Põllumeeste üleskutse: Eestimaalased, aidake peatada kodumaise toidutootmise hääbumine!
07. aprill 2016, Maaleht
Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas 1. aprilli toimunud visiidil Eestisse, et Euroopa Liidul pole enam võimalik Eesti tootjatele erakorralist abi anda, mistõttu on meie toidutootmise tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega oma valitsuse toetus.
Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas. Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandus¬sektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!
Nõuame Eesti valitsuselt:
• kodumaiste toidutootjate ignoreerimise lõpetamist ja vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist; loomade arvu vähenemine tähendab Eesti sealiha kättesaadavuse halvenemist, piimatoodete ekspordipotentsiaali vähenemist ja tuhandete töökohtade kadumist eelkõige maapiirkondades;
• üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide toojatega ja leevendada turukriisi mõjusid;
• üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid;
• piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas), et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.
Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine on möödunud aastal märkimisväärselt vähenenud. Piimalehmi oli Statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem. Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv aga vähenenud koguni 9000 looma võrra.
Kodusigade arv Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga peamiselt Aafrika seakatku ja kehtestatud kauplemispiirangute mõjul aastaga vähenenud 50 800 sea võrra ehk 14,2%, jõudes 307 100 loomani. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud koguni 22,6%, jõudes 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis ühtlasi tähendab ka tänavu sigade koguarvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes 2012. aastaga, mil suleti Venemaa piir Eesti elussigade ekspordiks, on sigade arv vähenenud koguni 18% ja emiste arv 24%.
Toetushääletamine: http://petitsioon.ee/peatame-kodumaise-toidutootmise-haabumise
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=74168421
Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa
Talupidajate Keskliit käivitasid täna allkirjade kogumise kampaania,
mille eesmärgiks on koputada valitsuse südametunnistusele Eesti piima-
ja sealihatootmise allakäigu peatamiseks.
Kutsume kuni 25. aprillini kodulehel petitsioon.ee või kirjalikult
põllumeeste toetuseks allkirja andma kõiki Eesti toidutarbijaid, kes
hoolivad kodumaisest toidust ja Eesti maapiirkondade heast käekäigust!Mitmete poliitiliste otsuste – Venemaa kaubandussanktsioonide, Eesti valitsuse kohalikke tootjaid diskrimineeriva põllumajanduspoliitika, EL piimakvootide kadumise ja sealihatootjatele kehtestatud kauplemispiirangute – mõjul on Eesti sealiha- ja piimatootmine sattunud sügavasse kriisi. Olukorra leevendamiseks on vajalik Eesti valitsuse kiire sekkumine, sest Euroopa Liidu abimeetmed on ammendunud.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan rõhutas 1. aprilli toimunud visiidil Eestisse, et Euroopa Liidul pole enam võimalik Eesti tootjatele erakorralist abi anda, mistõttu on meie toidutootmise tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega oma valitsuse toetus.
Sarnaselt Eesti põlevkivisektori või rahvusliku lennufirmaga on kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise säilitamisel laiem majanduslik mõju nii maapiirkondadele, Eesti ekspordivõimele kui põllumajanduse sidussektoritele nii maal kui linnas. Võimatu on aktsepteerida olukorda, kus põlevkivitööstuse toetuseks on valitsus valmis panustama üle 40 miljoni euro, vähemalt sama palju on investeeritud ka uude rahvuslikku lennufirmasse, kuid vaatamata korduvatele pöördumistele põllumajandus¬sektorisse mitu korda väiksemat summat leida ei suudeta!
Nõuame Eesti valitsuselt:
• kodumaiste toidutootjate ignoreerimise lõpetamist ja vastutustundlikke siseriiklikke meetmeid, mis takistaksid Eesti piimalehmade ja sigade arvu edasist vähenemist; loomade arvu vähenemine tähendab Eesti sealiha kättesaadavuse halvenemist, piimatoodete ekspordipotentsiaali vähenemist ja tuhandete töökohtade kadumist eelkõige maapiirkondades;
• üleminekutoetuste maksmist veel tänavu Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus, et tagada Eesti põllumajandustootjate võrdne kohtlemine teiste riikide toojatega ja leevendada turukriisi mõjusid;
• üleminekutoetuste kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse ja riigieelarve strateegiasse aastateks 2017–2020, et säilitada Eesti tootjate rahvusvaheline konkurentsivõime ja leevendada prognoosimatu kestusega piimaturu kriisi negatiivseid mõjusid;
• piimatootjatele ja seakasvatajatele erakorralise riigiabi andmist vastavalt Euroopa Komisjoni märtsis tehtud ettepanekule ja piirmääradele (15 000 eurot ettevõtte kohta aastas), et tagada Eesti tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ja võimaldada tootjatele kiire ligipääs tootmise jätkamiseks vajalikele käibevahenditele.
Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine on möödunud aastal märkimisväärselt vähenenud. Piimalehmi oli Statistikaameti andmetel 2015. aasta lõpu seisuga Eestis 90 500, mida on aasta varasemast 5100 lehma ehk 5,3% vähem. Võrreldes 2014. aasta suvega, mil kehtestati Venemaa impordikeeld kõikidele Euroopa Liidu toiduainetele, on lehmade arv aga vähenenud koguni 9000 looma võrra.
Kodusigade arv Eestis on 2015. aasta lõpu seisuga peamiselt Aafrika seakatku ja kehtestatud kauplemispiirangute mõjul aastaga vähenenud 50 800 sea võrra ehk 14,2%, jõudes 307 100 loomani. Samal ajal on põhikarja emiste arv vähenenud koguni 22,6%, jõudes 33 600 loomalt 26 000 loomani, mis ühtlasi tähendab ka tänavu sigade koguarvu jätkuvat vähenemist. Võrreldes 2012. aastaga, mil suleti Venemaa piir Eesti elussigade ekspordiks, on sigade arv vähenenud koguni 18% ja emiste arv 24%.
Toetushääletamine: http://petitsioon.ee/peatame-kodumaise-toidutootmise-haabumise
Allikas: http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=74168421
5 kommentaari:
Allkiri antud! Tahaks loota, et kasu ka on! Tõenäoliselt peab ikkagi valitsejaid hangu ja tulega võlla ajama, ennem ei muutu midagi!
Ausalt öeldes ma ei tea põllumajandustoetustest suurt midagi, ainult niipalju, et eesti põllumehed saavad toetusi vähem kui vanemad ja suuremad euroopa liidu liikmesmaad.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit peaksid võtma ühendust Läti ja Leedu samade ühendustega, kas seal on sama olukord?
Uurida kuidas on Ungari, Poola, Horvaatia ( riigid mis astusid rändekriisis euroliidu vastu )seis põllumajanduses. Koos anda EU kohtusse eesti valitsus, eu valitsus, selle vastavad komisjonid. VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP! TOLERASTIDE SEADUSED TULEB NENDE VASTU PÖÖRATA!
Eesti põllumajanduse põhiturg
ja tootmise alus oli ja jääbki vaid Vene turg , seda ajalooliselt ja ka tulevikus. See , et peale I ilmasõda suudeti müüa Läände oli ajutine ( Eesti võieksport, Eesti munaeksport jt) Täna on Euroopa turg ületootmises ja jääbki nii. Keegi EI vaja eesti taluniku tooteid, eriti karjakasvatuses.
Ka Euroopa maatootjad tahavad taas Vene turule aga poliitika ei luba!
Kui veneviha jääb alaliseks võib meie piimakarja ja kalatööstuse 50% likvideerida, maamees linna elama. Ega toetused pole peamised vaid turu ületootmine Euroliidus.
Siin on aastaid olnud toidu hind väga kõrge -suur osa eesti rahvast ei ole -ka palju lapsi-kõhtu täis saanud süüa. Põllumeestel on peal ka laenud, need kupatatakse sööjate kaela -peaasi,et kasum tuleb. Ei oska kaasa tunda -pole aastaid enam võid-kohupiima ostnud. Isegi soomes pidi toidu hind suhteliselt odavam olema. Kas toetada seda kallist tootmist, kust õieti ampsugi ei saa? Käib ju siin ka võõrpankade nuumamine, kas pole nii?
Minu visiooni kohaselt tuleb põllumajandustootmist toetada, sest see on prioriteetne valdkond. Töökohtade ja ettevõtluse loomine maapiirkondades, loodusliku mitmekesisuse säilitamine jpm.
Kui aga praegu lasta asjadel minna omasoodu, siis varsti pole Eestis enam ühtegi väiketootjat. Ehk vaid suured kommertsomanduses välismaalastele kuuluvad põllumajandusettevõtted, mis on talunike vara väikseima võimaliku summa eest kokku ostnud. See aga ei tohiks olla Eesti maamajanduse tulevik. Tööstuslikul suurtootmisel on kindlasti oma koht, kuid maaelulaadi säilitamise seisukohalt see kuigi jätkusuutlik ei ole.
Postita kommentaar