Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
Kui
panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu
kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte
mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud
statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv
ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib
öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui
arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest
langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule
osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on
kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud.
Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie
taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte
majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige
rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem
lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid
tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem
kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega
on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise
organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse
seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte
demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille
kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi
inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe
Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti
kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised
reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega.
Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt
sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale
valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine
omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt
hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka
laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid
kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja
statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu
osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus
patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja
lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
1 kommentaari:
Austatud allesjäänud kaasmaalased! Hetke olukord on rohkem kui trööstitu, kuid siiski ei ole veel hilja Meie Maad päästa. Lõpetame kuritegelike organisatsioonide toetamise- (KE.REF.SOTS.IRL.).
Postita kommentaar