Vooglaid: Reformierakonna "kindlalt edasi" kurss on hukatuslik kogu rahvale

"Kui igal aastal jääb veerand lastest ehk neljandik rahvastikust null tasemel püsimiseks sündimata, siis see on kohutav," leidis professor Ülo Vooglaid, kelle hinnangul uue valitsuse kurss "kindlalt edasi" üksnes süvendab vaesust ja väljarännet ning on hukatuslik tervele Eestile.

Kolmapäevases Eesti Päevalehes väidab Rainer Kattel, et Sotsiaaldemokraadid ei peaks uuesti valitsusse minema, vaid oma tegevuse ja sõnumi ümber mõtestama. Veel enam, et taasiseseisvunud Eestis ei ole vasakpoolsed poliitilised jõud kordagi võitnud. Kas olete professoriga nõus? Mil määral saab üldse Eesti poliitikas vasakpoolsusest rääkida?
Kahjuks on Katteli mõte vähe põhjendatud ja argumenteeritud. Jutt ei ole sellest, kas mingi poliitika on parem või vasak, jutt on sellest kas Eestis on võimalik elada. Lähtekohaks pole poliitiline doktriin või mingid võimumängud, kõne all on kõigepealt inimeste elukeskkond, võimalus oma töökuse, arukuse, järjekindluse, visadusega, informeerituse ja haritusega ehk kodanikuks olemisega elada rahuldavalt hästi. Et Eestimaa oleks eelistatud elukoht.
Selline mõtteviis on põhimõtteliselt vale ja rahvas ei ole kellelegi kasumi teenimise vahend. Rahvas on kõrgema võimu kandja ja tal on õigus otsustada kuidas elada oma esivanemate maal, rahvas tunneb südamega ära, rahvas pole loll ehkki küll halvasti informeeritud ja kogemustest ilma jäetud.
Kattel teab väga hästi, mis seis Eestis on. Tänu millele saab ettevõtlus olla produktiivne, millest sõltub tööhõive ja omakorda tööpuudus. Küsimus on lihtsalt selles, kas see ka avalikult välja öelda või käsitada mingis teises kontekstis.

Kas Reformierakonna juhitava uue valitsusega midagi ka reaalselt muutub või läheb kõik vanaviisi edasi? Millised on need kõige teravamad lõhed, mis hoiavad meid lahus Põhjamaadest, millega nii väga sarnaneda soovime?
Mis Põhjamaadesse puutub siis võrdlus on vajalik ja sugugi mitte kohatu, nagu mõned poliitikud on asja püüdnud käsitleda. Me peame võrdlema ennast mitte ainult endiste NSV liidu rahvastega vaid igasuguste maailma maadega ja rahvastega.
Põhjamaades valitseb sotsiaaldemokraatlik mõtlemisviis ja need maad on ilma erandita kõik meeliselamispaigad. Pole mingisugust alust arvata et see on juhtunud kogemata ja rahva tahtele vastu seistes. See on juhtunud rahva tahet täites ja valitsusel on vaja järgida neid arusaamu, mille kohaselt on erakonda eelistatud. Ega valitsust ei moodusta keegi väljastpoolt, valitsuse moodustab parlament. Kui valimised on korraldatud, siis sel juhul esindab parlament elanikkonna valdavat enamust, aga kui valimiste asemel on farss, siis ei esinda parlament mitte midagi. Kui pole neid inimesi, kes pole usaldusväärsed ja küllalt nõudlikud enda ja teiste suhtes ja vaprad seisma enda tõekspidamiste suhtes, siis pole see võimalik.
Praegune valimissüsteem ei võimalda rahval oma tahet avaldada, et sel oleks ka tähendus, valimised olid õppetund kõigile. Peab mõtestama seda, mis juhtus. Juhtus see, et erakonnad panid nimekirja inimesed, kel pole mingit aimu selle kohta, mis olukord riigis on ja kuidas rahvas elab.
Ei kujutata ette, kuidas ettevõtlust edendada - olgu see väikeettevõtluse kujul või maapiirkondades. Kui valitsevad need, kes kasutavad rahvast endale võimu saamiseks, siis juhtubki see, mis on juhtunud ja kui keegi ütleb, et julgelt edasi samas suunas, siis see on täiesti vastutustundetu.

