Mis imeloom on hoiu-laenuühistu?

Tõsi on see, et tänasel päeval on Eestis registreeritud koguni 19 hoiu-laenuühistut. Ja sama palju on tõsi, et väga paljud inimesed teevad hoiu-laenuühistu mainimise peale suured silmad: „Hoiu-laenu…missasi??“

Et meiegi kuulume pigem nende suuresilmsete imestajate hulka, palusime Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmel Erki Pisukesel lühidalt ja arusaadavalt selgitada, mis see hoiu-laenuühistu siis ometi on.

Palun selgitage lühidalt, kuidas hoiu-laenuühistud toimivad?

Sisuliselt on hoiu-laenuühistud rahaasutused, mis pakuvad oma liikmetele finantsteenuseid. Peamised teenused, nagu ka nimi ütleb, on hoiused ja laenud. Üha enam hoiu-laenuühistuid on hakanud pakkuma veel teisigi finantsteenuseid, milleks on näiteks garantiid, liising või faktooring, võimaldamaks liikmel saada kõik vajalikud teenused ühest kohast.

Hoiu-laenuühistus on iga klient üheks ühistu omanikuks ning omab üldkoosolekul 1 häält. See tähendab, et ühistu on demokraatlik asutus, mis töötab kõigi oma liikmete huvides ning on täielikult liikmete kontrolli all. Sealjuures on ühistu avatud liikmeskonnaga, mis tähendab, et igaüks, kes ühistu põhikirjas toodud tingimustele vastab, saab liituda. Miks minna siis võõraste huvides tegutsevatesse kommertspankadesse, kui läbi hoiu-laenuühistu liikmelisuse võib ise olla pankur ning panna oma raha tööle enda ning oma perekonna hüvanguks?

Hoiu-laenuühistu töötab liikmete huvides. See tähendab, et üldjuhul on ühistus laenuintressid madalamad ja hoiuseintressid kõrgemad kui kommertspangas. Hoiu-laenuühistu eesmärk on kõigi liikmete-klientide heaolu, kommertspanga eesmärk aga klientide arvelt tulev maksimaalne kasum vähestele suuromanikele. Hoiu-laenuühistu üheks oluliseks sihiks on oma liikmeid koolitada, et nad finantsasjades paremini orienteeruksid. Haridust, koolitust ja teabe jagamist näevad ette ka rahvusvahelised ühistegevuspõhimõtted. Näiteks ilmub Eestis Ühistuleht ning raadios jookseb Ühistusaade.

Mille poolest erinevad kommertspangad ja hoiu-laenuühistud?

Hoiu-laenuühistu ja kommertspangad pakuvad mõlemad finantsteenuseid. Kõige traditsioonilisemalt võime näiteks võtta hoiused ja laenud. Vahe on selles, et kommertspanganduse huvi on maksta oma kliendile nii väikest hoiuseintressi kui võimalik ning võtta kliendilt nii suurt laenuintressi kui võimalik. See on nii sellepärast, et kommertspangandus töötab oma aktsionäride huvides ning panga eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.

Hoiu-laenuühistu eesmärk antud näite korral on vastupidine – ühistu maksab oma liikmele võimalikult kõrget hoiuseintressi ja viib laenuintressi nii madalale kui võimalik. Seda seetõttu, et ühistus on iga klient ise omanikuks, kes saab oma „dividendid“ kätte ühistu poolt pakutavate teenuste kasutamisel.

Eesti puhul on aktuaalne, et meie kommertspangandus kuulub pea täielikult väliskapitalile, mis tähendab, et kasumid viiakse riigist välja. Hoiu-laenuühistute puhul jääb raha riiki ringlema ning toetab kodumaise majanduse arengut. Kui raha ringleb ühistus liikmete vahel, rikastuvad liikmed ning võitjaks on iga liige.

Kui levinud üldse on hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevus?

Maailmas on hoiu-laenuühistute ja ühistupankade tegevus väga levinud. Meie põhjanaaber Soome omab väga tugevaid hoiu-laenuühistuid ning suurt turgu kogu pangandusturust. Lisaks sellele, et hoiu-laenuühistud omavad olulist rolli arengumaade majandustes, on ühistuline pangandus tugevalt arenenud näiteks Saksamaal ja paljudes teistes arenenud lääneriikides. Samuti on väga  tugevasti arenenud ühistegevus, sealjuures ühistuline pangandus Ameerika Ühendriikides. Toon näite - USA 300-miljonisest elanikkonnast 90 miljonit inimest kuulub hoiu-laenuühistutesse. Oma hoiu-laenuühistu on näiteks Valge Maja personalil, sõjaväel, ülikoolidel jne. Muuseas -1939. aastal kuulus kogu Eesti pangandusturust 51% ühistupankadele. Seega on meil ajaloost positiivne kogemus olemas!

