Pagulaste toetus Põhjamaades

See on vaid pagulaste taskuraha, lisaks tulevad veel kulutused pagulaskeskuste ülevalpidamiseks, mitmesugusteks koolitusteks, transpordiks, tugiisikute palkamiseks jne. Huvitav on ka see, kuidas koolitavad näiteks soomlased Somaaliast pärit inimesi (vist juba üle 10 000), kellest 90 % on kirjaoskamatud ja kaasaegses ühiskonnas millist tööd nad on võimelised tegema. Kindlasti jäävad nad ühiskonnale lihtsalt koormaks.
M.I.

Read more...

Õppetund Babülooniast - Valge Tsivilisatsiooni Häving.

Read more...

Ajaloo tolmust: ISESEISVUSE TAASTAMINE vs. TAASISESEISVUMINE

20. august 1991. a. oli kaheldamatult märkimisväärne päev Eesti riigi ja -rahva ajaloos. Sellel päeval sündis poliitiline ühtsusakt, nimetada võib ka kui rahvuslik ühtsusakt, millega taastati formaalselt Eesti riigi iseseisvus.

Tollel mälestusväärsel hetkel ei olnud meie rahva enamuse jaoks oluline tõepoolest muu, kui vaid hetk, millega sai deklareeritud meie iseolemise tahe maailmale ja Moskvale.

Poliitilised söed selle päeva ja ka akti ümber hõõgusid küll ka nimetatud mälestusväärsel päeval, kuid lõkkele on nad löönud siiski aastaid hiljem. Praegu need kired põlevad rahuliku tulena, kuni saab otsa kütus ühe või teise poliitilise leeri paagis või vastupidi - kui kired hoopis lõõmama lähevad.
Suhtumise kaudu saab eelnimetatud lõket piiritleda märksõnadega "iseseisvuse taastamise päev" versus "taasiseseisvumise päev" e. "edgaripäev" NING küsimusega meie riigi poliitilisest staatusest - kas oleme riigina EW (e. I vabariik :: 1918 - 1940) õigusjärglane, kes taastasid oma iseseisvuse 1991. a. VÕI oleme II vabariik e. 1991. a. 20. augustil järjekordselt ehk taasiseseisvunud riik (ühes kontseptsioonis ka hoopistükkis ENSV õigusjärglane - nn Nõmme valitsuse lähtepunkt)?

Rahvarinde oma omandisse monopoliseerinud Keskerakond on alati näidanud end kui II vabariigi ideoloogilise suuna pooldaja. Samal seisukohal on ka Vene riik. Keskerakonna Euroopa sõsarpartei Eestis - Reformierakond on ennast asetanud sellel teljel küll formaalselt I vabariigi pooldajate leeri, kuid viimaste aastate poliitiliste käitumiste tulemusena üha kindlamalt näitab end oma sõsarparteiga (Keskerakonnaga) ühes paadis olevana, rõõmustades omakorda Moskva võime. Siinjuures pean ma silmas nii uut ettevalmistatud piirilepingut kui ka muid majandus-poliitilisi samme, milliseid on astutud eurokomissaride soovil, -tahtel ja -direktiive järgides ning neid isegi sellise sisuga täites, kui Brüssel oodata ei oleks osanud.

Kuid viidatud dilemma valguse kätte taas toomisel pole vaja leiutada midagi uut. Piisab kui korrata vanu tõdesid läbi kord juba avaldatud tõdemuste ning loogikaprisma.

 

ISESEISVUSE TAASTAMINE vs. TAASISESEISVUMINE

NetiTEATMIK WIKIPEDIA:
 

Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis "Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.
Samas ei nõustu sellega sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud. Eelkõige Edgar Savisaare ja Keskerakonna initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva.

ON AASTA 2001.
Iseseisvuse taastamisest on möödunud 10 aastat.

Eesti meedias, poliitilistes ringkondades ja teadlaskonna seas hakatakse arutama "Iseseisvuse taastamise versus taasiseseisvumise" dilemmat.

President Lennart Meri soovib, et 20. augustile antaks taasiseseisvumispäeva asemel muu nimi, sest mittesihiline “taasiseseisvumine” viitab sellele, et muutuse läbiviijaks ei olnud rahvas. Presidendi arvates võiks kasutada näiteks väljendit ”iseseisvuse taastamine”.

