(:)kivisildnik | (:)aitab ehk juba multikultuuri mõrvadest

Möödunud sajandi üheksakümnendate keskel olin ma sõltumatu päevalehe Post töötaja ja mäletan, et sai kirjutatud Tartus Hiinalinnas juhtunud õudusest, kus koerad puresid lapse surnuks. Tegemist oli vaimselt ebastabiilse vanamuti koerakarjaga, kelle eideke oli tänavalt üles korjanud – suur loomaarmastaja, nagu ta oli. Armastus ajas üle ääre, aga toita ta oma peletisi kas ei viitsinud või ei jõudnud, ja nii ta siis näljutas kiskjakarja suurest armastusest niikaua, kuni need ogaraks läksid ja lapse maha murdsid. Kahju hinnati siis 2000 krooni midagi, uues okupatsioonivääringus 150 euro tuuris.

Loomaaed on see suur armastus, öeldakse ühes klassikalises filmis. Loomad on lahti, ütleb üks laulusalm. Paraku on eurooplased oma sõgedas ja pimedas armastuses barbaarsete hõimukommete vastu korraldanud palju hirmsamaid veretöid kui Hiinalinna vanamutt. Euroopa poologarad eidekesed ja eidestunud onud on mahitanud lõputu hulga hirmutegusid ja tapatalguid. Nimetan vaid esimesena meenuvaid: Pariis 1, Pariis 2, Köln, Malmö 1-131, nüüd siis natuke Brüsselit takkaotsa.

Arvamusliidrid, propagandamaod, korrumpeerunud lojused ja progressiivsed tattnokad soiuvad teadagi üksikjuhtumitest, mis ei ole üldse seotud immigrantidega. Köln ka ei olnud, mäletate kõiki neid Saksa ja Eesti tolguseid, kes Kölni uudise järel manasid: ei ole seotud, ei ole seotud. Tsahknagi on lõpuks suure armastuse mantra selgeks saanud: ei maksa mehaaniliselt siduda, ei maksa mehaaniliselt siduda.

Juhin tähelepanu sellele, et Eesti meediatarbija ees ei ole ükski Kölni valetaja veel vabandanud, samuti ei ole ükski meediaväljaanne Kölni valede asjus avaldanud õiendust. Sellised need valetajad on: jultunud ja karistamatud. Mul ei ole midagi valede vastu, aga kui need toovad kaasa ühe massimõrva teise järel, tuleb tahtmine rahureligioon vabatahtlikult vastu võtta, et saaks lõpuks ometi rahu.

Pime armastus tuleb kriminaliseerida

Meil räägitakse vihakõne kriminaliseerimise vajadusest. Seda muidugi siis, kui minusuguseid on vaja vaikima sundida. Totrus. Ma ütlen teile, et pime ja sõge armastus tuleb kriminaliseerida ja probleemid kaovad nagu võluväel. Kõik, mis tapab, on kriminaalne; kõik, mis vägistab, on kriminaalne; ja kõik, mis toob kaasa massimõrvad, terrori ja massivägistamised, on kriminaalne.

Sotsilimukate ja liberaalmolluskite armulugu on lõppenud verises sogas, nagu me seda Foks Kraimi kanalil iga päev näha võime. Aeg on kriminaalne armusoig lõpetada ja kuriteo õhutajad ning kaasosalised vastutusele võtta. Ma ei näe vahet sõjapropagandal ja lillaroosade armusoiul – tulemus on verine kaos, tulemus on inimsusevastane roim. Need kuriteod ei aegu. See on Brüsselis näha nagu peo peal ja mina pole selles süüdi, et ma vihkan roimareid ja roima õigustajaid, vihkan ka roima kaasosalisi ja kuriteo kinnimätsijaid. Vihkan, põlgan, jälestan.

Ma ei saa nendest mõrvarikaltsudest aru. Eriti nendest, kes lasevad bandiidid maale, ega nendest, kes lasevad oma niinimetatud kodanikud ISISe pealõikajate juurde päid lõikama, lasevad nad siis karistamatult Euroopasse tagasi, lasevad neil organiseeruda, lasevad neil Pariisis tapatalguid korraldada, püüavad siis peamehe kinni ja lasevad siis peamehe jälle lahti ja siis sõdivad Brüsseli getos getomeestega, kes haaravad relva, et pealõikajate peameest politsei eest kaitsta. Absurd.

