Nägemus ühistegevusest kui elutervest majandusmudelist
Selleks, et käivitada riigis ülesehitavad jõud,
tuleb saavutada harmooniline koostöö ühiskonna liikmete endi osalusel sellesama
ühiskonna ehk kooslusterviku hüvanguks. Just selles, omaabil põhinevas üksikisiku
õiguste ja kohustuste põhjuslikkusele rõhuvas, printsiibis seisneb minu
nägemuses ühistegevuse kui õilsaima majanduspraktika eesmärk. Ja selle eelduseks
on iga rahva sees sisemiste hõõrumiste ja lammutavate jõudude kõrvaldamine ning
asendamine positiivse ülesehitusele, kehalisele ja vaimsele arengule suunatud
eesmärgistatud plaaniga ja sellest johtuvate sihipäraste tegudega. See on mõistust ühendav ja jõudusid
harmoniseeriv maailmapilt, mis vastandub täna valitsevale mõistust lahutavale
ja tooret rumalust kokkusulatavale massiideoloogiale.
Tänase ühistegevuse olemus
Mina arvan, et tänane ühistegevus peab saama
alguse riigi väikesest mudelist. Riik koosneb kodanikest, ühistu koosneb
liikmetest. Nii nagu igal kodanikul, on ka igal ühistu liikmel üks hääl,
sõltumata tema töö- või kapitaliosalusest, seisusest ja rikkusest. Ainsaks
tingimuseks hääleõiguse omamisel on riigi puhul kodakondsus ja ühistu puhul
liikmelisus. Teiste sõnadega väljendades võtab kodanik endale kohustuse riigi
ja ühistuliige oma ühistu ees osaleda ühistegevuses oma kaaskondlastega, et üksteist
vastastikku ühise eesmärgi poole liikumisel toetada. Alles kohustuste võtmise
järel ning eesmärgi poole liikudes ülesandeid edukalt täites võrsuvad kohustustest
õigused ning töö viljad, mida ühistuliikmed või riigikodanikud omavahel
vastavalt igaühe panusele jaotada saavad, et siis seejärel ühiselt, loovalt
ning suure innuga edasi töötada ning uusi sihte kätte võita.
Nii nagu riigimajanduse keskmeks on
rahandussüsteem, peab ka edukas ühistegevus saama alguse sellest, et raha
ringleb ühistusüsteemi sees. Ühistu, nagu ka riik, ei tohi mingil juhul lubada
raha väljavoolamist süsteemist. Inimorganismiga paralleele tuues võrduks see
aeglase ja valuliku verest tühjaks voolamisega. Seetõttu on ühistulise süsteemi
keskpunktiks alati ühistegevuse põhimõtteid järgiv ning eranditult oma
liikmete-klientide huvides tegutsev ühistupank. Ühistupank on seotud läbi
liikmelisuse või tiheda partnerluse toimivate suhteniidistike erinevate
vahendustegevuse valdkondade käitamiseks loodud asutustega: energiaülekanne,
hulgilaod ning poeketid, importkaupade varumise ühingud, kommunaalettevõtted,
koolid ja ülikoolid, huviharidusasutused, spordi- ja kultuuriseltsid,
meditsiiniasutused jne. Kõik nimetatud asutused peaksid ideaalis tegutsema
ühistulistel alustel ning ei tohiks olla kasumi teenimise allikaks, kuivõrd
tegemist pole otsest lisandväärtust loovate ettevõtetega, vaid pigemini lisandväärtuse
loomisele kaasa aitavate tugistruktuuridega, mis pealegi realiseerivad peamisi
inimõigusi – nad tagavad iga inimese standardsed baasvajadused: toidu, energia,
tervise, turvalise jms. On ebainimlik, et tänapäeval on suur osa inimõigustest
muudetud karmiks äriks ning ligemese koorimise ettekäändeks.
Kõik nimetatud ühistud koondavad endasse
ühiskonnas tegutsevad lisandväärtust loovad ettevõtted ning üksikisikud kõige
erinevamatest eluvaldkondadest: põllumehed, tootjad, teenindajad, õpetajad,
teadlased, insenerid jne. Seejuures rõhutan, et ühistud koondavad endasse
isikuid vaid alt-üles printsiibil. Teiste sõnadega – ühistu ei tegutse kunagi
mitte asjana iseeneses, vaid tema ülim püüd ja siht on aidata kaasa oma
liikmete, terve kogukonna heaolu tagamisele.