Eesti Päevalehes kirjutab Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Mati Hint: 20. augustil istusin ma alul Vaino Väljase kõrval ning hiljem president Lennart Meri ja Aleksander Jakovlevi vahel. Väljas oli käinud eelmisel õhtul Kadriorus, kus president oli rääkinud, mida ta sõnast “taasiseseisvumine” arvab. Väljas küsis minu arvamust ja ma vastasin, et endise ideoloogiapeasekretärina peaks ta vastust ise kõige paremini teadma, kuna tegu pole keelelise, vaid ideoloogilise küsimusega. Sama arvamust ütlesin ma hiljem ka presidendile. Sõna “taasiseseisvumine” oli kompromiss Eesti iseseisvuse väljakuulutamise kokkuleppes, mida on väga raske tagantjärele muuta. Sõna on küll üpris kohmakas, kuid meie kalendris on teisigi sama kohmakaid tähtpäevi, mis on selged nõukogude aja mõjutused. Ilmselt selle vastu just president Meri protestiski.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Eduard Vääri: Ma mõtlesin selle ettepaneku peale kui sellest raadios räägiti. Kuid mingit head mõtet ei tulnud, sest ainuüksi juba sõnas “iseseisvumine” puudub aktiivsus. Aga hakata seda sõna selles tähtpäevas muutma või üldse mainimata jätma… Ka on Eesti inimesed sõnaga “taasiseseisvumine” juba nii ära harjunud, et selle muutmine tekitaks arvatavasti hulga segadust ja pahameelt.

Akadeemia peatoimetaja Ain Kaalep: Ma just kirjutasin presidendile oma arvamusest ja ütlen selle ka Eesti Päevalehele otse välja: minu arvates on täiesti ükskõik, kas kasutada sõna “taasiseseisvumine” või “iseseisvuse taastamine”. Kui “taasiseseisvumine” sobib ühe lause rütmiga paremini, siis tuleb kasutada seda ja kui lause rütmiga sobib rohkem “iseseisvuse taastamine”, siis tuleb kasutada seda. Tegu on puhtalt rütmi küsimusega ja ei midagi muud.

Tartu Ülikooli lähiajaloo professor Jüri Ant: Kuigi presidendi ettepanek tundus mulle esmakuuldes pisut üllatav ja jahmatav, arvan ma, et sel korral oli tal õigus. Sõnadel “taasiseseisvumine” ja “iseseisvuse taastamine” on olemas teatav vahe. Seda on üpris raske seletada, aga üldjoontes näitaks sõna “taasiseseisvumine” nagu mingit uut kategooriat, kuid “iseseisvuse taastamine” seda, et taastati järjepidevust. See on väike, kuid siiski oluline erinevus.

 

ENSV=> EV <=> EW

On aasta 2007

Iseseisvuse taastamisest on möödunud VEEL kuus aastat.

Rein Järlik arutab DELFI artiklis "Miks on 20. august riigipüha?" selle päeva tähendust ja esitab muuhulgas retoorilise küsimuse - Kas ülemnõukogu tahtis kolmandat vabariiki? Lähiajaloo käsitlustest võib ikka ja jälle leida väiteid, et Eesti Komitee tahtis taastada Eesti Vabariiki õigusliku järjepidevuse alusel, ülemnõukogu aga tahtis välja kuulutada mingit kolmandat vabariiki. Kuidas olid asjad tegelikult?

Ise ta ka samas vastab, et deklaratsioon Eesti NSV ülemnõukogu ja Eesti Kongressi koostööst ei jäta mingit võimalust ülemnõukogu eesmärkide mitmeti tõlgendamiseks: Eesti NSV ülemnõukogu on valmis koostööks Eesti Kongressi ja Eesti Komiteega Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel.

Kuid kõhklused on endiselt üleval ja jäävad sinna just Keskerakonna suhtumise tõttu Eesti riiklusse, sealhulgas Eesti riigi tähtpäevadesse, nende tähistamisesse nagu ka suhtumises kodakondsuspoliitikasse jms.

Kõhklused süvenevad omakorda valitseva Reformierakonna poliitika tõttu, milline rõhutatult devalveerib kodakondsuspoliitikat ja kärbib igat moodi riikliku iseolemise instrumente. Kõike eeltoodut saadab retoorika rahvale mõistetamatust (või väga kummaliselt tõlgendatavast) "euroopa ühtsusest, euroopa standarditest, euroopalikest väärtustest, euroopalikest arusaamadest ..."

