Maksame pangale hoiuse eest peale?

Kas ükskord tõesti algab aega, mil panga klient peab oma arvel oleva sularaha hoiustamise eest hakkama pangale peale maksma? Kui uskuda Eesti Panga presidenti, võib see juhtuda üsna pea.

Äsja andis Eesti Panga president Ardo Hansson intervjuu Bloombergile, kus ta ütles, et Euroopa Keskpank võib langetada baasintressi veel 0,25% võrra ning hoiuseintressid võivad tulevikus negatiivseks muutuda. See väljaütlemine olevat Bloombergi väitel muide langetanud euro kurssi 0,3%.

Tõlgime, mida see tähendab tavalisele pangakliendile: tulevikus pead sa hakkama oma raha pangas hoidmisele peale maksma, mitte ei saa sellelt intressi nagu seni. Näiteks kui intress on –0,1%, läheb 1000euroselt hoiuselt igas kuus üks euro maha. Pangale. Hoiuseintresside negatiivseks muutumine ei pruugi olla sugugi väga utoopiline, sest näiteks Taanis ja Šveitsis on seda juba ette tulnud.

Võiks ju arvata, et see on väike raha, elame üle. Kuid tegelikult sulab kliendi raha pangas juba siis, kui hoiuse intress jääb alla inflatsioonile. Igasugu kaardihooldustasusid ja teenustasusid, näiteks ülekande sooritamisel ja sularaha väljavõtmisel, maksame niikuinii. Iga kord, kui maksame kaardiga, saab pank oma protsendid. Miks peaks klient nüüd veelgi enam maksma?

Teine asi, mida Hansson oma äkilises intervjuus märgib, on see, et euroala inflatsioon jääb tõenäoliselt veel tükiks ajaks madalaks. Meil siin Euroopa nurgakeses, kus euro hinda ei tõsta, aga sellegipoolest juhime euroala inflatsiooni-edetabelit, on sellest kahtlemata keeruline aru saada. Näib, et poti ühes nurgas on vedelama supi keetmine siiski võimalik, kuigi me olla väike ja paindliku majandusega riik, mida välisturgudel toimuv alati ja möödapääsmatult mõjutab.

Või on hindade järeletõmbumine jõukate naaberriikide tasemele tõesti midagi vääramatu jõuga võrreldavat, mida me muuta ei saa? Eriti praeguses olukorras, kus drastiliselt kallinenud elekter galopeerivale hinnatõusule veelgi kannuseid külgedesse surub.

Õhtuleht

Allikas: SIIN 

________________

Pangad teevad juba praegu meie rahaga mida aga tahavad. Minul Swedbank katkestas tähtajalise hoiuse Šveitsi frankides, lepingu järgi pidi see automaatselt koos intsessidega pikenema, tähendab - rikkusid sõlmitud lepingut. Küsisin neilt kahjutasu, seepeale vastati ainult, et see leping pole neile enam kasulik!
M.I.