Mille alusel valida "õige" hoiu-laenuühistu?

Ei tahaks kedagi siinkohal eraldi esile tõsta, aga üldjuhul on hoiu-laenuühistutel kõigil omad koduleheküljed olemas, kus nende tegevusega lähemalt tutvuda saab. Kindlasti tasub lugeda ka Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehekülje, kus avaldatakse muuhulgas hoiatusi nende hoiu-laenuühistute kohta, kelle suhtes tasub olla ettevaatlik.

On hoiu-laenuühistuid, mille teenused sobivad paremini eraisikule, kuid on ka hoiu-laenuühistuid, mis on suunatud rohkem ettevõtjatele ning seega pakuvad mitmeid ettevõtjate jaoks olulisi teenuseid, mida teised hoiu-laenuühistud ei paku. Valiku saab teha inimene vastavalt oma vajadustele ja isiklikule sümpaatiale hoiu-laenuühistu senise tegevuse suhtes.

Kas hoiu-laenuühistu on "ohutu"? Mis saab tema pankroti korral?

Käimasolev majanduskriis on näidanud, et hoiu-laenuühistud on ohutud. Sel ajal, kui pangandussektor on siiani väga suurtes raskustes, pangad pankrotistuvad, valitsused võtavad maksumaksjate rahasid ning suunavad neid pidevalt pankade abistamiseks, tulevad hoiu-laenuühistud omadega hästi toime. Seda on lihtne seletada.

Hoiu-laenuühistud ei paiguta oma liikmete varasid keerulistesse finantsinstrumentidesse, millega võib heal ajal hästi teenida, kuid halval ajal kõigest ilma jääda. Hoiu-laenuühistud on oma tegevuses konservatiivsed. See tähendab, et raha laenatakse välja üksnes oma liikmetele, kes kasutavad raha kas ettevõtluse arendamiseks või oma elujärje parandamiseks. Igal juhul liigub hoiustajate raha reaalmajandusse, mis on märksa kindlam kui oma klientide rahaga riskantseid tehinguid teha. Seetõttu me ei kuulegi meediast hoiu-laenuühistute raskustest, sest kui hoiu-laenuühistut juhitakse vastavalt ühistegevuse põhimõtetele oma liikmete huvides, siis on ühistud väga kindlad ja turvalised rahaasutused.

Miks Te hoiate oma raha hoiu-laenuühistus?

Mart Sõrg

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, endine Eesti Panga Nõukogu esimees ja liige

„Kuivõrd olen kogu elu olnud pangandusega seotud, siis tean hoiu-laenuühistutest juba aastakümneid. Tugevama soovi liituda mõne hoiu-laenuühistuga andis mulle Toronto Eesti Ühispanga külastus 2003. aastal. Seal sain lõplikult aru, et ühistuline rahaasutus on selline omanike kapitalil põhinev pangateenuste osutaja, kes eelkõige hoolitseb omanike heaolu eest. Kuna elan Tartus, siis tuli ära oodata kohaliku hoiulaenuühistu tekkimine, samas olin mõttes juba varem kaalunud mõne teise hoiulaenuühistuga liitumist.

Liitusin Tartu Hoiu-laenuühistuga kohe selle asutamise ajal ja pole siiani kahetsenud. Kuivõrd elektrooniline arveldussüsteem on Tartus alles väljatöötamisel, siis olen siin hetkel ainult sääste hoiustanud, aga arvelduste jaoks hoidnud kontot ka kommertspangas. Loodan, et lähemal ajal saab ka Tartu Hoiu-laenuühistus mugavalt arveldada ja siis pole talle küll enam midagi ette heita.

Miks ma eelistan hoiu-laenuühistut kommertspangale? Kommertspangad on orienteeritud kasumi maksimeerimisele, seetõttu nad ei maksa hoiuselt normaalset intressi ja raha kaotsimineku oht on suurem. Lisaks - Eesti puhul on omanikud välismaalt ja kõik see kasum voolab riigist välja. Mulle on väga oluline, et hoiu-laenuühistu kasum jääb omanikeringi kodumaale.