Aasta hiljem, 20.08.2008. a.  võtan ma BHR´is kokku Eesti riigi iseseisvuse taastamise perioodi, RahvaRinde kaaperdamise, inimestega manipuleerimise, ENSV-liku pseudopoliitika kui ka "taasiseseisvumise" ja "iseseisvuse taastamise" dilemma läbi erinevate kirjutiste, nõustudes samas Jaak Jõerüüdi tõdemusega, et ajalugu on tolmune.

 

Iseseisvuse taastumisest

Lõppkokkuvõttes taandub kõik ühele suurele ja olulisele õiguslik-ajaloolisele analüüsile, mis sisuliselt tegemata ning millest sõltub meie riigi õiguslik sisu, ideoloogiline sisu ning ka suhted kõikide naabritega emakese maa peal.
Kuigi tavakodanikul on seda raske mõista, on tegemist riiklikus plaanis üliolilise dilemmaga. Kui sellele pole konkreetset põhjendatud vastust, siis oleme raskustes iseendi ees, rääkimata raskustest maailmapoliitikas.
Küsimus on lihtne - kas Eesti riik on taasiseseisvunud keskerakondlik ENSV järglane e. nn II vabariik või oleme tuhast tõusnud EW järglane e. oma iseseisvuse taastanud I Vabariik. Siin on tegemist ülimalt tõsise õiguslik-poliitilise küsimusega, millele saab vastuse leida vaid siis, kui analüüsida kogumis iseseisvuse taastamise faktilisi asjaolusid läbi rahvusvahelise õiguse prisma. Võiks isegi küsida lihtsamalt - kas oma suures rõõmsas emotsionaalses laulvas liikumises suutsime me hoida nina tuules ning külma pead, et läbi viia kõik vajalikud toimingud koos Eesti eksiilvalitsusega, mis võimaldaks öelda - me oleme EW õigusjärglased.
 

 AJALUGU ON TOLMUNE

Ajaloo tolm on kogunemas sündmuste peale, mis leidsid aset 1991. aastal. Näha on küll üldised piirjooned, kuid hämarusse on vajumas autentsed soovid, hirmud ja igatsused, mis saatsid toona inimesi erinevatest sotsiaalsetest kihistustest, kes siiski käsikäes 20. augustil 1991. a. (ning pisut enne ning pisut peale) näitasid oma otsustavat toetust Eesti riiklusele ja iseseisvusele.

Nüüd käib võitlus selle nimel, kes on kangem eestlane, vägevam vabadusvõitleja ja suurema empaatiaga rahvuslike varade-väärtuste ohverdaja. Ohvrid kantakse peavoolumeedia karjuval toetusel sotsiaal-liberalismi kõikehävitavale altarile.

Tekitatud tohuvapohus rebitakse maha püsivaid raame ja masside tähelepanu juhitakse asendustegevusele jääkeldritesse ning vabaõhuetendustele Paidesse (ja mitte ainult sinna), kus orwelliku 1982 stiilis uuskeele sõnaraamatust lähtuvate "vihakõnede, sallimatuste, ksenofoobsete ilmingute" ja muu "dekadentsliku" saasta vastu võideldakse sotsiaal-liberaalse lipu all.

Samas hõõguvad söed edasi koldes, mis süüdati aastakümneid tagasi läbi poolikute lahenduste ja lõpuni vaidlemata jäänud probleemkäsitluste.

Valitsevate ringkondade poolt rahva ette järamiseks visatavad sotsiaalsed kondid on küll mahlaste verelihatükkidega isuäratavaks aetud, kuid need ei suuda siiski kustutada ajaloo tolmu alla mattunud dilemmasid, millistel on poliitilises mõttes riikliku tähendusega.

Sellised tulevad igal aastal uuesti ja uuesti meelde ning taas küsitakse küsimusi - mida NAD mõtlesid 1991? Mida nad mõtlesid SIIS? Miks NAD kirjutasid SELLELE alla? Kes SEDA ütles ... lubas? Miks NAD SEDA tegid? ...

... Miks meil on edgaripäev?

