kohe sunnitud võtma oma täitmiseks uusi riiklikke kohustusi. Neil ei olnud selle ülesande täitmiseks mingeid ressursse.
Euroopa Liidust väljasaatmise oht sunnib Orbani tagasi astuma või vähemalt tegema mõningaid järeleandmisi. See tähendaks märkimisväärset tagasilööki.

Orban ja tema populistlik poliitika ei tekkinud tühjale kohale või isiklikel põhjustel. Orban vihkas, et Moskva dikteeris kommunismi ajal Ungarit ja ta vihkab, et Brüssel on nüüd samuti dikteerib. ELi rahulolematus suureneb jätkuvalt ja liikmesriigi "kottimine" võib viia täiendava ebastabiilsuseni ja võimaliku dominoefekti tekkeni. Erinevad majandusliidud kas elavad või surevad nende „usalduse” kadumise tõttu ja EList väljasaatmine võib viia ühisraha usalduse kriisini.
Orbanil on üllatuslikult tugev tugev toetus. Tema poliitika võidab pidevalt populaarsust. Niikaua kui ta jätkab tööd iseseisvama Ungari nimel, jääb ta võimule ja nii kaua, kui ta on võimul, jätkab ta võitlust iseseisva Ungari eest (aga ka läänepoolne orbanivärviline revolutsioon pole samuti välistatud).
ELil ei ole palju võimalusi teda karistada. Kõik katsed seda teha näitavad ainult seda, kui piirav ja repressiivne võib EL olla rahvaste suhtes. Katse lüüa Ungarit Brüsseli impeeriumist välja võib Euroliitu ennast lagundada ja anda hoopis Impeeriumile endale tagasilöögi.

Hästi mängid hr. Orban.
https://www.contra-magazin.com/2019/02/illiberale-demokratie-warum-die-fans-von-viktor-orban-in-europa-immer-mehr-werden/

Allikas: Taivo Sepp, Facebook