Hea idee oleks Eesti kõikide Hoiu-laenuühistute ühinemine üle-eestiliseks ühistuliseks pangaks. Eeskuju Toronto Eesti Ühispanga näol on olemas – see pank alustas ka kirikupäevadel töötavast ühiskassast ja on nüüdseks korralikult toimivaks pangaks arenenud.“

Harry Raudvere

Naiste pesu tootva BonBon Lingerie kaubamärki omava AS-i Gemhill suuromanik

 „Minu jaoks on hoiu-laenuühistute puhul üks olulisemaid punkte see, et kasum, mida teenib hoiu-laenuühistu, jääb lokaalsesse raharinglusse, ehk ei liigu Eesti riigist välja.

Ühelt poolt on see minu jaoks patriootiline lähenemine, et ei ole mõtet „nuumata“ võõrriikide panku, kui tegelikult on meie oma riigis seda sama raha hoopis rohkem vaja. Teine tähtis asi on see, et olles ise hoiu-laenuühistu liige, on mul võimalik kujundada seda strateegiat, kuidas ühistu rahasid kõige paremini kasutada. Minu hääl maksab –  erinevalt suurtest kommertspankadest, kus minu hääl ei ole midagi väärt.

Mina olen hoiu-laenuühistu liige nii eraisikuna kui ka ettevõtjana – ka mulle kuuluva AS-i Gemhill rahad liiguvad läbi hoiu-laenuühistu. Miks? Seepärast, et mulle meeldivad hoiu-laenuühistu poolt pakutavad teenused – kasutame näiteks käibekrediiti ja meile väga meeldib faktooringuvõimalus.

Kuna hetkel ei ole hoiu-laenuühistutel veel tööle hakanud näiteks internetipangandus, olen hetkel veel seotud ka kommertspangaga. Aga olen kindel, et nii kui ka see pool korda saab, on ühistupangal suur tulevik. Nii mina kui ka väga paljud mu tuttavad näeme siin väga suurt perspektiivi!

Mina väga loodan ja teen omalt poolt kõik, et hoiu-laenuühistud kujuneksid lõpuks rahvapankadeks ja suudaksid säilitada eestlust ja hoida raha meie maal.“

Tiia Teesaar-Meema

Hetkel lapsega kodune

„Mina kuulsin hoiu-laenuühistutest ühe tuttava kaudu, kes on minu jaoks väga usaldusväärne inimene. Ta saatis tutvustava meili, et näe, selline võimalus on olemas. Lugesin läbi ja mulle tundus see huvitav võimalus. Näe kui vahva, täiesti eestimaine asi, mitte võõrriigi pank. Hetkel hoian oma raha nii hoiu-laenuühistus kui ka pangas. Viimases seetõttu, et hetkel võimaldavad kommertspangad natuke operatiivsemalt tegutseda. Kuid tulevikus mõtlen küll oma rahad täielikult hoiu-laenuühistusse üle viia.

Mul on aja jooksul tekkinud usaldus – see ei ole midagi, mis täna on ja homme kaob ära. Ja näiteks, kui mul peaks olema vajadus laenu võtta, võtaksin pigem hoiu-laenuühistust kui kusagilt mujalt. Põhimõte on ju see, et ühed inimesed panevad oma raha hoiu-laenuühistusse ja kel vaja, võib seda laenata. Kuna eesmärk pole hirmsuur kasum, ei koorita ka hirmsasti intresside pealt.

Mulle meeldib ka see kasumikontseptsioon – kui hoiu-laenuühistu teenib kasumit, siis kasum jaotatakse oma liikmete vahel, mitte ei lähe see niigi rikkale välismaisele kommertspangale. Just see ongi üks põhilisi argumente - mulle ei meeldi, kui kasum läheb kuskile välisriigi pangale, mul pole vähimatki selle vastu, kui kasumi saab mu naaber. Mulle on väga oluline, et raha jääb Eestisse. Hoiu-laenuühistud on loodud oma inimestele.“

Huvi korral uuri lisa!

Kui nüüd kellelgi meie lugejaist hoiu-laenuühistute vastu suurem huvi tekkis, tasuks esmajärjekorras kindlasti uurida Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu kodulehte.

Siit leiate infot, mis on hoiu-laenuühistu, kus ja millised hoiu-laenuühistud hetkel Eestis tegutsevad, statistikat, vajalikke kontakte ja ka hoiatusi, milliste hoiu-laenuühistutega ei maksa tegemist teha.

Rohkem infot: www.hoiu-laenu.ee

Merle Luik

Artikkel on avaldatud Nipiraamatus juulis 2012

Allikas: http://www.yhistupank.ee/files/Uhistuleht_oktoober_2012.pdf