Ühistupanga ühiskondlik roll
Kõige üldisemalt öeldes – ühistupank on ühistulise
süsteemi, ühiskonna, süda. Eelnevalt nimetatud asutused ja ettevõtted on
ühiskonna kui tervikorganismi elunditeks, kuna inimesed on nende elundite
rakkudeks. Üks ei ole siin tähtsam kui teine. Kõik on võrdselt väärikad ja
vajalikud isiklikust kompetentsist tulenevate ülesannete raames organismi kui
terviku eluks ja arenguks. Igal organismi liikmel ja elundil on oma kindel
roll, mille kohusetundlik täitmine tagab nii organismi kui terviku kui ka kõigi
selle üksikliikmete häireteta eksistentsi. Nagu iga õige süda, pumpab ka
ühistupank raha ehk majanduse verd kõigi organismi liikmete vahel vastavalt
sellele kui palju on konkreetsel liikmel seda oma ülesannete täitmiseks parajasti
vaja. On tähtis tõdeda, et alaline škuti tõmbamine mõnele organismi osale või organismi
liigne majandusverega üleujutamine ei ole tegevused, mida ühistupank saab ja
peab toetama. Ühistupank kui süsteemi süda liigutab aga ilma kasumit taotlemata
süsteemi liikmete vahel raha, et süsteemi liikmed saaksid omavahel piisavas
koguses vahetada omavahel kaupu, teenuseid, teadmisi, kompetentsi ja
informatsiooni. Raha on loodud rahva, mitte rahvas raha teenimiseks.
Väljaspool ühistulist süsteemi asuvad isikud ning
organisatsioonid on küll osa ühiskonnast, kuid nemad ei tegutse mitte alati ühise
eesmärgi nimel koos töötades, vaid enamasti konkurentsiprintsiibi alusel.
Seetõttu on nendevahelised ning nende ja ühistulise süsteemi vahelised
koostöösidemed nõrgemad. Kuid uks, et ka nemad võiksid ühistuliikumisest osa
saada, on alati avatud. Motivatsioonisüsteem, kas ja miks ettevõtted ühistulisse
süsteemi hakkavad järk-järgult koonduma, on lihtne. Lähtuvalt ühistegevuse
põhimõtetest on ühistupanga eesmärk pakkuda oma liikmetele võimalikult
soodsatel tingimustel rahalisi vahendeid tootliku tegevuse arendamiseks.
Oma liikmetest ettevõtjate ja eraisikute rahastamisel
ei nõua ühistupank esmajärjekorras nüüd mitte niivõrd traditsioonilisi tagatisi
(nt. kinnisvarahüpoteek, vallaspant, käendus vms.), vaid esitab nõude, et laenu
või investeeringu saanud liige ostab võimalusel teiste ühistusüsteemi
kuuluvate ettevõtete kaupu, teenuseid ja tööjõudu. Sama kehtib ka kaupade,
teenuste ja tööjõu müümise korral. Sellega tekitab ühistupank ühistulisse
süsteemi kuuluvate ettevõtjate vahel nn. garanteeritud turu, mis muudab süsteemisisesed
rahavood kavandatavaks ning stabiilseks. See omakorda suurendab süsteemi
kuuluvate ettevõtjate ja eraisikute ühistupangast võetud laenu tagasimaksmise
võimet ning toimib samal ajal ühistupanga jaoks tagatisena. Lisaks
krediteerimis- ning investeerimistegevusele toimivad ühistupanga juures ka
arveldused, mis tagab ühistupangale kontrolli rahavoogude liikumise üle ning
võimaldab süsteemi sisse jäävat rahamassi vajadusel võimendada, et see omakorda
süsteemisisesesse ringlusse suunata. See omakorda aitab suurendada süsteemi
tootlikust ning parandada toodete ja teenuste kvaliteeti.
Nimetatud motivatsioonisüsteemi tugevuseks on, et
see ei välista koostööd süsteemiväliste ettevõtete ning eraisikutega, kuid
eelistab ja loob tingimused tihedamaks ühistegevuseks süsteemisiseselt. Ühistusüsteemi
võiks võrrelda kaitsva vihmavarjuna, mis ei soovi vihma eest kaitset otsija üle
domineerida, vaid olla talle lihtsalt vajalikuks abimeheks. Seejuures sõltub
aga vihmavarju tõhusus sellest, kui hästi tema omanik on teda hooldanud ning
kui oskuslikult teda käsitleb.
