Ühistu on kõige mõistlikum koht laenamiseks

Hoiustatud raha laenab ühistu välja oma liikmetele. Laenamine on   ühistule üks tuluallikas, mille tõttu saab ühistu maksta kõrget hoiuseintressi hoiustajatele. Võib tekkida küsimus, kas asjaolu, et ühistu maksab hoiustajatele väga kõrget 7% aastaintressi, tähendab ühtlasi seda, et laenuintress on väga kõrge? Vastus sellele on eitav – ühistust laenata on odavam kui mujalt. Vaatamata sellele, et pangad maksavad hoiustelt pea olematuid intresse ja saavad raha odavalt kätte, on pankade intressimäärad näiteks väikelaenude puhul oluliselt kõrgemad kui ühistu omad. Miks? Ühistu intressid on madalamad, sest ühistu toimib oma klientide huvides. Tulenevalt ühistu olemusest on kõik kliendid ühistu omanikeks ehk liikmeteks. Seega puudub  mõte omanike pealt kasumit teenida. See omakorda tagab soodsad intressid. Pangas on klient üksnes subjekt, keda saab kasutada kasumi teenimiseks. Sellest tulebki ühistu ja panga erinevus. Järgnevalt tutvustan ühistu laenutooteid ja –poliitikat.

Laenusaamine on paindlik ja arvestav

Tahan kohe alguses kummutada ühe liikvel oleva eksiarvamuse, mis räägib sellest, et ühistust võtavad laenu need, kes pankadest ei saa. Selline eksarvamus põhineb valel eeldusel, mille kohaselt ühistu laenupoliitika oleks pankadest justkui lõdvem. Nii see aga pole. Asja tuum seisneb selles, et ühistust laenusaamine on oluliselt paindlikum ja inimlikum kui pankadest. Ühistu näeb konkreetse laenutaotleja taga alati inimest, mitte aga vaid erinevate parameetrite kogumit. Jutt on sellest, et pankade puhul on krediidikontroll peaasjalikult formaalne.See tähendab isiku surumist mudeli raamidesse, kus kontrollitakse tema sissetuleku ja kohustuste vastavust pangajuhtide fikseeritud näitajatega: kas sissetulek vastab kehtestatud standardile, kas töötasu on regulaarne, kas on maksehäireid jne. Kui esineb puudus kas või ühes neist, jääb isik pangas tavapäraselt laenuta. Mõistetav on, et igaüks laenuvõtmiseks ei sobi, kuid sellise jäikade standardite kehtestamisel kaob sageli inimlikkus ja mõistlikkus. Seetõttu jäävad pankade puhul krediidita ka need, kelle maksedistsipliin on korralik.

Ühistu on laenamisel palju mõistlikum, sest arvestab lisaks formaalsetele teguritele ka sisulisi. Ettevõtjate puhul püüab ühistu mõista laenutaotleja äritegevuse olemust. See võimaldab krediidiotsuse tegemisel minna konkreetse taotlusega rohkem sügavuti ning paremini hinnata laenuga seotud riske. Sealjuures arvestatakse ka seda, kas laen läheb lisandväärtuse tekitamiseks. Tähtis on ka isikute enda veenvus nendega suhtlemisel ning asjaolu, kas laenu võtmine on piisavalt läbi mõeldud. Eraisikute laenude puhul kaalutakse alati, kas näiteks üks maksehäire summas 30 €, mis kestis kokku üks kuu, on laenutaotleja maksevõimele suuremas plaanis ning pikemas perspektiivis olulise tähtsusega või mitte. Seega ühistu puhul analüüsitakse laenutaotleja puhul lisaks formaalsele ka sisulist poolt. See tagab praktikas kogu laenuprotsessi paindlikkuse ning mõistlikkuse. 

Laenud tagame tugevalt ning kindlalt

Ühistust väljastatavad laenud on tagatud kas hüpoteegiga kinnistule, käendustega või registerpandiga sõidukile. Laenud tagatakse üldjuhul alati kahekordselt, et maandada riski, mis võib tulla tagatisvara väärtuse langemisest. Seega on laenud ühistu praktikas pigem ületagatud. Siinkohal tuleb lähtuda printsiibist, et riskid ei saa kunagi olla liiga maandatud. Seega on ühistu poliitika tagada kõik laenud tugevalt ja kindlalt. Ühistu hoiustajatele peaks see andma kindlust, et hoiustatud raha on usaldusväärselt paigutatud ning korralikult tagatud.