Kus näed eurooplust – näita ust

Euroopa on meile vaenulik katkupesa, põlisvaenlane orduaegadest peale ja surmava ohu allikas ning selle jälkusega tuleb kõik suhted kohe katkestada. Euroopa diplomaadid välja saata, Euroopa kapital riigistada, Euroopa vastikud seadused ja lepingud silmapilkselt tühistada. Need, kes oma pealinna lasevad maha põletada, ei ole meie liitlased, need on idioodid. Uroodid, nagu ütleb väga austatud Kaur Kender.

Kas tahate, et teie lapsed maha tapetakse, ära vägistatakse või orjadeks müüakse? Kui ei taha, siis Euroopa uks pauguga kinni. Euroopa ahvikari ei ole enam inimkonna ega tsivilisatsiooniga kuidagi seotud. Brüsseli vaimunõder seltskond on inimkonnale jäädavalt kadunud. Aitab vaimuhaigete märatsushoost. Päästku end, kes saab!

Eesti vajab restarti, euroopameelne seltskond tuleb saata Euroopa avarustele multikultuuri rõõme, terrorit ja pagulasestaatust nautima. Euroreeturite peamehed tuleb muidugi anda kohtu alla, aga tavalised kaasajooksikud jooksku oma pealõikajatega kaasa seal, mitte siin. Meil on olnud jüriöö, meil on olnud madisepäev, meil on olnud küüditamine ja Sinimäed – meie jaoks on terror läbitud etapp ja sellest meil enam midagi õppida ei ole. Aitab.

Võime Euroopat aidata, aga ei pea

Euroopa on niivõrd väärastunud, loll ja mandunud, et seda pole enam võimalik päästa. Ainus mõistlik lahendus on sellest sadomaso- ja enesetapjate klubist välja astuda, kuni hing veel sees. See ei tähenda, et me ei võiks aidata Euroopal mõõduka tasu eest nende agooniat pikendada. Miks mitte.

Meil on tubli palgaarmee, me võime raiuda maha iga käe, mis tõuseb Euroopa vastu, me võime desarmeerida ja sulgeda Euroopa mošeed – Prantsusmaa on selles küsimuses näidanud kiiduväärset eeskuju, mida Belgia töllid ei ole osanud vääriliselt hinnata. Me võime küüditada ja hukata välikohtu korras Euroopa terroriste ja muid sisevaenlasi, me võime kaitsta Euroopa piire – massihävitusrelvaga, kui vajalik – aga mis põhiline: me võime eurooplastele õpetada väärikust, iseseisvat mõtlemist ja relvakasutamist. Andke meile seaduslik alus, olge alandlikud, makske ette ja me aitame.

Meil on suurepärased itimehed, me võime jälitada ja paljastada terroristide võrgustikke ja nende sidet segada. Eurooplased ei ole ju võimelised isegi illegaalide telefonidest pealaõikamise videoid kätte saama. Ka siin saame aidata, ja siin pole isegi itimehi vaja, saadame töötud peale. Ma saame Euroopas teha kõike seda, mida me oleme väga hästi teinud Iraagis ja Afganistanis. Piinamises vajame aga endiselt Ameerika liitlaste abi, kuid midagi saab siin ka ise ära teha. Lootust ei maksa kaotada. Me oleme ju start-up’i maa, headest mõtetest puudust ei ole.

Euroopa meie miljonit vaest aidanud ei ole, aga meie pole selle pärast pahased. Võime ka Kaitseliidu appi saata. Eelkõige aga saame aidata teadmistega ning jagada oma kogemust: meil on vaesusesse surnud 30 000 inimest ja kas meil on terrorismi? Ei ole. Kas on fundamentalismi? Ei ole. Kas homoabielud tulevad? Ei tule. Me võime Euroopa sotsiaalsfääri Eesti vägagi toimiva mudeli järgi ümber kujundada ja ma tagan selle, et terroriste pole õige pea enam vaja troika otsusega maha lasta, sest nad kõngevad ise.

Näljast koera saab toita, kurja koera saab ketti panna ja hullu koera saab magama panna. Aga seda ei saa teha naabri koerale vägisi, Euroopa naabrimees peab ise tahtma positiivset lahendust. Hetkel ta ei taha ja sellise naabriga pole ühelgi endast lugupidaval riigil ega rahval vaja tegemist teha.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/724422/-kivisildnik-aitab-ehk-juba-multikultuuri-morvadest