Lõpuks tuleb keegi, kes kogu probleemistiku lihtsalt kokku võtab nagu tegi seda BHR 2013. aastal:

KUI eeltoodu tõele vastab, tuleb lugeda tõenäoliselt õigeks see, et kehtiv Eesti Vabariik on uus riik, milline sündis 20. augustil 1991 (äärmisel juhul tunnustatav ka ENSV järeletulijana).
Ilmselt saabub siis aeg lõpetada ühiskonna piinad ning poliitiline onaneerimine Eesti Wabariigist kui meie riigi õiguseellasest (Tartu rahust jms., jättes need tõesti ajaloolaste pärusmaadeks) ning mõelda tõsiselt selle peale - millist Eestit me tahame?

Ja kui eeltoodu tõesti tõele vastab, siis pole midagi imestada, kui jõuab kohale lõplik väsimus koos tõdemusega: on aeg meie rahval maha istuda ja uuesti korrata 27 aasta tagust trikki oma rahva õiguste taastamiseks ning riigile suveräänsuse tagastamiseks - veelkord ja uuesti vastu võtma suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutama MEIE seadused MEIE riigi territooriumil ülemuslikuks.
Oleme teinud seda kaks korda (1918, 1988) ja suudame teha ka kolmandat korda. Kas siis aastal 2018?

NING SIIS pole tähtsust enam ei 24. veebruaril ega ka 20. augustil

Ehk on see isegi hea. Sest siis on uus riik, mille rahvas on valinud kõhklusteta ja teadmises, et vana taaka selle küljes enam pole. Me ei vaidle enam. Meie paat on randa jõudnud.

 

Paul Puustusmaa

Allikas:http://bhruzzland.balanss.ee/isamaa/ensv-ev/691-vana-kuld-paeikese-kaette-iseseisvuse-taastamine-vs-taasiseseisvumine

Read more...

SAPTK ringreis algab juba homme – olete väga oodatud!

Hea Matti Ilves! Kutsun Teid veelkord ka omalt poolt osa võtma meie sihtasutuse ringreisist, mis algab juba homme! Seekord oleme pingutanud kõvasti, et korraldada Tallinnas ja Tartus konverentsid, kuhu oleks kaasatud väärtuspõhiselt mõtlevaid inimesi, kelle nägemust praegu valitsevast kultuurilisest olukorrast on kindlasti nii Teile kui ka meile endile väga huvitav kuulata. Lisaks minu ja Varro Vooglaidi ettekannetele esitavad Tallinnas ja Tartus oma mõtteid ka meie poolt rajatava portaali “Objektiiv” peatoimetaja Veiko Vihuri, ajaloolane Jaak Valge, ajakirjanik ja kirjanduskriitik Peeter Helme, poliitik Imre Mürk, politoloog Henn Käärik ja näitleja ning teoloog Malle Pärn. Oma nägemuse kultuurisõja teemal avaldavad ka mitmed ühiskondlikud mõtlejad, kellelt oleme palunud videointervjuud, mis on tervikuna kättesaadavad siit: http://kultuurisoda.objektiiv.ee/teema/intervjuud/ Tallinn, neljapäeval 20.augustil kell 14:00. Kultuurikatel Põhja pst 27a “Eesti kultuurisõja lahingutandril” (Veiko Vihuri) “Eesti põhiseaduslikud väärtused ajapeeglis: rahvuslus ja demokraatia” (Jaak Valge) “Ajakirjanik ja ajakirjandus – valikud ja nende raskus” (Peeter Helme) “Liberalismi fenomenid pudukaupmeeste ajastul” (Imre Mürk) Tartu, pühapäeval 23. augustil kell 14:00. Dorpati Keskus. Soola tn 6 "Eesti kultuurisõja lahingutandril” (Veiko Vihuri) “Eesti põhiseaduslikud väärtused ajapeeglis: rahvuslus ja demokraatia” (Jaak Valge) “Eesti demokraatia sotsioloogilisest ja õigussotsioloogilisest vaatenurgast” (Henn Käärik) “Kõva lauba ja paadunud südamega” (Malle Pärn)

Kui Te ei saa osaleda meie Tallinna ja Tartu konverentsidel, siis sellest veel midagi katki ei jää. Meie ringreis läbib lisaks Tallinnale ja Tartule veel 12 linna ja alevit Kuressaarest Jõhvini ja Põlvast Raplani.