Kuidas hindate rikaste ja vaeste sissetulekuerinevust Eestis? Kas see on probleem ja millised sammud tuleks selle lahendamisel astuda? Kas astmeline tulumaks, kapitali maksustamine või töötutele suuremate toetuste jagamine aitaks olukorda parandada?
Kui igal aastal jääb veerand lastest ehk neljandik rahvastikust null tasemel püsimiseks sündimata, siis see on kohutav. Valimiskampaania ajal sellest ei räägitud, kuigi see on põhiküsimus. See on eksistentsiaalne küsimus ja praeguses suunas ei või edasi minna.
Vaesus on selle üks põhjuseid. Inimestel pole võimalik rahuldada enda põhivajadusi, hambaid ravida, süüa, lapsi koolitada ja kultuurilisi vajadusi rahuldada. Neljandikul elanikkonnast on need vajadused täiesti katmata. Samas suunas julgelt edasi ei või mingil juhul minna.
Kui tõesti keegi tahaks käsitleda Eestit kui probleemi ehk tunnetatud vastuolu, siis sel juhul peame käsitlema teemat küllalt paljudest vaatepunktidest ja leidma kõik olulised karakteristikud.
Eesti on elukeskkond, kultuuriruum, majandusruum, õigusruum ja igas tähenduses on tal erinevad karakteristikud. Keegi ei käsi meid, ei Moskva ega Brüssel. Võiksime toimida oma mõistust mööda, aga kui ei ole võimekust probleemi põhjuste tuvastamiseks, vastuolu tuvastamiseks, siis pole teha midagi.
Harimatus on Eesti kirstunael. Valetatakse, et Eesti haridussüsteem on maailma parim, see pole kellegi jutt. Tervikuna on süsteem väga vilets ega taga elanikkonnale võimekust käituda kodanikuna.
Põhiseaduse järgi on olemas kõik õigused, aga haridussüsteem ja kommunikatsioonisüsteem on nii viletsad, et neid õiguseid ei osata kasutada. Tulemus on see, et kes kuhu põgeneb. Kes alkoholi, noored narkootikumide ja seksi kütkesse. Kel rohkem võimekust, see välismaale.

Palju on räägitud ka naiste ja meeste palgalõhest, millega me oleme Euroopas esirinnas. Millest see tingitud on, et muidu hästi arenenud riik (kui arvestada haridustaset, infotehnoloogiat ja innovatsiooni) ei ole suutnud sellist probleemi lahendada?
Probleem on tunnetatud vastuolu, see asub inimeste peas. Inimene tajub vastuolusid tegeliku ja vajaliku vahel, olenevalt sellest, kui haritud ja informeeritud ta on. Lahendada ei saa midagi, tuleb avastada, miks vastuolu on tekkinud, miks ta on süvenenud ja miks laienenud. Lahendada pole mitte midagi. Me saame vähendada või kõrvaldad teguri, põhjuse kui me selle avalikustame. Aga see eeldab, et keegi kuulab meid. Paraku lähme julgelt edasi suunas, mis on viinud rappa.

Kui praegune kurss on vale ja viib meid ummikusse, siis kuhu me peaksime edasi liikuma. Mis oleks õige teeots?
Toompeal pole riigikogu sotsiaalset fenomeni käsitlenud ja selles kampaanias sotsiaalsed dimensioonid kõne all ei olnud. Kõigepealt olgu öeldud, et sotsiaalne, vaimne ja psüühiline on mittemateriaalne. Absurdses situatsioonis on inimene siis, kui ta lahendust ei näe. Enesetapud tulevad kõik selles situatsioonis, kus inimene tunneb, et väljaspääsu pole. Aga vaadake, milline osa Eesti elanikkonnast tunneb ennast probleemses situatsioonis, kus ta ei tea mis on õige lahendus, aga otsib lahendusi.
Vaadake, kui palju on neid, kel käed-jalad on sorgus ning usk ja lootus kadunud. Kui palju on neid, kes ei usu ja ei usalda enam mitte kedagi. Võõrdumine ja võõrandumine toimub, viimane on õudsamast õudsem kus inimene hakkab tundma, et see, mille poole ta on püüelnud, olgu siis Balti ketis seistes või lauldes, muutub talle vaenulikuks jõuks. Riik on võõrandunud.
Töövõõrandumine on see kui inimene teeb tööd, aga töö tulem müüakse maha kallimalt, kui selle väärtus ja see väärtus akumuleerub tootmisvahendite omaniku kätte, kes tarbib ära tühise osa ja paigutab suure osa tootmisesse tagasi. Mittesüsteemsed käsitused ei saa efektiivsed olla.
Meil oleks tarvis mõistlikkuse poole minna, aga mitte põlistada seda, mis on ebaefektiivne.

Milline on vasakpoolse Euroopa tulevikuperspektiiv? Pigem võib viimasel ajal üha enam täheldada rahvuslikult ja parempoolselt meelestatud jõudude aktiviseerumist. Kas vasakpoolsel Euroopal on tulevikku?
Sõltub, mida vasakpoolsuse all mõeldakse. Ultravasakpoolsus, nagu ka parempoolsus, on oma vastandiga suhtes. Kui tugevnevad ultraparempoolsed tendentsid, siis tugevneb ka ultravasakpoolsus. Kui inimese elu ja keskkond, tema elulaad ja stiil, kultuuriseoses ja subjektiks ehk aktiivseks algeks olemine muutub naeruväärseks, siis võib igasugu asju juhtuda. Nii lõhkumist ja laamendamist. Siis ei tule mitte ainult Occupy Wall Street, vaid palju metsikumaid asju.
Meie parem- ja vasakpoolne kategoriseerimine on üsna mõttetu poliitiline jura. Ühest küljest on see hirmujutt, et "kui te meid ei vali, siis tuleb Savisaar või sõda". Mis jutt see on, mõelge ja vaadake järele, mis on ühiskonnas sotsiaalne.

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/vooglaid-reformierakonna-kindlalt-edasi-kurss-on-hukatuslik-kogu-n140403