Energiapomm 2013

Tulev aasta tõotab võõrhuvide täitmise tõttu tuua tõelise inflatsioonilaine. Energiahindade katastroofilise tõusu vastu aitaks olukorda stabiilsemana hoida riikliku kontrolli all oleva energiafirma tegevuse laiendamine ja hinnakujundamine siseturu nõudluse järgi.
Järgmine aasta ähvardab võõrhuve teenivate eesmärkide tõttu tuua tõelise inflatsioonilaine, sest lisaks kontrollimatult tegutsevatele kütusemüüjatele antakse välismaalaste reguleerida ka Eestis müüdav elektrihind. Parlamendikartell on teemat vältinud, mis pole selle eelnevaid lepingute mahavaikimisi ka imeks pandav, sest esindab see täna samu väärtuseid, mis sealsetele erakondadele toetusi maksavad.
Sõites Tallinnast 50 km eemale võime näha ühte kütusehinda ja Tallinnas hoopis kõrgemat hinda. Viimases on rohkem inimesi ja suurem võimalus tõmmata kasumit. Samal ajal on antud luba hakata kaevandama rahvuslikku maavara põlevkivi diislikütuse tootmiseks, mis võimaldaks turule tuua suures koguses diiselkütust. Seda  plaanitakse aga müüa maailmaturu hinnaga ehk teisisõnu ei saaks tavainimene põlevkivi kulutamisest mingit kasu peale sildi Eestis tehtud. Oleks tegu harjamüügiga ei huvitaks kedagi mis hinnaga keegi neid müüb aga tegu on majanduse jaoks ja inimeste elu puudutava seisukohalt ülitähtsa tootega, mille kontrollimatu ja pidev tõus seab inflatsiooniritta kõik teisedki valdkonnad.
Teine suur tõus ootab ees elektrihinda. 1. jaanuaril 2013 tuleb elektrituru avamine. See tähendab, et elektrienergia kWh hind hakkab sõltuma nõudmise ja pakkumise vahekorrast ja Soome elektrihinna tasemest.
” Tegelikult me hakkame maksma elektri kasutamise eest tunduvalt rohkem kui Soomes, sest poliitikud on kehtestatud märgatavalt kõrgemad maksud ja riigitasud (2005 aastaga võrreldes kasv 204%). Võrguteenuste tasu üleskruttimisega kaasneb kohe ka käibemaksu summa suurenemine. Siit järeldub, et euroala vaeseim riik hakkab elektri eest maksma rohkem kui osa rikkaid,” kirjutas V. Rajangu, elektriinsener.
Rootsis peetakse elektrituru avanemisele üleminekut inimestele liialt koormavaks ja sellest tulenevalt ennatlikuks. Nii taotleti Euroopa Liidult kehtestatud korra kohaselt elektrituru avamiseks kuus aastat pikendust ja see pikendus ka saadi. Meil tegeletakse täna Brüsseli lolluste täpse täitmisega isegi, kui see oma rahvast kägistab.
Lahendus riikliku kontrolli kasv ja süsteemivahetus
Elektrihinda mõjutavad ka mitmed Eestile kahjulikud lepingud nagu õhu kasutamise eest kehtestatud nn saastekvoot, elektrijaamade tootmisvõimsuse kärpimine, otsustamatus energiasektori reformimise osas jne. Ilmselgelt tuleks need kahjulikud lepped ülevaadata ja nõuda nende muutmist. Poola on olnud siin eeskujuks.
Energiahindade kasvu vastu on riigil mitmeid lahendusi. Üheks peamiseks on riigi kontrollitava siseriikliku energiamonipoli loomine, mille ülessanne oleks hindade võimalikult madal hoidmine. Seda saab teha mitmel moel. Eesti toodab juba täna elektrit rohkem, kui tarbib ja käivitatavad õliteheased asuvad tootma rohkem diislit, kui Eesti tarbib. Need on faktorid, mis võimaldaksid soovi korral mõjutada siseturu hindu ja kasvatada siinse elaniku ostujõudu. Selleks tuleb siseturu hind hoida lahus maailmaturu hindadest nagu näiteks USA maagaasi puhul talitab. Kui USAs saavutati kildagaasi tootmises läbimurre kasutati seda siseturuhindade langetamisesks ja väga edukalt.
Et mitte hakata kirjutama pikalt võime öelda, et võimalusi on tegelikult pisikesel Eestil oma siseturu kaitseks laastava inflatsiooni eest küll. See kõik eeldab aga võõrhuve kaitsva saamatu parlamendi võimu asendamist (rahvusliku)erakonnaga, mis julgeb vastu astuda kleptokraatide ahistavale hegemooniale.
Allikas: http://staap02.wordpress.com/