Vaadake meie konverentsi täpsemat kava siit:

http://kultuurisoda.objektiiv.ee/teema/suvetuur/
Olen veendud, et meie seekordse ringreisi teema võtab meie sihtasutuse tegevuse väga hästi kokku. Meie eesmärgiks on olnud algusest peale võtta selge positsioon kultuurisõjas astudes julgelt välja tervemõistusliku maailmatunnetuse ja püsivate väärtuste kaitseks.  

Lõpuks kutsun Teid üles levitama konverentsi kohta sõna nii sotsiaalmeedias kui ka oma sõprade-tuttavate seas. 
Kohtumiseni ringreisil!

Markus JärviJuhatuse liige
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks

Read more...

Anti Poolamets: Hea sõnum!

Pole näha eestlastel seda suurrahvastele omast üleolekutunnet teiste suhtes, vaid peamine vajadus on elada omade seltsis, oma kultuuris, ilma, et midagi jõuga peale surutaks. Aga seda just Euroopa Liit meie valitsuse hoogsal kaasakiitmisel teeb. Kummaline, hämar PR-trikitamine IRL-ilt, kes ühel nädalal teeb Eesti ringreisu migrantide kaelamäärimiseks, teisel nädalal mängib eestimeelset ja hakkab tähelepanu kõrvalejuhtimiseks burkadest rääkima. Pole "pagulasi" - pole ka burkasid, härrased IRL-i spinndoktorid!
http://uueduudised.ee/polisrahva-oigus-vaimsele-kodunemisele-pole-rassism/

Allikas: Facebook

Read more...

Mis toimub Soome hostelis, kus tõsteti eestlased pagulastele ruumi tegemiseks tubadest välja?

Merike Mikk, ajakirjanik, Kirkkonummi

www.DELFI.ee

Foto: Merike Mikk

Helsingi kesklinnast 40 kilomeetri kaugusel Kirkkonummis olevas hostelis tube üürivad eestlastest ehitusmehed pidid oma toad pagulastele vabastama. Kui küsida aga sellise teo põhjuste ja hostelis toimuva kohta, siis muutuvad aga inimesed kidakeelseteks.

Möödunud reedel avastasid töölt tulnud ehitusmehed, et nende toauks oli kinni ja sellel seisis kuri kiri, et meeste asjad on nummerdatud ja tõstetud spordisaali. Ühe-kahe inimesega üüritoa asemel ootas ees ööbimine hosteli saalis või seminariruumis. Soome eestlaste Facebooki grupis levib kaader, kus mehed saali trepiastmetel kügelevad-magavad.
Esmaspäevahommikul on keskuses vaikne. Parkimisplatsil seisab üksik Poola numbrimärki kandev sõiduauto, keskuse ees pargipinkidel istuvad igavlevalt tumedanahalised mehed. Üksik mees kükitab hosteli majadekompleksi nurga juures ja tõmbab suitsu. Võrreldes eelmise nädala reede ja laupäevaga on meeleolud rahulikumad.
Veel nädal tagasi oleks saanud Nordic Lake’i hostelisse broneerida ööbimist booking.com-i või nende oma kodulehe kaudu. Tänaseks on suletud nii Nordic Lake hosteli Facebooki lehekülg kui ka netiaadressil nordiclake.eu olnud kodulehekülg. Avatud on vaid sama keskust hoopis KN Keskuse nime all reklaamiv kodulehekülg, millel kutsutakse vigases soome keeles soodsalt ööbima 150 toaga seminari-, lõõgastus- ja puhkekeskusesse. Nii Nordic Lake Hostelit kui ka KN Keskust reklaamivad samad fotod.KN Keskus on aastaid ennast Soome eestlaste seas reklaaminud kui ülisoodsat majutusasutust. Kui Helsingis ja selle lähipiirkonnas peab ühetoalise üürikorteri eest tasuma kuus 800–1000 eurot kuus, siis Kirkkonummis sai sama raha eest kaks või kolm tuba.
Seda kõike uskus ka abikaasaga ehitusettevõtet pidav Kätlin. Nad kirjutasid sellesama KN Keskuse nime kandva majutusasutusega uue üürilepingu alla augusti alguses. „Kõik, mis edasi toimus – kuidas töömehed helistasid, et nende asjad on tubadest välja tõstetud ja kuhugi pole minna, tekitab palju küsimusi. Neile, senistele rentnikele, ei ole suuliselt ega kirjalikult antud teada, et üürileping või majutustingimused muutuvad. Üks töölistest lõpetas Kirkkonummis juhtunu pärast üldse töölepingu ja seega on ehitusettevõte saanud üleöö sissetoodud pagulaste pärast ka rahalist kahju.
Teine eestlasest ettevõtja kirjutas üürilepingule alla päev enne pagulaste saabumist,” räägib Kätlin. „Sain neljapäeval kell 16.44 meili, et minu töömeestele äsja renditud toad peavad olema tunni aja jooksul vabastatud. Küll rõhutati, et see on valitsuse käsk ja nemad ei saa midagi teha. Tänaseks olen leidnud kompromissi ja mehed on saanud keskuses uued elamispinnad, aga rahu seal ei saa – uued tulijad mängivad öösiti korvpalli, neil ei ole seal ju midagi teha,” lisab ta.

