MATTI ILVES: PRESIDENDIVALIMISTEST

Presidendivalimised vaijameeste kogus kukksusid ka siis kolinal läbi. See näitab eelkõide seda, kui kaugele on erakonnad ja ka valijamehed rahvast kaugenenud. Enamuses on samuti valijamehed parteiede lõaotsas. Hea on muidugi see, et ka meedial ei õnnestunud teha presidenti "rahva suurest lemmikust", venelasest Marina Kaljurannast.
EKRE nõunik Anti Poolamets ütles, eesti rahval oleks nüüd aeg šampused avada, tähistamaks seda, et korruptiivse taustaga kandidaat Siin Kallas ei saanud presidendiks! Hea lohutus seegi.

Tulemused valimiskogus

1.voor: Hääletamisest võttis osa 334 valimiskogu liiget. Allar Jõks kogus 83, Siim Kallas 81, Mailis Reps 79, Marina Kaljurand 75 ja Mart Helme 16 häält.

 2.voor: Allar Jõks sai 134 ja Siim Kallas 138. Presidendi valimiseks oleks olnud emmal-kummal vaja 168 häält. 57 häält olid märgistamata ning kolmel sedelil oli rist tehtud mõlemasse lahtrisse.

Eriti üllatav ja masendav oli EKRE kandidaadi Mart Helme valimistulemus - kõigest 16 häält. Televisioonis pakkus noorpoliitik Jaak Madison välja, et nad saavad kuni 60 häält, tõsi, M.Helme pakkus 30. Aga ka see oli tunduv ülepakkumine, talle võidi ju seda lubada, kuid see näitab vaid kogu liikmete kahepalgelisust ja samas ka mittehoolimist Eestist.
Kirjutasin juba enne valimisi, peale viimast teledebatti, ühe loo blogis ja see on SIIN.
Ajakirjanduse poolt laimuga ülekülvatud Mart Helme esines avalikes debattides üldiselt hästi, kuid ainult nii ei saavuta head tulemust, minu arvates kippus ta järjest rohkem sarnanema teiste kanditaatidega. Ainus erinevus oli suhtumises nn. pagulastesse.

 "Uutes Uudistes" ilmus artikkel "Presidendikandidaat Mart Helme: saavutasime kõik seatud eesmärgid", SIIN. Jah, eks ennast ja parteid peab ju lohutama, kuid nendes valimistes võib näha neile ka positiivseid aspekte. M.Helme on veel teatanud, et uus siht on Stenbocki maja, vaat see on õige.

Nüüd on nii, kuna ükski kandidaat ei saanud teises voorus nõutavat häälteenamust, toimub 14 päeva jooksul presidendi erakorraline valimine Riigikogus.
Lootsin, et nüüd võib saada Eesti parteivälise kandidaadi, kelle taha saadakse lõpuks ka konsensus Riigikogus, kuid vist ei! Mailis Reps on juba teatanud, et ta jätkab preisdendirallit ja nüüd jälle parlamendis. Tõsi, viimati ütles, et võimaluse korral. Täna koguneb ka Riigikogu vanematekogu, et leida kandidaat, kes võiks saada 2/3 häältest s.o. 68 häält.

EKRE presidendikandidaat Mart Helme teatas, et EKRE panus valimiskogu hääletuse teises voorus oli umbes kümne tühja sedelit. Ja mainis veel,  kui Jüri Luik oleks kandidaat, siis teda oleks valmis ka EKRE toetama. Mulle see hästi ei meeldi, sest Luik on ütelnud "Postimehes": "Eesti saadik NATO juures Jüri Luik ütles täna Lennart Meri konverentsil, et NATOs arutletakse vaikselt selle üle, millist tüüpi sõda saab alliansile olema järgmine. Kuluaarides tuntakse tema sõnul muret, et kui olukord Afganistanis rahuneb, siis pole NATO-l enam uut operatsiooni. «NATOt hoiavad aga koos operatsioonid,» rääkis Luik." J.Luik on selgelt pidevalt sõdiva NATO toetaja, see aga tähendab, et kõik võõrad sõjad on nagu meile kohustuslikud.

Eks meil jääb siis üle seda valimistetsirkust vaid vaadata ja oodata, et Eesti saab lõpuks presidendi. Tegelikult peaks presidendi siiski valima rahvas, aga seda toetavad praeguses Riigikogus vaid EKRE ja Keskerakond.

Isegi juut Kallas-Goldberg võib tetaval juhul jälle platsi astuda, tõsi, mitte presidendina.