Tähelepanelik lugeja tajub nüüd isegi, et ühistuline
pangandussüsteem kui ühistulise süsteemi süda saab potentsiaalselt olla ühiskonna
väga kaalukas osa. Ta suudab mõistuslikult rakendamisel astuda vastu
kokkukrabavale intressipõhisele rahasüsteemile, mis ei näe inimest, vaid üksnes
tema tööjõudu, mis ei soovi teenida rahvast, vaid omab ihalust raha järele.
Tegelikult peaks kogu riik ja ühiskond toimima ühistulisel printsiibil, et iga
riigi ettevõte ja kodanik võiks saada osa ühistegelikust ülesehitustööst, võtta
enestele kohustused ning seeläbi saavutada eesmärgistatult tegutsedes isiklik
areng ning heaolu.
Mõistuse ja mõistusliku
juhtimise tähtsusest ühistus ja ühiskonnas
On sisult kaunis rahvalik ütlus: „Ühenduses on
jõud!“. Jah – ühistu kui organisatsioon kaotab üksikisiku nõrkuse, liites
üksikliikmed võimsaks tervikuks. Ühistu annab ühenduses seisvatele liikmetele
jõu, mida neil üksikuna iial poleks. Kuid ei tohi unustada mõistuse tasakaalustavat
rolli. Jõud ilma mõistuseta suudab vaid purustada, mõistus ilma jõuta ei pääse
aga löögile. Sestap ei tohi ühistu liikmed, laiemalt võttes riigi kodanikud,
toimida pimeda massina, vaid igal üksikul liikmel tuleb säilitada ja arendada
endas kainet mõistust oma ühistu juhtimisel. Igal kodanikul tuleb toetuda
omaenda mõistusele, et mitte massistuda, et olla oma riigi väärikaks
kaastööliseks ja peremeheks, oma valdkonna meistriks ja vajadusel vastutust
võtvaks liidriks.
Ühistut juhivad ühistu liikmed, kelle hulgast
kasvab välja karismaatiline liider. Ühistu liider küsib liikmetelt
demokraatlikel üldkoosolekutel toetuse ja usalduse ühise tegevuse koordineerimiseks
ning ülesannete jagamiseks. Seejärel kaasab ühistu liider iga ühistu liikme igaühe spetsiifilise
kompetentsi ja võimete raames tegudele, mis on osa suurest eesmärgistatud
protsessist. Seda protsessi juhib ühistu liider kindlakäeliselt ning omakasust
loobudes. Nagu mainitud, peab eranditult oma kodanike huvide eest seisev riik
olema samuti kui suur üleüldine ühistu, mistõttu riigi juht saab välja kasvada
justnimelt taolisest liikumisest. Sellisel juhul ei ole riigi puhul tegemist
enam pelgalt administratiivse aparaadiga, vaid ta on muutunud kodanike
omakaitseliseks vihmavarjuks. Ka ei ole siis riigi juhi puhul tegemist vaid
haldusaparaadi juhiga, vaid ta omab rahva hulgas liidristaatust. Selline riigi
ja rahva juht peab silmas pidama üksnes rahva huve ning korraldama riigi kui
suure ühistulise organisatsiooni harmoonilist kooseksisteerimist ning arenemist.
Juhi käitumises ei tohi olla valetamist ja varastamist, misläbi ta peab olema
eeskujuks rahvale, et ühiskonnast taolised ühistegevuse kõige suuremad
takistajad jäädavalt kõrvaldada. Liidrist juht ei oma autoriteeti mitte
ametikohast tulenevalt, vaid seetõttu, et tema kõige esimesena on valmis võtma
vastutust ja kohustusi ning alles siis kui töö on tehtud ja kõik liikmed on
söönud, lubab ka endale õigusi. Neid õigusi ei luba juht siiski endale rohkem
kui talle on vajalik ausa ja omakasupüüdmatu juhtimiskohustuse kandmiseks. Juhtimine
on eelkõige kohustus, mitte aga õigus – ammugi mitte eelisõigus.
Igaühe ees on täna küsimus, kumb tee valida. Kas
valida lõputu võitlus ja kurnav konkurents või sammuda ühte jalga ühistutega,
mille ülesandeks pole mitte muretseda osalistele rahatulu, vaid kindlustada
läbi ühistöö ja ühistegevuses osalejate hingelise tasakaalu rahva kui terviku
õnn ning areng. Tartu Hoiu-laenuühistu kogemusele tuginedes soovitan ma
kindlasti ühistegelikku teed.
Märt Riiner
Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige
Väljatõste: Jõud ilma mõistuseta suudab vaid purustada,
mõistus ilma jõuta ei pääse aga löögile.
0 kommentaari:
Postita kommentaar