EESTI MEEL: Omad joped Kapos

Kas ja kuidas kasutada endisi? — Nii

küsib Andres Raid


Mall, mis toimis pärast Vabadussõda, ei toiminud nüüd uuesti. Siis kasutati tsaariarmee ( peamiselt Loodearmee ) praeguses mõistes muulasest spetsi niikaua, kuni  o m a  oli välja õpetatud, ja siis vaadaku ise. Uuestisünni ajal oli lojaalsus uuele võimule nn muulasist spetsidele suuresti pealesunnitud, ja sellele lootma jääda on ja oli ülim naiivsus. Väikeste eranditega oli taassünni alguses, nagu ka nüüd, määravaks just isiklik elustandard ja tool või taburet, millel parasjagu istuti.

O m a s i d  Veitman ei reetnud. Vladimir Veitmani vahistamisest on mõnda aega läinud, kuid kired lõõmavad endiselt. Vahel on kasulik protsesse pisut kunstlikult võimendada, sest siis näeb selgemalt, kuhu need on suundumas. Täiesti vabalt oleks võinud Veitmani kinnipidamise teate sõnastada ka nii:

JÄRJEKORDNE TÖÖVÕIT JULGEOLEKU KINDLUSTAMISEL.
Kauaaegne KGB kaadriohvitser nõustus meie julgeoleku-ametnikega taas koostööd tegema.

Veitmanile pühendatud pressikonverentsil ütles prokurör, et Veitman on asunud uurijatega tõepoolest koostööle, ja esimest korda tegi ta seda ju 1991. aastal kaposse tööle asudes. Ei peaminister Mart Laar ega siseminister Lagle Parek ei näinud selles midagi taunitavat, et KGB kaadriohvitserid julgeolekuasutustes võtmerolle täidavad.

Teisalt on aga — üldsegi mitte naljatoonis! — võimalik arutleda ka nii, et mingist riigireeturist ju juttu ei saa teha. Mees oli kogu aeg teiselt poolt vaadatuna ühtede ja samade võimude teenistuses, teenistuskäik oli igati edukas. Ja jällegi, siitpoolt vaadatuna, pole ta kunagi  o m a  olnudki, reeta aga saab ju ainult  o m a .


Uued paljastused ees. Pressikonverentsil kõlas küsimus:

Kui palju KGB taustaga inimesi siis meie jõustruktuurides veel on?

See jäi riigisaladusele viidates paraku vastuseta. Siia võib tuua kaitsepolitseiameti endise, vaieldamatult pädeva juhi Jüri Pihli fraasi, et kuidagi kahtlaselt palju jääb neid vahele. Enne on ta ju öelnud ka seda, et neid Simme on meil küll ja küll.

Nüüd võime teha üsna meelevaldse ühenduse nende fraaside vahel, et paljud neist on valvsuse minetanud ning lõplikult infiltreerunud ja seepärast vahele jäänudki. Ikka tolsamal pressikonverentsil nimetati korduvalt, et vaja oleks arvestada ajafaktorit — Veitman võeti tööle 1991. aastal, mil omi spetse suurt polnud. Õige see nõue ju on, sest lõhe Eesti NSV Eesti Vabariigiks vaikse transformeerumise pooldajate ja platsipuhastajate vahel oli arvestatav. Ehk siis uute dissidentide väljaselgitamisega, aga ka vana nomenklatura jätkamise kindlustamisega tegelesid just simmid ja veitmanid?


Veitmani paljastamist presenteeriti kui töövõitu, sestap pole aktuaalsust kaotanud loosung

SELTSIMEHED, EDASI UUTELE TÖÖVÕITUDELE!

Võib-olla saame peatselt kuulda uutest paljastustest. Huvitav, et ükski neist paljastustest ei puuduta võõraid, vaid ikka  o m a d e  hulgast leitud tegelasi.

Pressikonverentsil oli ilmselt õigustatult rahul ka riigi peaprokurör. Loodetavasti annab ta  o m a  parima tõe ( või selle poliitiliselt vajaliku aseaine ) väljaselgitamisel. Lõplikku tõtt me ilmselt teada ei saa.

Jällegi huvitav nüanss — 1980-ndil represseeritud ja täna vabadusvõitlejate aunimetust kandvate isikute ( Jüri Kukk, Mart Niklus jmt ) represseerimisega seotud asjaolude uurimisest ei taha keegi kuulda. Ametlikes vastustes teatatakse, et see on vana asi, ja…

Mingit informatsiooni selle kohta, et ( sovetiajal ) kellegi õigusi oleks riivatud või rikutud, ( Eesti Vabariigi ) prokuratuuril pole, mistõttu ei ole ka mingit põhjust menetluse alustamiseks.

Sõltuvuses peaprokurör. Tähenärijad on välja otsinud uudistesalvest ( BNS/PM 1.7.2013 kl 23:59 ) , et peaprokuröril,  2670 € suurust kuupalka saaval Norman Aasal on võetud Swedbankist  222 261 € suurune eluaseme-laen; samuti on ta kaastaotleja noore pere laenul summas  39 642 €. Aas käendab ka õppelaenu summas 895 € ja 1072 €, samuti on ta deklaratsiooni märkinud Swedbanki kasuks hüpoteegi kinnistule summas  75 000 €, teisele kinnistule summas 1,2 miljonit krooni ja kolmandale kinnistule summas 3,6 miljonit krooni, mis on tema kümne aasta netopalk. Aasale kuulub korteriomand Tartus ja Tallinnas, samuti veel üks korter Tallinnas, mis on ühisomandis. Samuti on Aasa nimel 2001. aasta Volkswagen Golf ning 2011. aasta Volkswagen Passat. Lisaks on tal mitu investeeringut erinevatesse pensionifondidesse, neist suurim summas 24 969 €.

Kas Aas on  o m a  otsustes vaba või manipuleeritav? — Loodame esimest.

Endistel N Liidu julgeolekuorganite töötajatel on ju keerulisemgi. Ilmselt pidi 1991. aastal kaitsepolitsei kaastöötaja tööleasumise kinnitama endine leivaisa või tolle õigusjärglane. Jaatav vastus pidi tähendama erilist lojaalsust ja andumust. Või vähemalt tundub see loogiline.

Imelikke seoseid võib leida veelgi.


Simmist kui ohust teadis Ligi. Tuletame meelde, et meil oli kunagi sõjaväeluure, mis leidis toonase kõrge riigiametniku Herman Simmi tegevuses selgeid ohumärke ja saatis vastavaid ettekandeid toonasele kaitseministrile, kelleks oli Jürgen Ligi.

Ligi suunas need ettekanded Simmile endale ja Simm likvideeris sõjaväeluure kui sellise hoobilt. Kas Ligi andis Simmile puhta tegevusvälja kogemata? Mäletatavasti mängis Ligi läbikukkumisel kaitseministrina ta vargusega vahelejäänud võsu üldsuse jaoks hoopis suuremat rolli kui äsjamainitud seik.

Lõpetuseks, kui meil endil 1991. aastal tõesti võõraste kirjade lugemise ja pealtkuulamisspetse kuskilt võtta polnud, siis tänaseks võiks samal aastal sündinud helge peaga noor inimene ammu veteranist teadmiste poolest ees olla. Ometi eelistati alles hiljaaegu veel KGB ( FSB / SVR-i ) kaadrit.

Äkki hoitaksegi neid  ( o m a s i d )  selleks, et töövõite lihtsamalt planeerida?

Allikas: http://eestimeel.blogspot.com/2013/09/omad-joped-kapos.html