Finantseerime ettevõtteid laenude, faktooringute, liisingute ja garantiidega

Tartu Hoiu-laenuühistu laenupoliitika keskendub peaasjalikult kodumaise tootliku tegevuse finantseerimisele. Sel otstarbel väljastame Eesti ettevõtetele, sh. füüsilisest isikust ettevõtjatele, investeerimislaene. Investeerimislaen on mõeldud äritegevuse arendamiseks, inventari ja seadmete  soetamiseks. Laenu saab võtta kuni 10 aastaks. Investeerimislaenude alla kuulub ka ettevõttele põhivarade soetamiseks antav liising.

Samuti väljastame tootmis- ja kaubandusettevõtetele käibekrediiti käibevahendite soodsaks juhtimiseks ning ostame faktooringu korras arveid üles. Tartu Hoiu-laenuühistu faktooringu juhtpõhimõtteks on faktooringutasu ning kogu faktooringuprotsessi selgus. Kui pangad, pärast bürokraatlikku faktooringutaotlemist, nõuavad faktooringu väljastamise eest lepingutasusid, käitlemistasusid, ülekandetasusid ning intresse, mis väikeettevõtteid üldjuhul pankade faktooringust loobuma sunnib, siis Tartu Hoiu-laenuühistu on kehtestanud faktooringule lihtsad põhimõtted. Nõuetele vastavad arved faktoorime täies ulatuses ning tasu võtame maha arvete ülekandmisel müüjale ülekantavast summast. Selle tasu suuruseks on üldjuhul 1,25% kuus faktooritud arvete summalt ning sellega kogu teenustasu ka piirdub.

Nagu varasemates Ühistulehe numbriteski mainitud, väljastab Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetele vajadusel ka garantiikirjasid. Garantiikirja väljastamine toimub samuti liikme antud tagatise alusel. Garantiikirja väljastamise tasu sõltub nii tagatise kui ka garantiikirjaga  tagatava riski olemusest.

Väljastame laene ja liisinguid ka eraisikutele

Ühistu väikelaenu intressid on turu soodsaimad. Intressid algavad 12% aastas laenujäägilt. Võrdluseks – pankade puhul jäävad intressid 20% ja rohkema juurde. Väikelaenu puhul on tagatiseks  käendused, suuremate summade puhul hüpoteek. Samuti pakub ühistu liisinguteenust sõidukite soetamiseks. Ühistu tootevalikus on veel sihtotstarbelised kooli-, energia- ja matuselaenud.

Eraldi tuleb rõhutada, et ühistu rakendab laenulepingutele väga väikeseid lepingutasusid, millega ta oma soodsuselt pankadest kaugel ees on. Laenulepingu sõlmimise tasud jäävad käendusega laenude puhul tavaliselt 10-20 euro, hüpoteegi või kommertspandiga tagatud lepingute puhul 50 euro juurde.

Üks väga oluline ühistu laenupoliitika osa on fakt, et korrektse maksedistsipliini korral ei rakenda ühistu laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel kunagi trahve või teenustasusid. Samuti võimaldab ühistu ilma trahvide ja teenustasudeta tasuda laenu tagasi kiiremini kui graafikus ette nähtud. Pangad seevastu aga nõuavad taolistel juhtudel küllalt suuri lisatasusid. Tartu Hoiu-laenuühistu laenupoliitika on alati näoga liikme poole ning aitab sellisena hoida laenamisega seotud kulud minimaalsed.

Laenu taotlemine

Laenutaotlust on võimalik esitada elektrooniliselt kui ka kontoris nii Tartus kui ka Tallinnas. Laenamiseks tuleb olla Tartu Hoiu-laenuühistu liige. Kui isik pole hetkel veel Tartu Hoiu-laenuühistu liige, ei tasu muretseda, sest liikmeks astumine on lihtne. Täpsem informatsioon laenutaotlemise kui ka ühistuga liitumise kohta on kättesaadav ühistu kodulehelt www.yhistupank.ee.

Raha jääb ringlema kodumaa ning iga liikme hüvanguks

Ühistust laenamisel toetab liige kodumaise majanduse arengut. Laenudest teenitud intress makstakse kodumaistele hoiustajatele intressituluks ning selle arvel toetatakse ka üha süveneva liikmetevahelise koostöövõrgustiku arengut. Kui liige vajab laenu, on ühistu liikmele mõistlikuks partneriks. Ühistul on aega ja tahtmist olla iga liikme suhtes tähelepanelik ja paindlik. See teeb ühistu kõige mõistlikumaks kohaks, kust laenata. 

Erki Pisuke

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige, peajurist

Väljatõste: Ühistust laenusaamine on oluliselt paindlikum ja inimlikum kui pankadest.

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/%C3%9Chistuleht_jaanuar_2012.pdf