Soome migratsiooniamet hädas põgeniketulvaga

Keegi tubade üürijatest ei teadnud Soome migratsiooniameti (Maahanmuuttovirasto) eelmise nädala kolmapäeval ilmunud pressiteatest, et kuna Helsingi pagulaste vastuvõtukeskused on puupüsti täis, on Kirkkonummisse tehtud ajutine pagulaste vastuvõtukeskus. Ameti esindaja andis teada, et sinna mahub kuni 250 inimest ja üürileping on tehtud Soome ettevõttega Aktiivikeskus Kiinteistö OY. Esialgu on keskusesse viidud 150 inimest ja Kirkkonummi pagulaskeskuse juht Jorma Kuuluvainen on tunnistanud, et vajadusel viiakse sinna inimesi juurde.
Ajalehe Helsingin Sanomat teatel saabus Soome eelmisel aastal kokku 3650 põgenikku. Selle nädala alguseks on nende arv juba üle 4800. Ainuüksi kolme viimase nädalaga saabus Soome üle 1300 põgeniku.

Kes tegelikult hostelis tegutseb?

Eestlased on oma üürilepingud sõlminud ettevõttega KN Keskus. Ja enamik neist on asju ajanud eestlannast hosteli administraatori Lili Vaismaaga. Küsimuse peale, mis keskuses toimub, muutub muidu jutukas proua kidakeelseks: „Minul puudub selle kommenteerimiseks luba, meil on palgatud soomlasest meediakonsultant, kes annab avalikkusele objektiivset teavet.” Vaismaa sõnul on juba palgatud ka advokaadid, sest nende keskust on avalikult mustatud. Ta lubab juhatajaga rääkida info jagamise osas, aga vastused jäävadki tulemata.
Aastatel 2012–2013 asutuses töötanud Jaanus, kel on praegu pooleli kohtutee saamata jäänud rahade pärast, ütleb, et keskusega opereerisid eestlased. See keskus on käinud käest kätte ja seal on vahetunud mitmed omanikud,” ütleb mees.
Aastatel 2011 on Eestis registreeritud firmad nimedega KN Keskus OÜ ja KN Keskus Assets OÜ, ühel juhatuse liikmeks Reimo Piirsoo ja teisel Svetlana Kalev. Tänavu märtsis 2015 rääkis Reimo Piirsoo koos abikaasa Annika Vaiklaga oma eduloo Kanal 2 Reporteri saates (http://www.reporter.ee/2015/03/05/miks-eestlasel-on-soomes-tore-tootada/). Selle videoloo järgi sai perekonnast KN Keskuse operaatorfirma pärast seda, kui Reimo Piirsoo seal finantsnõustajana tegutses.

