Mart Helme: Teabeameti julgeolekuanalüüsi varjutab poliitiline korrektsus

Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme peab Teabeameti värsket analüüsi rahvusvahelisest julgeolekukeskkonnast poliitiliselt liiga korrektseks ning see takistab adekvaatse hinnangu andmist Eestit ähvardavale sõjalisele ohule.

„Eestile kujutab kõige suuremat ohtu loomulikult Venemaa, kuid Teabeameti analüüsis alahinnatakse Venemaa sõjalist võimekust ning ülehinnatakse NATO sõjalist võimekust Eestit kaitsta,“ ütleb Helme, märkides, et riikide logistiline suutlikkus Eestis on oluliselt erinev.
„Vene väed saavad sõita praktiliselt kogu läbi Eesti mandriosa ühe paagitäie kütusega. Venemaa saab anda kaugtulelööke Eesti militaarsete ja tsiviilobjektide pihta omaenda territooriumilt lahkumata. Vene lennukid võivad tõusta õhku Vene lennuväljadelt, teha Eesti kohal tiiru ja naasta Venemaale.“

Helme osutab, et NATO suurriikide puhul, kellest Eesti kaitsmisel saab arvestada USA-ga, see logistiline võimekus puudub. „Ameeriklased peavad tooma siia väed, varustuse, laskemoona ja relvastuse kaugelt. Lennukeid saavad nad siia tuua mitte lähemalt kui Lääne-Euroopast. Samas Venemaa kasutab pidevalt igapäevaselt lennu- ja laevareide Läänemerel, mille puhul me kunagi ei tea, millal rutiinsed militaarlennud võivad muutuda ebarutiinseteks, agressiivseteks lendudeks, allveelaevarünnakuteks või dessantideks,“ ütleb Helme.

Ta peab soovmõtlemiseks väidet, et NATO on Venemaast sõjaliselt kordades võimsam. „NATO on kaugel ning jaguneb Euroopa ja Põhja-Ameerika peale. Venemaa aga on siinsamas ja võib anda meile väga kiire, kontsentreeritud löögi, millele vastupanu osutamine käib meile üksinda selgelt üle jõu.“
Helme sõnul ei hinda Teabeameti analüüs õigesti ka Venemaa majanduslikku olukorda. „On selge, et Venemaa kannab sanktsioonide ja naftahinna languse tõttu kahjusid. Aga Vene inimene ei ole lääne inimene. Vene inimene, kui talle antakse selge põhjus ja eesmärk, mille nimel kannatada, on valmis kannatama. Kui talle öeldakse, et Vene võimsuse nimel ja Lääne vaenlaste vastu tuleb püksirihma pingutada, kuna Lääs soovib meid põlvili suruda, siis vene inimene on valmis kannatama. Erinevalt lääne inimesest, kes tõenäoliselt ei ole valmis kannatama. Vähemalt mitte olukorras, kus päris sõda veel ei käi.“
Helme sõnul ei anna analüüs õiget hinnangut ka Venemaa poliitilisele situatsioonile. „Analüüsis eeldatakse, et Putini võim on muutunud hapraks. Mina ei näe kuskil Putini võimu hapraks muutumise ilminguid. Vastupidi, Putin on suutnud luua võimuvertikaali ja propagandamasina ning mobiliseerinud enamuse vene rahvast eesmärkide nimel säilitada Venemaa tsivilisatsiooniline ja riiklik sõltumatus teistest tsivilisatsioonidest ja riikidest. See on Putini võimu selgelt tsementeeriv psühholoogiline ja poliitiline aspekt.”
Teabeameti analüüs viib tähelepanu eemale asjadelt, mida tuleks Eesti kaitsevõime tõstmiseks vältimatult teha, märgib Helme.
„Meil oleks kiiresti vaja nõuda, et liitlased tooksid siia relvastuse, mis reaalselt tõstab Eesti kaitsevõime sellisele tasemele, et Kreml hakkaks tõsiste kaotuste hirmus kõhklema, kas ikka tasub rünnata. Jutt käib eelkõige tanki- ja soomusjõudude tõrjerelvastusest ja lühi- ja keskmaa õhutõrjest. Kui meil oleks lühi- ja keskmaaõhutõrjet ja tanktõrjerelvastust piisavalt, siis looksime väga kõrge valuläve potentsiaalsele agressorile ehk Venemaale.“

Samuti on Helme sõnul kiiresti vaja muretseda mobiilseid rannikukaitse relvakomplekse, millega tõrjuda tagasi Vene meredessante, kuivõrd Eesti rannik on praegu kaitsmata.
„Kiiresti on vaja taastada ka militariseeritud piirivalve, mis on võimeline vastu võtma esimese löögi. Kiiresti on vaja juurde luua uusi väeüksusi, näiteks Pärnusse. Pärnu lennuvälja vallutamine Vene dessantpataljoni poolt on praeguses olukorras vormistamise küsimus, see on teostatav mõne tunniga. Kui Venemaa tungiks üle piiri Narvas ja Võrus, vallutaks Ämari, Paldiski ning Pärnu koos sealse sadamaga, siis sisuliselt oleks Eestis avatud neli rinnet, millega oleks meil väga raske toime tulla. Ka liitlasjõudude saabumine siia oleks selles olukorras seotud väga suurte riskide ja võimalike kaotustega,“ ütles Helme. „Kokkuvõttes ei aita Teabeameti analüüs meid edasi küsimuses, kuidas säilitada Eesti iseseisvus ja osutada piisavalt tõsist vastupanu, et Venemaa soov Eesti vallutamiseks kaoks.“

Teabeameti analüüs “Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016″
UU

Allikas: http://uueduudised.ee/mart-helme-teabeameti-julgeolekuanaluusi-varjutab-poliitiline-korrektsus/