ANDRO ROOS: Eesti maksusüsteem on nagu virtuaalne kartul, süüa ei saa, aga statistiliselt on olemas

"Vallavalitsustes ja ka riigikogus töötavad ametnikud maksavad tegelikult endale palka nende maksude arvelt, mis tootvast sektorist tulevad. Lisaks sellele maksavad nad riigieelarvesse veel oma palga pealt maksu, mis sisuliselt tähendab seda, et nad maksavad riigieelarvesse õhku," selgitas Andro Roos, püüdes lahata Eesti maksusüsteemi jätkuvaid puudusi.

Kasvavad riigieelarve kulud ja lubadused tõsta õpetajate ja arstide palka paneb küsima, kust lisaraha tuleb võtta. Haigekassa miinuseelarve näitab selgelt, et maksusüsteemi augud ei ole enam lihtsalt lapitavad heas usus, et küll saame hakkama. Vaja on midagi praktilist ja kohe - seda on aga majandusteadlased juba aastaid rääkinud ning tegemata töö tulemused annavad miljonite puudu jäävate eurodega märku.

Eesti majandusteadlase ja ühiskonnategelase Andro Roosi hinnangul peaks kogu haldussüsteemi ja maksusüsteemi ümber tegema, sest praegusel hetkel kehtiv ei ole enam ammu adekvaatne, mistõttu ka andmed majanduskasvust pole õiged. "Maksude pealt maksude maksmine on sisuliselt õhu näitamine," nentis Roos, kelle sõnul praegune maksusüsteem on vigane, seda maksustada saab siis, kui on, mida maksustada.
"Põhimõtteliselt on ju võimalik, et kui talumees kasvatab tonni kartuleid, siis sealt saab maksudena pool ära võtta, aga kui pankur kirjutab välja tuletis-väärtpaberi ja riigieelarvesse pannakse nii-öelda virtuaalne kartulite hulk, siis sealt ei ole võimalik poolt ära võtta ja virtuaalset kartulit ei saa süüa," selgitas Roos.

Riigieelarvega ilmselt muret ei teki, sest Roosi hinnangul on teada, et Euroopa Keskpank koos Euroopa Liidu endaga seda osa hätta ei jäta. "Eesti on piisavalt väike Euroopa kontekstis, seega võiks Euroopa Keskpank meid igavesti toetada," selgitas Roos.
Kui Eesti tahab olla riik, siis ta peab taastama tootmise, leiab Roos. Ainult siis, kui midagi toodetakse, on võimalik võtta maksu. Vastasel juhul võib olla midagi virtuaalselt kuskil olemas, aga sellelt ei saa maksusid korjata. "Sama reegel kehtib ka Haigekassa osas, kuskilt peab see rahastus tulema, sest ka haigeid ei saa ravida lubadustega, vaid reaalsete arstirohtudega," selgitas Roos.
Küsimusele, kas ettevõtete makse tõsta või langetada, vasta Roos, et neile peaks kehtima vaid üks maks, mis tuleb käibelt või kasumilt.

Roosi arvates võiks lahenduse näitena tuua Eesti Energia. See on ettevõte, mis vähemalt teoreetiliselt peaks kuuluma rahvale. "Näiteks võiks kaotada ära kõik maksud ja Eesti Energia müüdava elektri hinda reguleerida nii, et Eesti Energia puhastulust rahastada kogu riigi eelarvet, siis see oleks üks võimalus. Panna see üks ja ainus maks energiahinda oleks õiglane. Tootmisettevõtted maksaksid kõige rohkem ja teenindusettevõte vähem, sest nad ka kasutavad vähem," selgitas Roos.
Taolised süsteemid toimivad Roosi hinnangul hästi Araabiamaades, kus kuninga maksulaekumine on seotud sellega, kuidas riigiettevõtetel läheb. Kui kuningas on suutnud luua normaalse ettevõtluskeskkonna, kus on võimalik toota, majandada ja võimalik kasumit teenida ja palka maksta, siis makstakse ka rohkem makse.

"See üks ja ainus maks, mis Araabiamaades on, on maks ettevõtte kasumi pealt. Seal puudub käibemaks ja eraisikute ja töötajate palgamaksud. See tähendab, et kui ettevõtetel läheb hästi, siis nad saavad seda jagada ka kuningaga ehk meie mõistes siis riigieelarvega," selgitas Roos.
Roos ei imesta, et Eestis ei mõelda maksusüsteemi muutmise peale. "Eesti ei ole ju mõeldud iseseisvaks riigiks, see on võõrriikide ekspluateerimise ala, siin ei peagi ju eraettevõtlust olema ja tundub, et kogu süsteem on suunatud eraettevõtluse likvideerimisele," ütles Roos.
"Kahjuks on selle tulemus see, et väikeettevõtlus surutakse igalt poolt välja ja jäävad vaid välisettevõtete monopolid ja riik ei taha olukorra muutmiseks midagi teha," lisas Roos.

Allikas: http://www.pealinn.ee/koik-uudised/andro-roos-eesti-maksususteem-on-nagu-virtuaalne-kartul-suua-ei-n175435