Pagulaskeskus tekitab pingeid

Kirkkonummis tekitab pagulaskeskuse tekkimine erinevaid emotsioone. Radikaalsemad liikumised ja rühmitused organiseerivad 19. septembril Helsingi kesklinnas pagulastevastast meeleavaldust. Sinna on eraldi grupina kutsutud ka Kirkkonummi elanikud. Et pagulaskeskus tegutseb erafirmaga sõlmitud kokkuleppe alusel, ei saa Kirkkonummi kohalik omavalitsus selle kohta midagi öelda. Ka nende jaoks oli pagulaste saabumine üllatus – sellest saadi teada eelmise nädala esmaspäeval, kolmapäeval elasid esimesed põgenikud juba keskuses.
Soomes tuleb saada kohaliku omavalitsuse luba juhul, kui tahetakse moodustada püsivat ja pikka aega tegutsevat pagulaskeskust. Kirkkonummi ametnikud on lubanud paari nädala jooksul kaardistada, millised mõjutusi sellise keskuse tekkimine ümbruskonnale tuua võib. Kohalik omavalitsus on kaua kaalunud, mitu põgenikku ja mis aja jooksul suudetakse Kirkkonummis vastu võtta. Otsus oli ühine – neid võiks tulla 15 kahe aasta jooksul. Nüüd saabus ühe päevaga 50 inimest, imestavad Kirkkonummi elanikud internetis.
Kohaliku ajalehe Kirkkonummen Sanomat teatel on sealne hosteliomanik juba enne soovinud, et sinna võiks tulla põgenikele mõeldud keskus.

Allikas: http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=72230717

Read more...

Kultuurisõda - Intervjuu - Andro Roos

Published on Aug 14, 2015 Andro Roos jagab meiega oma mõtteid eesti rahva ja meie rahvusriigi püsima jäämise teemal.
Vaata lisa http://ks.objektiiv.ee

Read more...

Riigikogu toetas Kreeka 3. abipaketti

Eelnõu heakskiitmise poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli 37 ja erapooletuid ei olnud.

Selle poolt hääletasid nõrgamõistuslikud riigireeturid, kes aravad, et Kreeka on seda ülisuurt võlga (200% SKPst) suuteline tagasi maksma, tegelikult on hiigellaenu tagasimaks  tervikuna täiesti võimatu. See on lihtsalt meie vaese riigi raha tuuldepildumine.

Hääletustulemused ka nimeliselt: http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/8f452db0-a49d-41d1-bdf9-9e76a4b47e8d/
M.I.

Read more...

MATTI ILVES: KUIDAS PAGULASED JÕUAVAD KREEKASSE?

Niigi suurtes majandusraskustes olev Kreeka hägab nüüd veel suure immigrantide tulva käes ja seda sugugi mitte vähem kui Itaalia.

Sõjapõgenikud-pagulased saabuvad Kreekasse väga erilisel viisil, kõigepealt võetakse Türgi põgenikelaargritest väljasaamiseks ajutane elamis- ja tööluba mida on küllalt kerga saada, siis aga põgenetakse Euroopa Liitu - peamiselt Kreekasse aga ka Bulgaariasse, kus pidi neid ootama õnnemaa. Nii näivad türklased tegevat globalistidega koostööd, aga maksavad ELile võib-olla kätte "igaveste ühinemisläbirääkimiste" eest.

Algul toimus sisseränne maismaa kaudu, aga kreeklased  on ehitanud piirile lausa kaitsetarad ja sulgenud maismaapiiri ja nüüd toimub sõit juba meritsi paatidega arvukatele Egeuse mere Kreeka saartele, millest mõned asuvad üsna lähedal Türgi rannikule. Kreeklastel on tõesti raske Egeuse merd valvata (kuid mitte ELil) paljude saarte ja nende läheduse pärast Türgile, raskeks teeb asja veel see, et kui pagulased on maale jõudnud ei tohi neid enam tagasi saata. ELis on kehtestatud seadus mis ütleb, et pärast seda, kui sisserändaja on jõudnud E Liidu territooriumile on tal õigus taotleda varjupaika. Niikaua, kui taotlust ei ole uuritud või menetletud, ei tohi neid tagasi saata ja tavaliselt ei saadetagi.

Suurem osa saartest kuuluvad Kreekale, olles halduslikult jaotatud üheksa piirkonna vahel. Ainsad Türgile kuuluvad märkimisväärse suurusega saared on mere kirdepoolses otsas olevad Gökceada saared.

Read more...

Kultuurisõda - Intervjuu - Martin Helme

Published on Aug 15, 2015
Martin Helme avab selgelt ja põhjalikult, kuidas on kultuurisõda meieni jõudnud ja millisel moel vastu seista kultuurisõja rünnakutele.

Read more...