Sotsialismi kriis Euroopas ei tähenda kapitalismi krahhi

Reede, 13 aprill 2012 11:23 Eurosotsialismi kriis on juba aastaid näidanud sotsiaaldemokraatlike ideede tegelikku võimekust e. jätkusuutmatust.

Sotside poolt aastakümnete jooksul suunatud tee, mis on ühiskonnakorralduses loonud mudeli "õpitud abituse" ja "rahatrükkimise/pangandusoligarhia" mikstuurist, tugineb küll üllatele sõnadele, kuid petab tegelikult rahvast, sest sõnad on tühjad ja loodud riigikorraldus viib paratamatult ebastabiilsusse, üleüldisse vaesusse ning rahulolematusse.

Et vasakpoolsed saaksid olukorda siiski ohjata, on neil ainult üks ja ülimalt klassikaline tee - suurendada veelgi riigi sekkumist ühiskonna arengutesse, üksikisiku õigustesse, rahvusliku kogurikkuse ümberjagamisse ning piirata omandi kasutamist ja suurendada veelgi makse.
Kui vaja, siis teha eeltoodut riigi sunnijõu kasutamise suurendamise abil.

Lisaks eeltoodule ei tohi unustada lubadusi pangadussektorile. Et peab neelama alla võlgasid, trükkima raha juurde ja garanteerima pankadele minimaalsed kuid pidevad tulud, sest pangadus toetab sotsiaalseid abiprogramme ning toetab riiki ühiskonnaliikmete "õpitud abituse" väljatreenimisel ning kinnistamisel.

Nagu öeldud - see tee viib ühiskonna ebastabiilsusse, ebaloogilise ühiskonnamudeli juurdumisse, mis lõpuks jõuab diktatuurini, sest vaid jõuga on võimalik sellist absurdset mudelit koos hoida.
Ja seda teed on vasakpoolsed poliitilised jõud viimaste sajandite jooksul korduvalt käinud.

Kas praegu Euroopas õlmitsev kriis on kapitalismi kriis? Seda on korduvalt küsitud. Vastus on lihtne ja loogiline - tegemist on sotsialismi kriisiga. Selle eurosotsialismuse kriisiga, mida on euroühiskonnas aastakümneid arendatud.
Kui see jätkub, siis sedalaadi kriisid sagenevad ja süvenevad.

Tänases Eesti Ekspressis on avaldatud vene teisitimõtleja ja ühe opositsiooniliidri Garri Kasparovi intervjuu.

Gasparov on erakordselt sügava analüüsivõimega inimene. Endise male suurmeistri ja maailmameistrina on ta harjunud mõtlema sügavuti ning kümnete kaupa käike ette.

Küsis Ekspress siis Gasparovilt, et: "Kas väidate, et kapitalism on praegusel kujul oma aja ära elanud?"

Gasparov vastas: "Otse vastupidi, minu arvates võib kapitalism väga hästi töötada, kui me selle juurde naaseme.

Praegune põhimõte too big to fail (ingl k liiga suur, et äparduda — Toim.) kapitalismi ja vabaturuga kokku ei lähe. Vabaturgu peaks reguleerima “nähtamatu käsi”, kuid praegu teeb seda riikide karvane käsi. Suurpanku päästetakse maksumaksja rahaga ja meid hirmutatakse, et kui Goldman Sachsil või IMG-l ei lähe hästi, on tulemas üleilmne katastroof. Muidugi ei too ühe suurpanga kokkuvarisemine midagi head, ometi on see kapitalism oma parimal kujul.

Ma mõistan, et vahel peavad riigid majandusse sekkuma. Ent eelkõige peaksid nad teed rajama sellistes valdkondades nagu kosmos, teadusuuringud ja haridus. Lõppude lõpuks on edu loota vaid sealt, kus võetakse riske, leiutatakse midagi uut ja pöördelist, avatakse uusi horisonte. Läbikukkumine käib selle kõigega paratamatult kaasas."

Nii eluline praktika, pragmaatika kui ka reaalselt maailmas toimuv näitab üheselt ja selgelt - vasakpoolsus on ühiskonnale hukatuslik, kuid vasakpoolsete poolt rakendatav populism on nii magus ja ilus, et inimesed lähevad sellega paratamatult kaasa, kui nad ei suuda teha järeldusi või õppida mineviku vigadest.

Sotside jutt võrdsusest ja õiglusest on kui sireenide laul, mis meremehi hukutab. Ja siin on lihtne küsida, et kui kaua peab üks valge inimene reha peale astuma, et ükskord aru saada - varrega vast pead saamine on garanteeritud ja see on valus?

Ilmselt on seda küsida lihtsam kui sellele vastata.

Anar Rand
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
_______________________
Lugege lisaks: SIIT