MATTI ILVES: KAS ILMA EUROOPA LIIDU "ABITA" JÄÄME HÄTTA?

Eestis on rahvuslike erakondade soov üsna selge - astuda välja Euroopa Liidust ja hakata oma saatust ise juhtima. Lohutuseks inimestele kes kardavad, et nii jääme me ilma E Liidu "suurtest abirahadest ", millest meedia pasundab pidevalt, ütlen, et neid käesoleval ajal tegelikult ei ole. Toon nüüd ühe Sõltumatu Infokeskuse 2010. a. artikli:

"Eesti (NS)V iseseisvusest loobumise hind: 100 miljonit krooni aastas
SI-56

Meedia põhjal jääb mulje, et Eesti saab Euroopa Liidu struktuurifondidest väga suurt abi ja toetust. See propaganda on nii võimas, et paljud eestlased tänavad pisarsilmi Euroopat meie abistamise eest. Kohati tundub, et ainult tänu struktuurifondidest tulevatele toetustele Eestil ongi üldse võimalik eksisteerida ja veepinnal püsida. Aga kuidas on asi tegelikult? Kõik allpool toodud arvandmed on saadud rahandusministeeriumist, vastuseks arupärimisele.
Meile ei meenutata, et Eesti maksab üpris suurt liikmemaksu E Liidu eelarvesse, Karin Kondori teatel on see aastate lõikes järgmine (miljardites EEK): 2004 - 0,86; 2005 - 1,67; 2006 - 2,06; 2007 - 2,76; 2008 - 2,55 ja 2009 - 2,41. See teeb kokku 12,3 miljardit krooni.
Sama ajavahemiku (2004...2009) jooksul on Triin Ruusi teatel struktuurifondide vahendeid Eestis makstud välja 12,9 miljardit krooni. Seega on E Liidu "abi" struktuurifondidest pea kuue aasta jooksul on tegelikult 0,6 miljardit krooni.
Seega summa, mille pärast Eesti pidi 2003. aastal loobuma iseseisvusest, on 0,1 miljardit krooni aastas.
Allikas: Matti Ilves"

Selline oli siis kujunenud olukord 2009 aasta lõpuks. Tõsi, järgnevatel aastatel väljamaksed suurenesid tublisti (struktuuifondide väljamaksed lõppevad 2020. aastal, hiljem ainult maksame) ja tõenäoliselt saime ka mingit kasu, kartellipoliitikud räägivad, et 1.€ maksame ja 5€ saame kuid see on vale, siinjuures tuleb veel mainida, et enamus eurotoetusi läheb välismaistele ärimeestele kuna neid on enamus, erasektoris 80%.
Ka on siin arvestamata jäätud suured trahvid, mida osariik on sunnitud E Liidule maksma. Tuletan meelde, Euroopa Komisjon on Eesti vastu esitanud 359 rikkumisavaldust ja seda ainult 10. aasta jooksul. Siit selgub, et Eesti peab ülal pidama hulga kvalifitseeritud juriste kohtuvaidlustes E Liiduga ja ka ametmetnikke, kes tegelevad "abirahade" määramise-jaotamise-kontrolliga.
Kui palju me trahve oleme (peale suure suhkrutrahvi, mida polnud enam võimalik varjata) pidanud maksma pole praegu teada. Miinuspoolele tuleb veel kanda ülisuured kohustuslikud abimaksed rikastele riikidele ESM ja EFSF kaudu, ainuüksi ESM neelab esialgu Eestilt 1,3 miljardit eurot ja halvemal juhul kuni 4 miljardit. Inglased on enamasti veendunud, et lõputud ELi direktiivid ja piirangud (näiteks kaubavahetuseks kolmandate riikidega tuleb hankida E Liidust luba!) ei soodusta majanduse kasvu, vaid pigem aeglustavad seda.

Nüüd võib olla kindel, et me maksame "au" eest kuuluda liitu hoopis peale!

ESMi saladuste paljastus: